Marta Jaakson • 12 veebruar 2016

Väikeosanik on kaaperdamise vastu kaitsetu

Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson  Foto: Andres Haabu, Äripäev

Kui suuromanik otsustab ühisettevõtte kaaperdada, kaitsevad Eesti seadused teda sedavõrd, et väikeomanikule jäävad enamasti tühjad pihud.

Advokaadibüroo Sorainen partner ja Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson võrdles osanikevahelisi suhteid sundabieluga, kus kaks isikut sõlmivad abielu ehk otsustavad hakata koos äri ajama ning sellest ideest sünnib lapsuke ehk ühing, mille kasvatamisse ja arendamisse mõlemad panustavad. Kui ühel hetkel kooselu enam ei sobi, siis abielu puhul on lahutamine lubatud ja ka lapse jagamisega saadakse vajadusel kohtu kaasabil hakkama, aga ühise äri puhul lahutus sisuliselt võimalik ei ole.

„Väikeaktsionäride seaduslik kaitse on Eestis selgelt ebapiisav. Seaduse ebapiisava regulatsiooni tõttu ei ole ka väikeaktsionäride kaitse normid saanud areneda kohtupraktika kaudu,“ tõdes Madisson.

Ta ütles, et kui suuromanik otsustab „investeeringuga jooksu panna“, siis on väikeomaniku võimalused kaitset saada suhteliselt olematud ning väga kallid ja keerukad. Seda ilmestavad ka senised väikeaktsionäride kaitse valdkonnas tehtud kohtulahendid.

Madisson tõi välja rida kitsaskohti: väga keerukas on maksma panna väikeaktsionäri otsenõuet juhatuse liikme vastu, saada infot, viia erikontrolli või takistada enda osaluse lahustamist kapitali suurendamises. Rääkimata siis nn kiusatud aktsionäri õigusest nõuda enda väljaostmist õiglase hinna eest.

Mida seadus vajab?

Karin Madissoni hinnangul vajab seadusandlus kiirkorras parandamist ja täiendamist vähemalt järgmistes vähemusomanike kaitse küsimustes. Seadusandja peaks tähelepanu pöörama järgmisele:

a) õigus olulisele infole ja efektiivsele erikontrollile. Kui enamusosanik hakkab trikitama teabe andmisel või erikontrolli tegemisel, siis kestavad vaidlused aastaid ja pärast seda on info muutunud juba kasutamatuks;

b) õigus dividendidele. Ka väikeomaniku õigus rääkida kaasa ja mõjutada kasumi jaotamisega seonduvaid küsimusi oleks oluline samm uue ja parema ühinguõiguse poole ning annaks selgust nii enamus- kui ka vähemusomanikele.

c) õigus välja astuda. Suletud ühingu aktsia likviidsuse probleemi on lahendatud mujal maailmas näiteks väikeaktsionäri väljaastumisõigustega (nn sell-out right) või õigusega nõuda ühingu sundlõpetamist. Selliselt saab vähemusomanik, kellele raha ei anta, vähemalt nõuda enda väljaostmist õiglase hinna eest. Praegu vähemusomanikul selline õigus puudub, kuid samas on antud enamusaktsionärile õigus osta sundkorras välja väikeaktsionäre.

Osaluse lahustamine

Tüüpiline näide väikeaktsionäri tõrjumisest on osaluse lahustamine kapitali suurendamise teel, nagu Äripäev näitas loos, kus tõime välja, kuidas lapsele pärandatud osalus vähendati just seeläbi olematuks. Aga näiteks sobib ka Viktor ja Filipp Levadaga seotud metallifirma Catmet väikeosanik Aleksander Järv, kes jäi oma 25protsendilisest osalusest ilma, kui osaühing vormistati ümber aktsiaseltsiks ning tema osalus kahanes veerandilt kõigest 0,2protsendiliseks osaks.

Teine tüüpiline näide on, et suuraktsionär kuritarvitab võimu ega lase väikeosanikke oluliste otsuste juurde, sealhulgas ei maksa dividende. Ilmekaim näide on suurkontsern BLRT. Nimelt on BLRT enamusaktsionäridena tegutsev perekond Berman alati dividendide väljamaksmise otsused maha hääletanud, kuigi väikeaktsionärid on seda häälekalt nõudnud. Firma arvel seisab ligi 268 miljonit eurot jaotamata kasumit. Kohus on leidnud, et väikeomanik ei peagi saama dividende ja peab rahulduma sellega, mida iganes enamusomanik otsustab. 

Samas on BLRT vaidlusest paistmas ka esimesed väikeaktsionäre kaitsvad lahendid. Näiteks on ülevaatamisel riigikohtu otsus, millega väikeaktsionärid võivad saada õiguse taotleda erikontrolli, ka tütarfirmades. Madisson rõhutas, et väikeomanike täiendavate kaitsemehhanismide loomist pidas hiljutises BLRT lahendis vajalikuks ka riigikohus, kuid kahjuks ei ole selles küsimuses midagi veel muutunud. „Sellised vaidlused on väga keerulised nii tõenduslikust poolest kui ka õiguslikust poolest vaadatuna ja tavaliselt õiguslikku kaitset vähemusomanik siin ei saa,“ nentis Madisson.

