• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Aasta esimesed kolm kuud ei ole tööstustoodangus oodatud kasvu toonud, mis mõjutab negatiivselt ka peagi avaldatavat esimese kvartali majanduskasvu numbrit, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor panga nädalakommentaaris.
Aasta esimesed kolm kuud ei ole tööstustoodangus oodatud kasvu toonud.
  • Aasta esimesed kolm kuud ei ole tööstustoodangus oodatud kasvu toonud.
  • Foto: Arno Mikkor
Nädala eest avaldatud andmed märtsi tööstustoodangu kohta, võimaldavad esimese kvartali kokku võtta. Kahjuks ei ole tulemused rõõmustavad ja jätkunud on eelmise aasta maist kestev negatiivne trend. Tööstusettevõtete toomismaht vähenes kõigil kolmel kuul, mille kohta andmed avaldatud. Kokku kahanes tööstustoodang aastases võrdluses 2%. Kui varasemalt on tööstustoodangu tihti miinusesse viinud energiatootmine ja mäetööstus, siis esimese kvartali kokkuvõttes oli protsendi võrra varasemast väiksem ka töötleva tööstuse toodang.
Suurtest tegevusaladest mõjutas tööstustoodangut languse suunas kõige rohkem elektroonika. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes elektroonikatööstuse toodang esimeses kvartalis 15%. Valdavalt tuleb tegevusala toodang ühest ainsast ettevõttest, kes omakorda kogu kauba ekspordib. Telekommunikatsiooniseadmete tootjate jaoks ei ole turukonjunktuur praegu just üleliia soodne. Arenenud riikides pidurdab müüki aeglane majanduskasv, paljud arenevad riigid on toorainehindade languse tõttu sattunud aga tõsisesse kriisi, mis investeeringuid ei soosi. Maailma­majanduse suured trendid on äärmiselt negatiivselt mõjunud ka kodumaisele mäetööstusele, mille 30%ne langus oli teine peamine põhjus, miks tööstustoodang kahanes. Esimese kvartali tulemust kõigutas oluliselt tegevusala, millest just sageli juttu ei ole – masinate ja seadmete remont. Selle haru puhul võib suure languse põhjuseid otsida tõenäoliselt laevaremondi alalt.
Ehk kõige murettekitavam on aga metalltoodete toomise 6% suurune vähenemine esimeses kvartalis. 2015. aasta esimeses pooles väga häid tulemusi näidanud tööstusharu õnn pöördus sügisest ja on jätkanud järjepidevalt kahanemist. Murettekitav on tootmisharu langus seetõttu, et arvestades töötajate ja ettevõtete arvu ning panust SKPsse, on tegemist ühe Eesti kõige olulisema tööstusharuga. 2015. aastal töötas sellel alal üle 16 000 inimese, rohkem oli inimesi hõivatud üksnes puidutöötlemise alal. Kui metallitööstus peaks sattuma laiaulatuslikumatesse raskustesse, siis võib see tööturul ja majanduses kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele