Spikker valitsusele: 17 kevadist laenuideed

Valitsusega on ettevõtjad ühel meelel vaid ühes punktis: raha ei ole mõtet raisata jooksvatele kuludele – panustada tuleb projekti, mis toob tulu. Äripäevaga suhelnud ettevõtjatele meeldis enim mõte maanteede laiendamisest ja ehitamisest, niisamuti fosforiidi kaevandamine ja rikastamine.

Mõis: Jube tore mõte, aga minu meelest on vaja Eesti Keele Instituut sulgeda. Teiste sõnadega võiks eesti keele äris välja jätta, see avaks Eesti majandust kõige rohkem. Inglise keele võiks teise riigikeelena kehtestada, kuid tean, et see pole võimalik.

Lõhmus: Väga kõrge riskiga projekt. Kuidas see tagasi annab? Miks peaks hea ülikooli lõpetajad Eestiga seotud olema?

Vitsur: Kui meil on idee, kuidas tuua siia tippe, et suudaksime võistelda Aalto, Stockholmi või Kopenhaageni ülikooliga, siis oleks sel jumet, aga ma ei oska seda näha. Välisõppejõud ei taha siia tööle tulla, kuigi mõni üksik entusiast on. Teostamine on keeruline, võib-olla isegi võimatu.

Teder: Kui saaksime siia teha mõne tuntud ülikooli kolledži, sisuliselt frantsiis, siis oleks okei, aga seda saaks luua ka näiteks Tallinna Ülikooli juurde. Sobiks ehitusvaldkond, sest üliõpilastel oleks praktikakoht. Kui meil õpiks palju Vene tudengeid, aitaks see hiljem Eesti ettevõtetel Venemaaga kaubelda.

Sõõrumaa: Hoiduksin sõnast rahvusvaheline. Kõik, mis saab meil olla rahvusvaheline, on kauplemisega seotud.

Mõis: Loll mõte, naiivne ettepanek. Eestist juba õpivad noored tippülikoolides. Paljud vähearenenud riigid on noori välisülikoolidesse saatnud. Tuleb meelde Kasahstan, aga tingimused on seal teised. Meile oleks see lahtisest uksest sissemurdmine.

Lõhmus: Kui noor Eestisse tagasi tuleb ja temalt küsida, millised on siin karjääri- ja teenimisvõimalused, siis kõige paremad need ei ole.

Teder: Sellel pole pointi. Kasutatakse, kui lääne kultuur on väga kaugel.

Sõõrumaa: Pole paha mõte. Võiks senisest veelgi rohkem käia, maailma teadmisi ammutada ja siia tuua.

Teder: See on jamps. Puudu on käsitööoskustest ja praktilisest töökogemusest õppimise ajal. Peaks spetsialiseeruma. Näiteks parimad hotelliteeninduse koolid on Šveitsis. Point on, et õppimine vaheldub praktikaga: kaks kuud õpid ja kuu oled praktikal. Niimoodi aasta läbi ja kolm aastat järjest. Alad, mida mina tunnen ja mida võiks arendada, on ehitusinsenerid ja kaubanduskoolid – siin oleks praktikakohti. Õed ja arstid ehk? Loomakasvatus, mida saaksime suunata Araabia suunas? Midagi, milles oleme tugevad juba aastakümneid.

Mõis: Muidugi, selle esimene etapp on Rail Baltic.

Lõhmus: See oleks elumuutev väga paljudele.

Teder: Selleks võiks laenata, aga mitte rohkem kui 20% tunneli maksumusest. Ilmselt läheb see ettevõtmine esimeses lahenduses pankrotti, ehk et see raha tuleb maha kanda. Kui me saame 20% kulude eest tunneli, jääme ilmselt pikas perspektiivis plussi. Võiks püüda Euroopas lobistada seda Rail Balticu jätkuna Helsingisse ja sealt Peterburi.

Sõõrumaa: See on puhas infrastruktuur, Skandinaaviaga läbisaamine võiks kindlasti olla riiklik prioriteet.

Mõis: Väga tore, suurepärane. Ei ole vaja arvutada, kas tasub ära või ei. Tasub küll. Ei ole vaja arvutada klassikalise majandusanalüüsi reeglite järgi, kas tasub ära. See on infrastruktuurirajatis.

Vitsur: See oleks umbes sama nagu Talsinki tunnel, sest on väga pika aja jooksul majanduslikult mittetasuv projekt.

Lõhmus: Minu arusaam on, et selle rahastamine on paigas.

Teder: See otsus on ju tehtud.

Sõõrumaa: Kui keegi ära tõestab ja julgeb vastutuse võtta ning mitte ainult poliitilise, siis palun väga

Mõis: Ütleme parem, et Iklani. Mõistlik oleks ehitada neljarajaline autotee Euroopasse, kui et hakata siit raudteed ehitama, aga kuna tähtede seis on praegu sedasi, et raudtee ehitamine tundub Euroopa Liidus keskvõimule meelepärane ja praktiliselt käegakatsutav, las siis olla. Igal juhul mõistlik.

