• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sarikaebajale annab leiva naiivne tööandja

    Eestis on kümmekond inimest, kes elatuvad naiivsete või kogenematute tööandjate peale kaebuste esitamisest ja neilt hüvitiste koorimisest.

    Nad kandideerivad tööle, mõnikord isegi töötavad uue tööandja juures natuke aega, aga asuvad kohe otsima põhjuseid töötaja peale kaebamiseks. Nad teavad väga hästi, kuidas nendes olukordades käituda ja hüvitist nõuda, kuritarvitades oma õigusi, rääkis Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete alal.
    Sarikaebajad leiavad ükskõik millise tööandja alluvuses töötades võimaluse astuda temaga vaidlusse, et saada töövaidluskomisjoni abiga kätte rahaline hüvitis. Mõned neist on Miidla-Vanatalu sõnul nii professionaalsed, et tõesti saavadki alati oma rahalise hüvitise.
    Kes on profi kirbul?
    Lemmiktööandjad on neil väikesed teenindusettevõtted, kelle puhul on teada, et tööandja pole ka suur tegija, tal pole võimekust õigusbürood enda eest seisma palgata.
    Teine sihtgrupp on algajad tööandjad, kes võtavad esimest korda töötajaid tööle. Nad oskavad juba töövestlusel esitada õigeid küsimusi, selgitamaks välja tööandja teadmisi, märkis ta.
    „Peamiselt kaebavad nad selle üle, et töö pole päris selline, nagu lepingus kokku lepitud," rääkis Miidla-Vanatalu.
    "Et tööandja on muutnud ühepoolselt töölepingu tingimusi, kuigi nendest tingimustest pole ehk juttugi olnud ja mingil perioodil oligi võib-olla töötaja nõus neid ülesandeid täitma.  Kui skeem on välja mõeldud, tegutsevad nad väga professionaalselt.“
    Tööandjaid, kes on sattunud pahatahtliku sarikaebaja ohvriks, ei informeerita sellest, et nad on langenud professionaali ohvriks, aga töövaidluskomisjon püüab teha neil puhkudel otsuse nii, et välja mõistetav hüvitis oleks võimalikult väike.
    Loe pikemalt Äripäeva töötülide TOPist, milliste ettevõtete peale Eesti töötajad enim kaebusi on esitanud ning millised ettevõtted on oma töötajate peale töövaidluskomisjoni kõige rohem avaldusi esitanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Riik võtab pahatahtlikud pankrotipõhjustajad pihtide vahele
Alates uuest aastast luuakse Konkurentsiameti juurde maksejõuetusteenistus, mille eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid, suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra ja tagada seeläbi ausam ärikeskkond.
Alates uuest aastast luuakse Konkurentsiameti juurde maksejõuetusteenistus, mille eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid, suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra ja tagada seeläbi ausam ärikeskkond.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.