Loodusvägi: luba endale olla rumal

„Seitse aasta oma elust olen keskendunud ettevõtlusele ning selle aja jooksul on pidanud 40–50 suuremat läbirääkimist,“ rääkis Loodusvägi juhatuse esimees ja ekspordijuht Kristjan Õunamägi tänasel kaubandus.ee jaekettide-tootjate-hulgikaupmeeste ühisseminaril. Praegu vallutab Loodusvägi turge Soomes, Taanis, Prantsusmaal ja Amazoni veebilehel.

Õunamägi meenutas, et alguses oli mõte toota midagi tervislikku ja nii ka 2008. aastal alustati. „Me alustasime nullist ning oleme nüüdseks üks väheseid Eesti brände, kes on oma märgiga välismaa poelettidel,“ märkis Õunamägi.

Mõte hakata müüma välismaal tekkis kaks aastat pärast ettevõtte asutamist. „2010. aastal me unistasime jõuluturul, et oleks lahe müüa mustikaglögi ka välismaal,“ meenutas Õunamägi. Mõeldud, tehtud – Õunmägi hakkas koos partner Ahto Vegmanniga otsima mahemessi, kuhu võiks minna. „Alustasime messilt, sest nii ka eksporditurgudele sisenetakse,“ rääkis Õunamägi.

Esimene mess ei toonud müüki

2011. aastal mindi Inglismaale mahemessile. Õunamägi meenutas, et seal sai küll palju räägitud tootest ja saadetud ka hinnapakkumisi, aga ühtegi tellimust toona ei tulnud. „Kaks suurt viga, mida me tegime, me ei kasutanud konsultati ja mentorit, kes juba on sellel turul käinud,“ märkis Õunamägi. „Teiseks me ei mõistnud, mis asi on tarneahel.“

Õunamägi rõhutas, et praeguseks ei ole läbirääkimised tema jaoks mingi kauplemine. „Pigem on see koostöö, millele eelneb põhjalik eeltöö,“ tõdes ta.

2012. aastal mindi Rootsi Malmö mahemessile, kust telliti esimesed tooted. „Kuid aasta pärast tuli kiri, et meie tooted arvestati sortimendist välja,“ meenutas Õunamägi. „Miks, sest noor müüa mõtleb, et peaasi on see, et saaks kuidagi oma tooteid sinna letti.“ Õunamägi lisas, et toona puudus neil mõtteviis, kuidas teha jaekettidega pikaajalist koostööd, puudusid turundus ja eeltöö.

2013. aastal mindi taas Malmö messile. Selle järgnes külaskäik Taani mahemessile, kus Loodusvägi sai proovida koostööd kliendiga. „Kliente tuleks kaasata juba tootearendusse. Tänu Taanis käigule muutsime toote pakendit ning saime siseneda Soome ja Rootsi turule,“ sõnas Õunamägi. Ta lisas, et kliendiga koos peaks planeerima ja koostama turundustrateegiat.

 

Läbirääkimised on ahel

„Minu jaoks on läbirääkimised üks ahel, mis algab eeltööst, mõtteviisist ja koostööst,“ märkis Õunamägi.

Eeltööna peab Õunamägi silmas turu-uuringut, kliendi vajaduse väljaselgitamist. Mõtteviisi all peab ta silmas seda, et oluline on mitte turule sissesaamine, vaid tuleks mõelda, kuidas koostöö saab olla pikkajaline ja kui palju oled valmis panustama aastas turundusele. Õunamägi sõnul ei tohiks ära unustada ka pikkajalist koostööd. „Tuleks kaasata kliente oma tootearendusse,“ märkis ta.

Õunamägi usub, et neil on aidanud eksportida ikkagi see, et tooted on inimestele tervislikud, ja valmisolek teha koostööd erinevate osapooltega. „Me oleme lubanud endale olla rumal ehk abi küsimine on olnud suureks abiks,“ märkis Õunamägi.

 

 

Õunamägi kasulikud nipid:

Pikk eelmüük, lansseerimisaja planeerimine – tuleb arvestada, et toodete pääsemine turule võtab aega.

Eelprognoosid – see on ebamugav küsimus, aga osal välismaa klientidel on võimalik küsida miinimum- ja maksimumkoguseid. Ehk vähim, mis kindlasti välja ostetakse, ja enim, mis suudetakse maha müüa.

 

 

Kaubamärgi Baltix all erinevate tangaineid müüv Worldline OÜ üks omanikest Erki Eismann tõdes, et kõige paremini aitab eksporditurul müüa kohalik inimene. Küsimusele, kuidas seda kohaliku inimest leida, ütles Eismann, et maailm on nii väike. "Lõpuks loevad ka kontaktid, keegi tunneb kedagi, kes tunneb kedagi. Seda oleme ise kasutanud,“ rääkis Eismann oma kogemusest. "Tuleb silmad lahti hoida."

Kartulikrõpse tootev Balsnack International Holding AS Baltikumi müügijuht Kristo Pajuste kinnitas samuti, et kohalik inimene peab olema. "See inimene tunneb kohalikke olusid ja turgu ning kellel on olemas oma kontaktid, kellega tehakse koostööd. Ta on juba usalduse võitnud,“ lausus Pajuste. Ta lisas, et nemad saavad neid kohalike kontakte messidelt. "Müügivõimalusi erinevatesse riikidesse oleme leidnud sealt," tõdes Pajuste. "Samamoodi vahetatakse ka konverentsidel palju mõtteid ja kontakte. Edulugudest on õppida kõikidel."