Hobi viis ametniku ärisse

„Mõtlesin, et kuna ma eraisikuna töö kõrvalt tasapisi tegutsedes müüsin päris hästi, siis firmale keskendudes suudan vähemalt neli korda enam müüa,“ põhjendab OÜ Fosgrafe asutaja ja tegevjuht Oliver Lillma, miks ta 2012. aasta lõpus lahkus palgatöölt statistikaametis. „Tegin õige otsuse, nüüd müün ikka kümneid kordi rohkem.“

Harjumaal registreeritud ja Tallinnas tegutsev Fosgrafe on tänavuses Gaselli TOPis 278. kohal. Fotovaldkond on küll suhteliselt kitsas nišš, aga muutunud viimastel aastatel üha populaarsemaks, fotograafiahuvilisi tuleb järjest juurde. Sestap pole välistatud, et Fosgrafe on ka järgmises gasellide edetabelis. Eelmisel aastal kasvas ettevõtte käive enam kui 100 000 euro võrra ja kasum kaks korda. „Ma olen selles mõttes halb ärimees, et mulle ei meeldi numbreid analüüsida,“ jääb Lillma mullusest äriedust rääkides tagasihoidlikuks. Tema trump on loomingulisus ja fanatism.

Fosgrafe pood ja fotostuudio asuvad Eesti-aegses hoones, kus nõukaajal tegutses kummitoodete tehas Polümeer. „See siin oli kunagi Polümeeri direktori kabinet,“ tutvustab Lillma fotostuudioks ümber ehitatud ruumi. Eesti aega meenutab tammeparkett põrandal ja massiivne seif seina sees, direktori aega aga pähklispooniga kaetud sein.

Direktori Kabineti nime kandva fotostuudio eesruumis ehk endises sekretäri kabinetis müüb Fosgrafe fotokaupu. Parasjagu on kitsukeses poekeses kaupa uudistamas neli inimest.

Püsiklient teab

„Siia põiktänavasse juhuklient ei satu, püsiklientuur teab aga meie asukohta väga hästi,“ seletab Lillma. „Fotograafiahuviline saab meilt igasuguseid vidinaid, mida mujal ei müüda. Ja kõige suurem pluss on oskusteave – inimene saab meie spetsialistilt üldjuhul vastuse oma küsimusele ja probleemile lahenduse.“ Lillma lisab, et seepärast suunab mitu lähedal asuvat konkurenti, fototarvete spetsiaalpoodi Kristiine keskuses kliente nende juurde, kui ise kimbatusse jäävad.

Elu aeg fotograafiast võlutud Lillma jõudis firma loomiseni selle kaudu, et aeg-ajalt oli tal vaja mingeid jubinaid juurde muretseda. „Otsisin neid internetipoodidest ja avastasin, kui palju igasuguseid põnevaid seadmeid on olemas,“ räägib ta. „Tekkis mõte hakata e-poe kaudu vahendama odavamas hinnaklassis fotokaupu, rahvakeeli hiinakaid.“

Statistikaametis trükiste ettevalmistajana töötanud Lillma asutas Fosgrafe 2010. aasta jaanuaris, kolm aastat hiljem loobus ta palgatööst ning avas e-poele toeks füüsilise pinnaga poe.

Lillma sõnul on ta üritanud kaupu sisse osta nii, et müügis oleks odavamas, kallimas ja vahepealses hinnakategoorias tooteid. „Kaamerate puhul püüan konkurentidest soodsamat hinda hoida, aga samas annan ka kolmeaastase garantii, mida keegi teine ei paku,“ lausub Lillma.

Tema kinnitusel hakkas Fosgrafe paar aastat tagasi esimesena otsima võimalust pakkuda klientidele spetsiaalset fototehnika kindlustust, näiteks juhtumite korral, kui kallis fototehnika välisreisil ära varastatakse. „Salva Kindlustus oli ainus kindlustusfirma, mis hakkas ettepanekut üldse arutama. Nad tegid arvutused ja leidsid, et võiks proovida,“ meenutab Lillma. Samas nendib ta, et kuna fototehnika kindlustusmakse on suhteliselt kõrge, pole tegu väga populaarse tootega, aga see toimib. „Vähemalt on see veel üheks põhjus, miks meie juurde tulla,“ lisab ta.

