22.04.16, 14:37

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eriti palju finantsvara liikus mullu Eestist välismaale

Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor säästsid eelmise aasta neljandas kvartalis ja aasta kokkuvõttes rohkem, kui investeerisid, ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja, teatas Eesti Pank.

Äripäev

Väga palju finantsvara suunati mullu Eestist välismaale.

Väga palju finantsvara suunati mullu Eestist välismaale.
Foto: Scanpix/Panthermedia

See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, paigutati välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati. Sealjuures 2015. aastal finantsvarade netoväljavool kiirenes ja ulatus ligi ühe miljardi euroni ehk 5%ni SKPst. Finantsvarana käsitletakse hoiuseid, väärtpabereid ja investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid.

Väikese investeerimisaktiivsuse tõttu oli ettevõtete võlakohustuste kasv tagasihoidlik. Võlakohustused suurenesid möödunud aastal kokku alla 1%. Eestist võetud kohustused kasvasid ligikaudu 3% ja välismaised kohustused vähenesid 6%. Viimane tulenes peamiselt ettevõtete grupisiseste lühiajaliste laenukohustuste vähendamisest. Müügitulu kahanemisele vaatamata on varasemast väiksemate põhivarainvesteeringute tõttu suurenenud ettevõtete likviidsed varad. 2015. aastal suurenesid nii Eestis tegutsevates pankades kui ka välismaal hoitavad hoiused ligikaudu 12%.

Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad endiselt kiiremini kui laenukohustused. Laenukohustuste kasv kiirenes kinnisvarainvesteeringuteks võetud laenude ja autoliisingu toel möödunud aasta lõpuks 5%ni ja laenukohustused ulatusid 8,2 miljardi euroni. Tänu suhteliselt kiirele sissetulekute kasvule ja kõrgele säästumäärale suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht aastaga 9% ehk 6,7 miljardi euroni. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euroopa Komisjon käsitab erasektori (ettevõtted ja majapidamised) ja valitsemissektori võlakoormust ehk võlakohustuste ja SKP suhet kui näitajat, mille abil tuvastada võimalikke tasakaalustamatusi majanduses. Tasakaalu ohustavaks piiriks on erasektori puhul seatud 160%1 ja valitsemissektori puhul 60%. Eesti erasektori võlakoormus 2015. aastal pisut vähenes ja oli aasta lõpus 128%. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see keskmine tase.

Sama sissetulekutasemega riikidega võrreldes on Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus aga suhteliselt suur. Valitsemissektori võlakoormus vähenes möödunud aastal samuti pisut ja oli aasta lõpus 9,7% SKPst, mis on endiselt Euroopa Liidu madalaim näitaja.

Äripäev

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Mihkel Kabel ja Taavi Rehepapp Euronicsist räägivad emotsioonidest äriklienditurunduses.

19.06.25, 15:00

B2B turundus pole Exceli tabel: miks tunne loeb ka ärisuhtluses

Enimloetud

Saated

19.06.25, 13:18

Swedbanki ökonomist avaldab, kui kõrget palka peab teenima Tallinnas korteri ostmiseks

Börsiuudised

18.06.25, 14:56

Hispaania kinnisvara tootlusest unistavat investorit kollitab uus regulatsioon

Saated

18.06.25, 17:01

Hinnatud restoranid sulgenud tippkokk avas uue koha. "Alustadki kohe kokkuhoiuga"

Saated

19.06.25, 08:53

Spordiajakirjanik: Pohlak võidab, aga asi võib selguda kohtus

Börsiuudised

19.06.25, 01:08

USA keskpanga juhi sõnad lõpetasid aktsiate tõusu

Arvamused

19.06.25, 13:51

Jalgpalliajakirjanik: just selles Pohlaku trikk seisnebki

Viimased uudised

Saated

20.06.25, 13:50

Toomas Vara: Pohlak saab aru, et jalgpallikogukond teda ei toeta

Börsiuudised

20.06.25, 13:27

Berkshire Hathawayd tabas pärast Warren Buffetti lahkumisteadet müügilaine

Börsiuudised

20.06.25, 13:15

Neste aktsia värske tähelend toidab nii mõndagi investorit

Saated

20.06.25, 13:08

Ettevõtte omanik asus selle juhiks. "Palgatud juhid pole võib-olla nii riskialtid, aga omanikena on meil julgus."

