Swedbanki peaökonomisti sõnul võib Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust kujuneda pikaks protsessiks. „Kui Ühendkuningriik on lahkumisotsuse Euroopa Nõukogule edastanud, siis algavad saareriigi ja ühenduse vahelised läbirääkimised esimese lahkumistingimuste üle,“ selgitas ta protseduuri. „Läbirääkimisteks on aega kaks aastat, kuid pole välistatud, et liikmesriikide nõusolekul võib see aeg ka pikemaks venida,“ lisas ta.
Suurbritannia peaminister David Cameron teatas täna, et lahkumiskõnelusi plaanitakse alustada oktoobris ning seda juba uue valitsusjuhi juhtimisel. Mertsina kinnitusel toimivad Ühendkuningriigi ja Suurbritannia vahelised majandussuhtes kuni läbirääkimiste lõpuni aga edasi samadel tingimustel, nagu siiani.
Mõju sõltub edasisest koostöövormist
Brexiti pikaajalised mõjud sõltuvad Mertsina hinnangul sellest, milline saab olema edasine Suurbritannia ja Euroopa Liidu vaheline koostöövorm. „Ühendkuningriik võib liituda Euroopa Majanduspiirkonna raames Euroopa Liidu ühisturuga, nagu näiteks Norra seda teinud on,“ pakkus ta välja ühe võimalikest variantidest. Samuti on Mertsina sõnul võimalik, et Ühendkuningriik sõlmib Euroopa Liiduga sarnase vabakaubandusleppe nagu Šveitsil või suhtleb ühendusega edasi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite järgi.
Kõige kahjulikumaks peab Mertsina Ühendkuningriigile WTO reeglite järgi tegutsemist, sest see tähendaks osadele kaupadele tollitariifide sisseseadmist ning mittetariifseid tõkkeid ja piiranguid teenustele.
Euroopa Majanduspiirkonnas Euroopa Liidu ühisturuga liitumine tähendaks aga seda, et sisuliselt tuleks järgida samasid regulatsioone, millest Brexiti toetajad on loobuda lubanud. „Sel juhul peaks Ühendkuningriik arvestama töötajate vaba liikumisega ning jätkama maksete tegemist Euroopa Liidu eelarvesse,“ selgitas Mertsina.
Lisaks läbirääkimistele Euroopa Liiduga tuleb Mertsina sõnul Ühendkuningriigil paika saada ka kahepoolsed vabakaubandustingimused kümnete riikidega. „Näiteks peab Suurbritannia hakkama eraldi oma tingimuste osas läbi rääkima USA-ga praegu käimasoleva Atlandiülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerluse raames, kus seni esindas neid Euroopa Liit,“ selgitas Mertsina. „Kõik need läbirääkimised võtavad aega aastaid ning selle aja jooksul on veel palju ebakindlust, mis mõjutab keskpikas vaates ka riigi majandust,“ arvas ekspert.
Ebakindlus piirab aga analüütiku sõnul investeerimist ja kaubandust, mis kokkuvõttes halvendab Suurbritannia majanduskasvu ja riigirahanduse seisu. See aga mõjub kahjulikult Ühendkuningriigi suurematele välispartneritele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!