Vitsur: Tuleb lähtuda liikluskoormusest. Vajadus puudub. Ei too kaasa majanduskasvu, ka teemaksuga ei ole võimalik kulusid katta.

Lõhmus: Eesti territoorium ei ulatu Varssavini, vaid Ikla piiripunktini. Sinna tuleb väga suure tõenäosusega raudtee, ma ei saa aru, miks peaks kõrvuti kahte asja tegema.

Teder: Kas tasuks ära? Eriti kui samale pretendeerib Rail Baltic? Üks neist on ilmselt liigne.

Sõõrumaa: Miks ma peaksin autoga kaheksa tundi Varssavisse sõitma?

Vitsur: On vaja nutikamaid asju teha, kui lihtsalt raha betooni panna. Tuleb vaadata liiklustihedust. Pärast Mäod liigub 8000 autot ööpäevas, aga Tallinna piiril oli juba aastaid tagasi 30 000 autot. Siin on neljarajaline tee kõrvalteedega õigustatud, aga Mäo ja Laeva vahel ei ole see mitte mingil juhul õigustatud. Liiklus on liiga hõre.

Piho: Infrastruktuuriprojektidest tuleks kindlasti võimalikult kiiresti valmis ehitada nii Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva kui ka Tallinna–Riia maanteed.

Lõhmus: Tartu on Eestis linn number kaks, sellega võiks küll parem ühendus olla ja annab igale inimesele midagi tagasi. Kui võlga võtta, siis võlg tuleb piltlikult öeldes meile kõigile, nii et kasu peaks ka olema võimalikult paljudele. Me ei tohi maanteed paari aastaga ära teha. Selle tagajärg on, et ehitusfirmad tõstavad hindu ja saame iga miljoni euro eest vähem kilomeetreid. Peaks olema pikem tööhõivekava.

Teder: Laenu eest võib ehitada ainult tasulisi teid. Näiteks Poolas on see popp, aga tee on Varssavi–Berliin ja selle eest saab tasu võtta. Saaremaa silla saaks laenuga ehitada.

Sõõrumaa: Loomulikult, praegu on Tartusse sõitmine nagu enesetapp. Oleks vähem surmasid, stressi ja rohkem tervena elatud aastaid.

Mõis: Lennuühendus on väga hea. Kolm korda päevas suure lennukiga Euroopa keskele Frankfurti. Täiendavad backup'id on kuus korda päevas Helsingisse.

Vitsur: Võtta laenu selleks, et peale maksta sellele, et lennufirmad lendaksid?

Lõhmus: Väga oluline, aga et selleks võlakirjaemissiooni teha… Minu jaoks need ei haaku. See on varblase tapmine raketiga.

Mõis: Kogu see tegevus tundub Panama-maiguline. Tuleks ikka päris-residentsuse projekti panustada – et inimesed ikka siia tuleksid, mitte „olge siit eemal, aga ajage asju siin“.

Piho: Kuna rahvaarv jätkuvalt väheneb, on e-residentsuse projekti ja eriti selle praktiliste rakenduste arendamine suure potentsiaaliga ettevõtmine, kus oskusliku tegutsemise korral on kindlasti võimalik täiendavate investeeringutega otseselt rahas mõõdetavat tulu genereerida.

Vitsur: E-residentsus loob virtuaalse, aga mitte füüsilise elu.

Lõhmus: Küsimus on, kas pudelikael on praegu rahastamise puudumine? Minu jaoks oleks see pigem jooksev kulutus.

Teder: Pole kursis teemaga. Ei tea, millest siin Eesti riigile tulu tõuseks.

Sõõrumaa: See pole teema, mida peaks laenurahaga tegema. Eelkõige ikka infrastruktuur.

Mõis: Poliitikud ei saa vastu võtta otsuseid, mida rahvas ei toeta. Meil on primaarne lääne demokraatia, seetõttu ei olene juristide tarkusest midagi. Oleneb propagandistidest, kes teevad rahvale asja kenasti selgeks. Elu läheb edasi, kui on sellised poliitikud nagu Siim Kallas ja Mart Laar. On probleem, et neid ei tule enam, sest sellised inimesed lähevad varakult lääne parimatesse ülikoolidesse ning nad ei tule siia. Meil on võimul tagurlus, kuigi eesotsas on noored, aga nad on suhteliselt vanameelse mõtteviisiga. Räägivad oma Garage 48st ja e-residentsusest, aga see pole sisuline. Ka Äripäev kirjutas, et nad tegelikult väldivad raskeid teemasid. Selle järgi saabki iseloomustada, kas on tagurlus või edurlus võimul, kas teoinimesed või positsiooni nautijad.

Vitsur: Äkki tasub ära. Kui suudaksime riiki efektiivsemaks ja analüüsivõimelisemaks teha, siis suudaksime välja mõelda projekte, kuhu investeerimine oleks majanduslikult ja sotsiaalselt tasuv. Aga me ei suuda seda, kui riigireformi ära ei tee.