Saated

20.06.25, 12:22

Jaak Aab: on võimalik, et konkurentsiseaduse eelnõu kirjutas valmis tuntud advokaadibüroo

Börsiuudised

20.06.25, 11:50

Iraan kiirustab nafta paiskamisega laia maailma

Kasulik

20.06.25, 11:33

Grupiefekt börsil: sõber suunab portfelli

Sisuturundus

20.06.25, 10:42

ScanBalt Crane pakub juba veerand sajandit Balti partneritele parimaid lahendusi

Terminali juhatuse liige, energeetikaasjatundja Alan Vaht leiab, et butaani suur sissevool Eestisse on kahtlane ja miskit toimub.

Butaaniplahvatus: Eestisse tuuakse rekordpalju gaasi, kerivad kahtlused suurest pettusest

Viimase nädala jooksul ründas Iisrael ka Iraani naftarajatisi. Fotol on näha Iraani pealinna Teherani lähedal massiivset musta suitsu ja leeki tulemas sealsest nafta rafineerimise tehasest.

Iraan kiirustab nafta paiskamisega laia maailma

Uuringud on näidanud, et sotsiaalne vastastikmõju viib tihti sagedamini aktsiate ostmiseni, kuid mitte tingimata müügini.

Grupiefekt börsil: sõber suunab portfelli

Butaaniplahvatus: Eestisse tuuakse rekordpalju gaasi, kerivad kahtlused suurest pettusest

Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig ütles, et Bolt tahab ise ka ettevõtteid osta.

Rootsi idufirma tahaks osta Bolti tõukerattaäri. Villig: firmad võivad ikka unistada

Eesti jalgpall, see on ikka üks mees

Aivar Pohlak saavutas eile ülekaaluka võidu.

Indrek Lepik jalgpalliliidust: poleks kohatu tuua võrdlust Keskerakonnaga

Bigbanki juhatuse esimees leiab Martin Länts, et investoritelt saadud raha võimaldab pangal jätkata oma äristrateegia elluviimist.

Bigbank tabas võlakirjadega kümnesse: pakkumine märgiti üle

“Nagu kinnisvarafirmade liidu analüüs on välja toonud, siis üks aasta planeeringu menetlust tõstab korteri hinda 100–150 euro võrra ruutmeetri kohta. Menetluste tõhusamaks muutmine avaldaks seega olulist mõju kodude lõpphinnale,” kirjutab Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm.

Kinnisvaraarendaja: kodude kättesaadavamaks muutmiseks on hoobasid küll

PK Terminal OÜ uus sadamakraana Sennebogen 885G.

ScanBalt Crane pakub juba veerand sajandit Balti partneritele parimaid lahendusi

Lätis algava Hepsori arenduse kohta ütles ettevõtte Läti maajuht Martti Krass, et uue hoone piirkond on hea elukeskkond nii peredele, noortele spetsialistidele kui ka eakatele.

Hepsor püstitab Riiga 15 miljoni eurose hoone

Seni sõnumirakendusena tuntud X (endine Twitter) tahab edasi liikuda uute teenuste suunas.

Elon Muski X teeb peagi võimalikuks investeerimise

“Kuna tollisõja makromõjude avaldumiseni läheb mitu kuud, sõltub lähiajal turu optimism eelkõige kaubanduslepetega seotud uudisvoost,” kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil.

Sander Danil: turgude optimism püsib nõrkadel jalgadel

Andres Viisemanni (pildil keskel) sõnul nimetab mitu LHV konkurenti endiselt osa oma fonde aktiivseteks, kuid ainsaks põhjuseks peab ta seda, et sellega küsitakse tasu teenuse eest, mida ammu enam ei osutata.

Andres Viisemann paiskab teravaid kriitikanooli Luminori pihta

USA keskpanga juhi sõnad lõpetasid aktsiate tõusu

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 27 p 19 t
Toimumiskoht:
Tallinn