Lillma ongi kogu äri üles ehitanud sellele, et pakkuda kliendile võimalikult palju teenuseid. „Selliseid kliente tuleb üha juurde, kes ühes kohas ostab, rendib, remondib, prindib ja käib koolitusel,“ loetleb ta Fosgrafe pakutavaid teenuseid.

Lillma, energiast pakatav inimene tunnistab siiski, et kohati on tal juba igavaks läinud. „Viimastel aastatel on kõik sujunud – müüdavate ja renditavate toodete valik suureneb, kasvavad klientide arv ja müügimaht, aga midagi on nagu puudu,“ mõtiskleb ta. „Kohati on tekkinud paigal tammumise tunne. Võib-olla peaks enam panustama järelteeninduse turule.“

Praegu valmistabki Fosgrafe ette uut projekti – fototöötlusteenust. „Üritame sellega alustada välisturul, me ehitame seda saiti dot-com'i peale ehk siis ingliskeelsele kliendile,“ seletab Lillma. „Klient saadab digifoto ja annab teada, mida sellega on vaja teha, näiteks kas pildil oleva inimese näonahka timmida või juuksevärvi muuta.“

Lillma usub, et nõudlus fototöötlusteenuse järele on olemas. „Mujal maailmas tahavad paljud profifotograafid tegeleda eelkõige pildistamisega. Näiteks pulmafotograafil ei ole maikuust septembrini aega pilte töödelda, sest järgmine pulm ootab,“ ütleb ta. „Kõige tüütum ja aeganõudvam on digifotode töötlemine. Siin võib võrdluse tuua vanasti piltide ilmutamisega pimikus.“

Tegelikult naudib Lillma vanade asjadega jändamist väga, nimelt kogub ta vanu foto- ja filmikaameraid ning objektiive. Kogumiskirg tekkis siis, kui elukaaslase vanaisast jäi maha Zenite, Smenasid, Zorkisid ja muid fotoaparaate. Praegu on Lillma kogus veidi üle 100 ühiku fototehnikat. „Neist 75 protsenti on töökorras ja nendega saab pilte teha,“ täpsustab harrastusfotograaf Lillma.

Unistus tulevikuks

Mingisugune kauge roosa unistus on selline, et meie käsutuses võiks olla terve maja ja hästi palju pinda. Lisaks väikesele fotostuudiole võiks olla suurem stuudio, kus saaks ka autosid pildistada ja filmivõtteid teha. Siis võiks olla saal, kus fotonäitusi korraldada, ja selle kõrval galerii, kus fotokunsti müüa. Muidugi oleks seal tunduvalt suuremal pinnal kauplus, eraldi fototehnika rendi- ja remondiosakonnad ning suur prindisaal.

Kommentaar

Viktor Koshkin, fotograaf

Oliveriga tutvusin tänu ühisele huvile vanade objektiivide vastu. Sain teada, et ta üritab vahendada väiksemaid välklampe ja muid vidinaid. Ma mõtlesin, et ta tahab teha just seda, mida ongi vaja teha. Algul ta küsis minult nõu, mida tasuks sisse osta, ja nii on meie koostöö tasapisi arenenud. Fosgrafes müüdavatest seadmetest olen üksjagu palju testinud mina, minu korraldada on ka fotokoolitused. Üht lõbusat projekti oleme veel koos vedanud – tegime internetiraadios Raadio 1 fotosaadete sarja, kokku tegime tosinkond saadet „Lõbusad objektiivid“.

Oliveri puhul on märkimisväärne see, et ta teeb kõiki asju südamega ja loominguliselt. Ta on piisavalt julge ja mänguline, ta riskib proovida teha asju, mida teised ei julge. Vaieldamatult oli tema, pisike tegija eikuskilt esimene, kes hakkas väikeseid kaameravälke ja muud lihtsamat fototehnikat maale tooma. Nüüd on vanad tegijad, nagu Photopoint ja Fotoluks, lõbusalt järele tulnud. Usun kindlalt, et tänu loomingulisele suhtumisele jääb Oliver ka edaspidi sel alal suunanäitajaks.

Pane tähele

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.