Lõhmus: Riigireform on samm valele poole. See on ülevalt peale surutud, tähendab tsentraliseerimist. Inimeste elu organiseerivad vägisi need, kes ise seal ei ela.

Teder: See on jamps.

Sõõrumaa: Tõmbaks maha. Mingi kallis jurist laenuraha eest? Parem tehku tööd ja suhelgu rahvaga.

Mõis: Kuu pealt kukkunud inimese mõte.

Vitsur: See on 15 või 20 aastat vana Rootsi omavalitsusreform, kus omavalitsused koondati. See tegi rahulolematuks. Asendada inimest e-inimesega ei ole õige.

Lõhmus: Eesti vajaks rohkem detsentraliseeritud otsuseid: et raha ei jääks vaid Tallinnasse või neile, kellel on niigi palju raha, vaid jõuaks piirkondadesse, kus elu kipub välja surema.

Teder: Mõte on ilmselt selles, et investeerime e-lahendustesse ja koondame inimesi? Ei ole teema, vallamajad on sotsiaalse suhtluse kohad ja neil on teine inimlik mõõde, mida masin ei asenda.

Mõis: Jah, see oleks hea. Eriti kui õnnestub hirmud maha saada. Igas mõistlikus riigis peaks hea looduskeskkond olema majanduse arengu eelistegur, aga Eestis tundub see olevat majandusarengu takistus. Keskkonnaga tuleks palju rohkem kompromisse teha.

Vitsur: Kui Marokos fosforiit otsa saab, siis võib-olla on aeg mõelda sellele. Üks on kindel: me peame teadma, kui palju meil fosforiiti on ja mida selle kaevandamine kaasa tuua võib ning kas on perspektiivikas.

Lõhmus: Oleksin ettevaatlik. Maavarade kaevandamine on 19. sajand. Keskkonda on väga raske parandada. Tänapäeval saavad rikkaks need, kes müüvad toodangut, mille gramm või kilogramm maksab väga palju.

Teder: Tuleks teha. Võiks olla segaüritus erakapitaliga. Algul oleks kas või 60% riigi kanda. Viie aasta pärast võiks noteerida.

Sõõrumaa: Tasub kaalumist ja tegemist. See on meie rikkus.

Mõis: Hullumeelsus. Põlevkivi on kõige mürgisem kütus, mida Euroopa Liidus põletatakse. Igas mõistlikus riigis on fossiilsetest kütustest lahtisidumine oluline. Kui Eesti hakkaks vastuvoolu ujuma, oleks see selge enesetapp.

Vitsur: Seda oleme rääkinud vist üle 10 aasta. Kõige keerulisem on, kus on turg ja unikaalne kaup, mida turud vajaksid. Jutt oli ilus, kui nafta maksis üle 100 dollari, kui ta nüüd 30 ümber kõigub, siis põlevkivi ei kuulu toorete hulka, kus saaks efektiivselt toota.

Lõhmus: Kui riik hakkab aktiivselt ettevõtlusega tegelema… Kas meil juba ei ole mõnda ebaõnnestunud näidet? Kui rohkem raha anda, siis miks arvame, et tulemus parem on?

Teder: Seda võiks, kui erasektor panustaks ka raha ja riigi risk ei ületaks 50%.

Jüri Mõis: Elektrivõrguühenduste paranemine toimub nagunii. Keegi ei mõtle, et paneme Paldiski ojale ka mingi väikese hüdroelektrijaama püsti. See ei ole teema.

Vitsur: Selleks tasub küll raha laenata, see on tasuv projekt. Raiskame energiat palju, sest sooja- ja energiavõrgud ei ole kõige kaasaegsemad.

Lõhmus: Seda tehakse niigi. Minu arust on see erakapitalistide teema. Milleks siia riiki on vaja sisse tuua?

Teder: Rohelise energia doteerimist ei pea ma õigeks.

Sõõrumaa: See teema peaks kogu aeg laual olema, aga laenu ei tasuks selleks võtta, sest vahendid selleks on ka omal olemas.

Vitsur: Tippspetsialistid tulevad siia, kui elukeskkond on selline, et nende perekondadel on mõnus siin elada. Seepärast on siia raske ka välisõppejõude saada.

Lõhmus: Ma ei näe, et see oleks läbi arvutatud. Pigem oleks see jooksev kulutus. Kardan, et sotsiaalmaksu lage ülehinnatakse.

Teder: Summad oleksid väikesed ja ma ei näe, kuidas siin lisaväärtus tekib. Minu arvates peaks raha laenamine millegi tegemiseks andma Eesti inimesele tööd ja riigile maksutulu.

Lõhmus: Oi jumal (naerab).

Teder: Meil pole ajaloolist kogemust, know how’d, ei sise- ega välisturgu ja geopoliitiline risk, et see tööstus langeb konflikti korral vaenlase kätte, on liiga suur. Selle äri lävend on liiga suur. Peaks olema eelnev pikaajaline tarnekokkulepe NATOga.