Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitusfirmad takerduvad Exceli-kultusesse

    Puudub ühildav süsteem, leiab Mercus Software juht Valeri TiikFoto: Raul Mee

    Protsesside automatiseerimine annab ettevõttele võidu aja- ja tegevuskuludes, ent Eesti ehitusettevõtete probleemiks on Mercus Software'i juhatuse esimehe Valeri Tiigi sõnul Exceli kummardamine, kirjutab 13. juuli kuukiri Ehitus.

    Seotud arveldussüsteemiga.Planeerib tööd, näidates ka selleks vajaminevaid oskusi, seadmeid ja materjale.Annab ette ajaakna, millal töid on vaja teha, et need õigeks ajaks valmis jõuda.Hoiatab, kui olemasoleva ressursiga on võimatu töid õigeks ajaks lõpetada.Saadab materjalide logistikaks vajaliku info, mille põhjal saab teha ostutellimusi.Võimaldab mitme projekti korral teha koondostupakkumisi, mis tähendab soodsamat hinda võrreldes väikeste kogustega.Allikas: Mercus Software'i juht Valeri Tiik

    See tähendab, et ühtse infot talletava süsteemi asemel on kasutusel palju eri tabeleid ja puudub ülevaade, milline neist on õige ja milline mitte.
    Iga ettevõtte põhihuviks on kasum ehk töö ja tehtu eest arvete välja saatmine – kui arvet kliendile ei saadeta, pole ka tegevusel mõtet, rääkis protsessijuhtimise seminaril Tiik, kes on 25 aastat õpetanud Soome turul firmasid korraldama eelarvestamisprotsesse.
    Arve saadab tavaliselt välja ettevõtte “majapidamissüsteem”, mistõttu on oluline selle arveldussüsteemi arvelduskõlblike ridade tekitamine, mis eeldab omakorda sisendit tööde ja materjalide näol. Arvelduse seisukohast on oluline roll tegevuse juhtimisel. Lisaks on tähtis, et kõik asjad oleksid seotud lepingutega – ei saa arveldada asju, mis pole lepingutega kaetud, lisas ta.
    Kümned failiversioonid tekitavad segadust
    Eesti ettevõtete probleemiks on Tiigi sõnul Exceli kummardamine. “Kõike tehakse Excelis, isegi riigieelarvet, ma ei mõista seda,” nentis Tiik.
    Tema sõnul tehakse eelarvestus tihti nii, et sel pole projektiga mingit pistmist. “Kui eelarve on valmis ja projekt käes, kutsub juht meeskonna kokku, laud tehakse puhtaks ja hakatakse arutama, kuidas asju teha. Alles siis hakatakse mõtlema, milline on planeeritud sisu ja kuidas seda teha,” kirjeldas Tiik. Ta jätkas, et töö käigus saadetakse osapoolte vahel sadu Exceli faile. “Exceli tabelitest on 17 erinevat versiooni ja keegi ei tea, milline neist õige on. Ka võrgus salvestatud lepingutest on 17 eri versiooni, ilma et keegi teaks, milline neist on õige ja milline vale,” kirjeldas ta.
    Kui tööks vajalikud komponendid saadakse ostetud, alles siis hakatakse kirjeldama kuluartikleid. “Ja algab sama jama, et keegi ei tea midagi,” märkis Tiik.
    Projektijuhid kulutavad 40% tööajast Tiigi sõnul sellele, et täidavad Exceli tabeleid, kuna juhid nõuavad seda. Kõige banaalsemaks muutub asi tema sõnul siis, kui infot hakatakse üle viima ettevõtte majapidamissüsteemidesse, kuhu tuleb kirja saada reaalsed kulud ja info arvete kohta, mis kliendile välja saadetakse.
    Aeg kulub sahmerdamisele, mitte tööle
    Tiigi sõnul puudub enamasti ettevõtetes tegevusi ühildav süsteem. “Aeg ei kulu mitte kliendi jaoks töö tegemisele, vaid sisemise sahmerdamise peale,” märkis ta. Mõistlikum oleks tema sõnul tegevusi juhtida. “Sellisel moel, et oleks tuvastatud, millisteks osadeks on projekt jagatud ja et oleks selge, milliseid töid on vaja teha ja millal need peavad algama ning lõppema.”
    Töö kestvus saadakse planeeritud sisu järgi – kui firmas on välja mõeldud, kuidas tööd tehakse, milliseid seadmeid, oskusi ja materjale on selleks vaja, võimaldab süsteem leida õiged inimesed õigesse kohta.
    Segane planeerimine pärsib operatiivsust
    Kuna tööle on klient andnud täideviimiseks sobiva ajaakna, moodustub selle alusel planeeritud aeg, mille põhjal ettevõte teab, millal peab alustama ja milline on töö kestvus.
    Kui mingil põhjusel tekib töödes viivitus, on ettevõtte jaoks oluline küsimus, kas olemasolevate ressursside juures suudetakse kinni pidada tähtajast või juhtub, et töödega minnakse üle, või ka vastupidi, et jõutakse hoopis varem valmis. “Ma ei tea ühtegi firmat Eestis, kes suudaks sellist probleemistikku hallata,” märkis Tiik ja lisas, et just see on töö efektiivsusest ja juhtimise olulisusest rääkides kõige olulisem aspekt.
    “Oleks vaja süsteemi, mis näitaks ära, et juhul, kui ressursse ei lisata, jäädakse töödega hiljaks. Või et kui ressursse on üle, siis annaks see info, et inimesi saab mujal kasutada,” kirjeldas ta.
    Samas pole Tiigi sõnul võimalik ühtegi projekti algusest lõpuni ette valmis planeerida. “Küsimus on pigem selles, mil viisil on projektijuht võimeline operatiivses keskkonnas projekti juhtima nii, et ajagraafik oleks planeeritud. Selle taga on projektijuhi oskus ja töövahendid,” nentis Tiik.
