Riik hakkab järgmisel aastal üürikortereid ehitama

Soomani sõnul muudab erasektoriga konkureerimine Eesti riigi ebausaldusväärseks investeerimiskeskkonnaks, sest investeerimiskliima ja mainekuvand on investorite jaoks oluline argument, kas siia raha paigutada või mitte. Seni on investeerimisel olnud jumet, sest riik laseb eraettevõtlusel rahulikult toimida ilma poolkunstlikku konkurentsi tekitamata. 6000 korteriga üüriturule tulemine kahandab Soomani arvates seda mainet aga selgelt.

Sooman lisas, et riigi põhiülesanne ei ole ehitada maju ja neid üürile anda. „Kinnisvaraäri ei ole ju tegelikult riigi funktsioneerimiseks vajalik tegevus ja sellepärast ma nimetangi seda poliitpopulismiks. Sellega selgelt püütakse valijate hääli, aga lõppkokkuvõttes paisatakse investeeringute keskkond segamini, andmata endale täiel määral aru, missugusena sellised otsused väljapoole võivad välja paistma hakata,“ ütles ta.

Kinnisvaraarendajad keskenduvad kasumile

Ettevõtlusminister Liisa Oviir peab sekkumist kinnisvarasektorisse õigustatuks, sest üürisektoris tegutsevad valdavalt üksikisikutest eraomanikud ning seda iseloomustab üle Eesti kaootiline pakkumine ja keskpärane kvaliteet. Ministri nägemuse kohaselt võiksid aga üüripinnad asuda omavalitsustes ühes majas, mis on ehitatud energiasäästlikult.

Oviiri sõnul on programmi eesmärk luua nišš, mida erasektor praegu Eestis ei paku. Ta tõi näiteks, et Soomes on eluruumide mahust riiklikult toetatud üüripindu enam kui 15% ja Rootsis 25%. „Riiklik toetus on vajalik eelkõige seetõttu, et eraarendajatel puudub sotsiaalne missioon. Oleme mitmes valdkonnas seadnud sihiks jõuda Põhjamaade tasemeni, on aeg seada kõrgemad eesmärgid ka eluaseme valdkonnas,“ seisis ministri vastuses. Oviir vastas, et kinnisvaraarendajad on keskendunud suurema kasumi teenimisele ja madalama sissetulekuga ning eraettevõtjate jaoks vähem atraktiivsete piirkondade elanike jaoks peab kvaliteetsete eluasemete kättesaadavuse tagama avalik sektor.

Ettevõtlusminister lisas, et on oluline rajada kvaliteetsed eluasemed, mis looks kindlustunde ka neile, kes tulevad Eestisse välisriikidest. Nii oleks ka neile loodud siin kvaliteetsed ja taskukohased elamispinnad.

Mõju turgudele veel lahtine

Ettevõtjad on äraootaval seisukohal, sest riiklike üüripindade mõju ehitus- ja üüriturule sõltub täpsematest tingimustest. Küll aga näeb Merko Ehituse juht Andres Trink, et kui üüripinnad tulevad väiksematesse linnadesse, võib see mõjutada seal kohalikku turgu. Ehitusturgu võiks riigi plaan Tringi sõnul mingil määral toetada. „2000 korterit aastas on päris paras maht, kui arvestada, et Tallinnas ehitatakse kuskil suurusjärgus 2000 uut korterit aastas, siis kindlasti ehitusmahtude mõttes mõjuks see ehitusturule toetavalt,“ võrdles ta. Tringi sõnul osaleb ka Merko Ehitus hankel, kui selle tingimused peaksid olema sobivad.

Uus Maa partneri Jaanus Lauguse hinnangul mõjutavad riiklikud üüripinnad üüriturgu, kuid see oleneb siiski sellest, kuidas korterid piirkonniti jaotuvad. Laugus näeb, et on piirkondi, kus on üürikorteritest puudus, ja ta soovitab riiklikud investeeringud suunata piirkondadesse, kus inimesed on aktiivsed ja ettevõtlikud.