Eesti eksportijasse suhtutakse kui odavasse idaeurooplasesse

Ettevõtja Kristo Kirsi hinnangul on asi, mida me lahendada väga kergelt ei saa, suhtumise muutumine, et me oleme Ida-Euroopa. „Esimene asi, kui lähed uut turgu vallutama, siis sind võetakse idaeurooplasena, võetakse kui odava toote odavat tegijat. See on väga tõsine probleem,“ rääkis Kirs. „Kui Saksa kliendid meile külla tulevad, siis on selline vau-efekt, et oo, see on ju Euroopa, polegi Venemaa. Kui nad korra siin külas ära käivad ja näevad meie tootmist ja inimesi, siis suhtumine muutub.“

Tootearenduse korralikuks hüppeks on Kirsi sõnul vaja hulljulgust, ebaratsionaalset mõtlemist. Mitu toodet võib enne prügikasti minna, kui üks asi korralikult elama hakkab.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor Tea Danilovi sõnul pole Eesti väike siseturg ekspordi võtmes probleem, vaid pigem stimulatsioon välisturule minekuks. „Mis võib olla probleem, on see, et väikese siseturuga pole võimalik nii hästi mõnda toodet testida kui suurema siseturuga riikidel, mis tähendab, et vahel võidakse välisturule minna veel veidi toore tootega,“ märkis Danilov.

Danilov tõi esile, et kui aasta esimese kuue kuuga on eksport kasvanud 0,4 protsenti, kuid mahud on kasvanud, hinnad langenud. „Meid vaevab madal marginaal. Konkurentsivõitluses kipume liiga kergelt langetama hindu,“ nentis Danilov. „Aga ju siis pole meil head argumenti hea hinna küsimiseks.“ Ta lisas, et tootearendusega tuleb tegeleda, et oleks toode, mille eest korralikku hinda küsida. „ELi keskmisega võrreldes on meie väljamüügihinnad langenud rohkem.“ 

Danilovi sõnul tuleb Eesti vastu tekitada huvi, aga seda ettevõtja üksi ei tee. Palju lihtsam on ettevõtjal, kui ta läheb turule, kus juba midagi teatakse Eestist ja see midagi on positiivne, märkis ta.

Marketingi Instituudi juhi Anu-Mall Naaritsa sõnul on ekspordi pikaajalisem probleem see, et oleme äärmiselt kehvad ettevõtluse ja teaduse kokkuviimisel. „Eestis on need maailmad kahjuks väga eraldi. Katsuge leida üksteist, ilma selle koostööta me väärtusahelas ülespoole liikuda ei saa,“ märkis Naarits.

Naaritsa hinnangul tasuks ära kasutada ka pagulasi, nii nagu teevad seda näiteks Skandinaavia riigid, kus teise põlvkonna sisserändajad aitavad jõuda sealsetel ettevõtjatel Aafrika ja Araabia riikide turgudele.

Paide ettevõtja Toomas Agasilla hinnangul peab toode olema pidevas arengus, sest turu nõuded muutuvad väga kiiresti. „Kui hetkeks maha jääd, pole enam konkurentsis,“ nentis ta.

Agasild märkis ka, et enne, kui pagulaste peale lootma jääda, võiks õppida ise paremini tööd tegema. „Töö tulemuslikkuses oleme ikka kordades maas võrreldes teiste riikidega. Kui me efektiivsust ei tõsta, ei löö me ka välisturul tulevikus läbi,“ rääkis Agasild.

ICC Eesti peasekretäri Tiit Tammemägi hinnangul on suurim probleem hoopis rahvuslik individualism, koostöövaimu on hädasti Eestis vaja.

„Kiiremini muudetav probleem on kompetents. Näiteks David O`Brock on julgenud seda välja öelda, et eestlased ei oska müüa ja käituvad ülbelt, lähevad oma koraaniga võõrasse kirikusse,“ lausus Tammemägi. Danilov märkis, et samas peetakse Eesti müügimehi usaldusväärseteks.