    Keerukam süsteem seoks kogu info üheks
    Tiigi hinnangul kulub ehitusettevõtetes liialt palju aega tilulilu peale – kõik osapooled märgivad infot kuhugi üles. “Kui juba niikuinii peab kirjutama, siis võiks selle kirjutada kohta, kust see jõuab õigesse arenduskanalisse,” soovitas ta. Tiigi sõnul nõuab see küll mõttemaailma muutust, ent tulemuseks on võimalus tegevusi praegusega võrreldes hoopis teise vaatega kontrollida.
    Keerukamad süsteemid võimaldavad töid siduda lepingupõhiste müügiühikutega. “Kui ollakse nii kaugel, et tööd on tehtud ja tegevused hinnatud ja kinnitatud, saadab süsteem selle kohta kliendile tagasiside, millele see annab omakorda vastuse, avades nii kanali arve saatmiseks.”
    Sooritades erinevaid töid, annavad need realiseerumise alusel info kasutatud materjalide, seadmete ja ajakasutuse kohta. “Kui töötaja kirjeldab tahvlis või mobiilis kulud ära, peab keegi võtma vastutuse, et see on õige, ja seejärel toimub kulumite kinnitamine, mis omakorda avab tee kulumite viimiseks majapidamissüsteemi,” kirjeldas Tiik, kuidas on võimalik protsesse automatiseerida.
    Vajalik on tuvastamissüsteem, mis näitab, milliseid lepinguga kokku lepitud kulusid ehitades on tekkinud, mis kliendilt sisse nõutakse. “Vaadeldes mingit tööd, mida paigaldus- või ehitusfirma teeb, räägime planeeritud kuludest – planeerides tööd, planeerime ühtlasi, milliseid oskusi, seadmeid ja materjale on vaja. Taolise baasinformatsioonita on planeeritud sisu loomine üsna keeruline,” märkis Tiik, kelle sõnul on küsimus selles, kuidas viia planeeritud sisu otse tööprotsessidesse.
    WC-poti vahetuse hinda lihtne arvutada
    Tiik selgitas, et kui kliendilt tuleb pakkumuskutse, võetakse see kaasaegses süsteemis vastu eelarvestusprogrammis. “Kui meilt küsitakse elektripaigaldaja tunnitasu, on seda lihtne öelda. Aga kui hinnata on vaja WC-poti vahetust, tähendab see tehnilist lahendit, mis koosneb WC-potist, kinnitusseadmetest ja lisaks tööst,” tõi ta näiteks. Tehnilised lahendused võivad olla väga keerukad, ulatudes terveid eluruumide komplekse puudutava infoni välja. “Kui klient annab ehitusfirmale oma vajaduse väljenduse, siis eelarvetuse mõte on, et tehniline lahend moodustaks eelarvestusena ettevõtte kulu, näidates samas, mida on tööks vaja,” selgitas Tiik.
    Eelarvestusprotsessis on tööks vajalik info, lisaks on seal näha isik, kes vastutab selle eest, et tulem vastaks planeeritule. Kuna klient on andnud tööks sobiliku ajaakna ja on teada, milliseid materjale, oskuseid ja seadmeid vaja on, annab see materjali logistikaks vajaliku info, mille põhjal saab saata laiali ostutellimused.
    Süsteemi eeliseks on lisaks lihtsamale arveldamisele ka ostuprotsessi lihtsustamine. “Kui ettevõttes on mitu projekti, on võimalik kõik vajalikud ostud ühendada. Mis tähendab hinnavõitu – mitme projekti pealt koondostupakkumisi tehes on hinnad hoopis teised võrreldes sellega, kui iga projekti jaoks tehakse need eraldi,” lisas Tiik.
    KommentaarProtsessijuhtimise vilju näeb alles kolme aasta pärast
    Kristjan OtsmannOÜ Selge Pilt juhatajaEnamik protsessijuhtimise juurutamisprojektidest hävineb seetõttu, et inimestel on erinev arusaam protsessijuhtimise juurutamise mõistetest, selgus ajakirjas Harvard Business Review avaldatud uuringust.
    Teiseks selgus, et protsessijuhtimiseks puudub selge vajadus, st et alati polegi vaja protsesse juhtida. Kolmandaks, et protsessijuhtimine ei keskendu kliendile kui lõppkasutajale, vaid see muutub protsessiks protsessi pärast. Lisaks on ettevõtete vaade tegevusele liialt lühiajaline – protsessijuhtimise vilju näeb 3–6 aasta pärast, mitte enne.
    Seega, muutused võtavad kauem aega, kui arvatakse. Samas, kui protsess läheb korda, on muutused selgemad, kui oodatakse. Probleemiks on ka inimesed, kes ei usu tulemustesse – kui levinud on arvamus, et üks või teine asi pole võimalik, on eesmärkide saavutamine keeruline.
    Juuli Ehituse kuukirjast saab lugeda ka, mis teeb Telia uue peakorteri eriliseks, millega üllatab LAEV ja mida peab teadma eelarvest.
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nike juht süüdistab kehvas innovatsioonis kaugtööd
Turul on keeruline ellu viia suurt muutust, kui inimesed töötavad kodukontoris, põhjendas Nike tegevjuht John Donahoe ettevõtte mahajäämust innovatsioonis.
Turul on keeruline ellu viia suurt muutust, kui inimesed töötavad kodukontoris, põhjendas Nike tegevjuht John Donahoe ettevõtte mahajäämust innovatsioonis.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.