Praktilised soovitused väikeosanikule

Investment Agency OÜ partner ja osaluste ostu-müügi nõustaja Aare Kilp

Võimalusel sõlmige osanike kokkulepe eesmärgiga saavutada kasumijaotuse kokkulepe ning kaasamüügiõigus.

Otsige liitlasi, koonduge võimalusel teiste väikeosanikega ja müüge oma osalust koostöös.

Vajadusel tellige erikontroll, mis on küll kulukam ja tavaliselt ei soodusta koostööd suuromanikuga.

Suhelge tehingunõustajate ja õigusnõustajatega, kes soovitavad konkreetsele olukorrale sobivaimat lahendust.

Õigused seisavad kolmel sambal

Acency OÜ partner ja osaluste ostu-müügi nõustaja Aare Kilp märkis, et juriidiliselt toetuvad väikeomanike õigused kolmele sambale: äriseadustik, osanike lepingud ja kohtupraktika. Kohtus on aga tema sõnul tavaliselt eelis sellel, kellel on rohkem aega ja vahendeid protsessi investeerimiseks ning kohus ei saa anda väikeosanikele rohkem õigust kui seadusandlusest tuleneb.

Lahendusena pakkus Kilp aktsionäride lepingut. Kokku lepitud tingimused, mis on üles täheldatud aktsionäride lepingus, võivad olla abiks nii vaidluste vältimiseks kui ka lahendamiseks. Kilp tõi välja, et osanike, seal hulgas väikeosanike, õiguseks on üldkoosolekul hääletamas käia. Kuna sellisest õigusest on aga vaidluste korral vähe abi, siis tuleks ettevõtte asutamisel mängureeglid kokku leppida. Sõlmida osanike leping, mis kaitseb väikeomanikku erinevates olukordades, nagu näiteks kasumijaotus, müük, juhtorganites esindatus jne.

Kilp rõhutas, et osanike lepingu sõlmimisel ei tasu kokku hoida, pigem tuleks kaasata õigusnõustajad ja ärinõustajaid, kes aitavad läbi mõelda ja ette valmistada lepingu, mis kaitseb osanike huve tüüpsituatsioonides.

„Mul on siiralt kahju nendest vähemusomanikest, kes ei ole saanud endale ajaloolistel või muudel põhjustel välja kaubelda aktsionäride lepingut, mis annaks neile vähemalt mõningaid õigusi rääkida kaasa ühingu käekäigus või saada oma aktsiatest tulu dividendide näol,“ nentis Madisson. Ilma selliste kokkulepeteta teeb suuromanik enamasti nii, nagu ise heaks arvab.

Osaniku osaluse lahustamineÄripäev kirjutas eelmisel aastal, kuidas Viktor ja Filipp Levadaga seotud metallifirma Catmet väikeosanik Aleksander Järv jäi oma 25protsendilisest osalusest ilma, kui osaühing vormistati ümber aktsiaseltsiks ning tema osalus kahanes veerandilt kõigest 0,2protsendiliseks osaks. Hiljem müüdi metallifirma Catmet alla raamatupidamisväärtuse koos vara, ent mitte kõikide kohustustega edasi Catmeti nõukogu liikme Filipp Levada teisele firmale. Väikeosaniku kaebuse peale alustatus prokuratuur uurimist ning on esitanud kahtlustuse Filipp Levadale seoses praeguseks pankrotis Catmeti maksevõime olulises vähendamises ja usalduse kuritarvitamises.

Kontroll otsuste üleKõige rohkem on avalikkuse tähelepanu pälvinud suurkontsern BLRT. Nimelt on BLRT enamusaktsionäridena tegutsev perekond Berman alati dividendide väljamaksmise otsused maha hääletanud. Seda olukorras, kus BLRT Grupi kontol seisab ligi 268 miljonit eurot. Kohus on leidnud, et väikeomanik ei peagi saama dividende ja peab rahulduma sellega, mida iganes enamusomanik otsustab. Tõsi, riigikohus leidis, et väikeaktsionärid võivad saada õiguse taotleda erikontrolli, ka tütarfirmades.

Suhtlemine annab abi

Kuna osanike puhul on siiski tegu inimestega, soovitab Kilp esmalt proovida leida kokkulepped siiski läbirääkimiste teel. Kui suhted on halvad ja emotsioone palju, on mõtet läbirääkimistel kasutada juba kolmandaid isikuid. „Ja ikka tuleks lähtuda põhimõttest: müü seda, mida teine pool osta tahab,“ viitas Kilp väikeosaniku õlekõrrele.

Kilp märkis, et kui suhted osanike vahel on keerulised, tuleb otsida jagunemise või väljumise võimalusi. Suurosanikul ostuhuvi tekitamiseks tasuks pakkuda enda osa erihuvidega kolmandale isikule müügiks. Tavaliselt kasutab suurosanik sellisel juhul eelisostuõigust, kuid maksab veidi õiglasele hinnale lähedasemat hinda.

Kui väikeosanik on saanud selleks pärandvara vastuvõtmise teel, siis soovitab Kilp leida endale esindaja. Eksperdi, kes aitab osaniku huve kaitsta. „Tihti ei tegele pärandi vastuvõtja äritegevusega ja tal on raske olla võrdses seisus teiste suuromanikega,“ hindas Kilp.

Hetkel kuum