Eesti transiidiäri seis on kriitiline

Transiidikeskuse AS Muuga konteinerterminal käitles selle aasta esimese kahe kuuga 30 309 TEU’d (konteineri tingühik), mis on 11,2% vähem kui eelmisel aastal. Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž vähenes perioodi võrdluses 3,7%.

Transiidikeskuse AS üldkaubaterminal käitles samas 2016. aasta kahe kuuga 75 630 tonni tüki- ja puistekaupu, mis on 38% enam kui möödunud aasta samal perioodil. Transiidikeskuse AS terminalide kogukaubakäive kokku oli 406 035 tonni, mis on 2% enam kui möödunud aasta samal perioodil. Tonnaaži tõus on seotud raskemate kaubagruppide transiidiga.

Möödunud aastal vähenes Transiidikeskuse konteinerkäive viiendiku võrra ning uuel aastal jätkab kaubavoog kahanemist.

“Meie jaoks on olukord muutumas kriitiliseks,“ kommenteeris keerulist olukorda Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee. „Meie terminale läbiv kaubavoog on vähenenud küll aeglasemalt kui Tallinna Sadama kogu transiitvoog, ent selles on vähe lohutavat. Venemaa ja Lääne sanktsioonide vastastikune mõju on viinud Venemaa lõpptarbijate ja ettevõtete ostujõu kokkukukkumiseni. Kui me riiklikul tasemel midagi ette ei võta, siis ähvardab kogu Eesti transiiti mitmekordne kukkumine.”

Sel aastal 20. tegevusaastat tähistav ettevõte otsib võimalusi kulude kokkutõmbamiseks. 

“Me vajame hädasti, et Tallinna Sadam ei rakendaks operaatoritele trahve geopoliitilisest kriisist tingitud transiidi kokkulangemisega. Täna on meil lepingutes miinimum kaubakohustuse määrad, mille täitmiseta nõuab Tallinna Sadam sisse trahve, mis raskendavad olukorda veelgi,“ märkis Laidvee. „Selliste kuludega, millele lisanduvad regiooni suurimad kauba- ja navigatsioonitasud, pole Eesti naabritega võrreldes enam konkurentsivõimeline - oleme kulupõhiselt Läänemere kalleim transiidikoridor.“

Transiidikeskuse AS on konteineri- ja üldkaubaterminalide operaator Muuga sadamas.