Merkelist saab Eesti e-resident

Homme saab Merkelist Eesti e-resident.

Stenbocki majas toimunud ühisel pressikonverentsil toonitas Merkel üksteise kuulamise ja üksteiselt õppimise vajadust, Rõivas tunnustas omakorda Merkelit tema võtmerolli eest Euroopa Liidu lootsimisel läbi mitmete kriiside.

„Arusaam riikidena ja isiklikult minul ja liidukantsler Merkelil Euroopa tulevikust, julgeoleku tugevdamise vajalikkusest NATO idatiival, Venemaa ja Ukraina konfliktist on väga sarnased,“ rõhutas Rõivas kahe riigi häid suhteid ja vastastikust mõistmist.

Minski protsess on vaevaline

Venemaa ja Ukraina konflikti teemat puudutades tunnistas Merkel, et Ukraina kriisile lahenduse leidmiseks käivitatud Minski protsessi edenemine on olnud erakordselt keeruline.

„Me pole saavutanud kõike seda, mida oleks meeleldi tahtnud,“ ütles Merkel, kuid avaldas siiski lootust, et konfliktist leitakse väljapääs.

Taavi Rõivas kordas, et kuniks Venemaa Minski lepinguid ei täida, ei saa juttugi olla sanktsioonide leevendamisest.

Julgeolekuteema oli valitsusjuhtide kohtumisel teemadest enim esil.

Oma sõnavõtus nimetas Merkel eraldi ära Eesti ja Saksamaa koostööd NATO artikkel 5 alusel. Ja vastas ERRi küsimusele Saksamaa välisministri kriitiliste avalduste kohta NATO õppustest ühenduse idapiiril, et tähelepanu tuleb pöörata eelkõige sellele, milles NATO liidrid suvel Varssavi tippkohtumisel kokku leppisid. „See on see, mis loeb,“ ütles Merkel.

Uus mootor

Julgeolekuteemaga haakub ka Euroopa majanduse käekäik. Siin tõid Merkel ja Rõivas välja kahe riigi koostöövõimalused digitaalvaldkonnas.

„Eesti infotehnoloogiaalane nutikus ja Saksamaa tööstuslik võimsus tuleb muuta mootoriks, mis annab Euroopa majandusele hoogu,“ ütles Rõivas.

Merkel meenutas Rõivase kevadist visiiti Saksamaale, kus ta Saksa valitsuse väljasõiduistungil tutvustas ministritele Eesti e-lahendusi. Merkel möönis, et föderaalsel Saksamaal pole asju nii lihtne muuta, kuid Eestis tehtu on heaks eeskujuks.

Kõneledes Euroopast pärast Suurbritannia „šokeerivat“ otsust liidust lahkuda, ütles Merkel, et britid on oma otsuse teinud, kuid teistel riikidel tuleb Euroopa projektiga edasi minna. „Ja seda me ka teeme,“ kinnitas ta, tuletades meelde, et tuleval aastal saab Rooma lepingu, ELi aluslepingu, sõlmimisest 60 aastat.

Septembris kohtuvad 27 riigi valitsusjuhid ilma Suurbritanniata Bratislavas, et arutada, kuidas edasi. Merkel kordas, et sisulised läbirääkimised saavad Suurbritanniaga alata alles siis, kui riik on esitanud ametliku taotluse liidust lahkumiseks. Kiirustada pole britte aga vaja – neil on endil vaja aega, et selgust saada, milliseid suhteid nad edaspidi Euroopa Liiduga soovivad.

Tähtsam on hea lahendus

„Ma olen väga rahulik seda oodates,“ ütles Merkel. „Alles siis saame kujundada oma ühise vastuse, kuidas meie neid suhteid edasi ette kujutame.“

Praegu on vaja ära kuulata teiste ELi liikmesriikide arvamused, milliseks nad kujunenud olukorda hindavad. Suurbritannia arvele langeb 15% ELi majandusest ja riigi lahkumine jätab suure lünga. Vaja on uut tasakaalu, kuid liigselt kiirustades on kerge vigu teha, ütles Merkel.

Taavi Rõivas leidis samuti, et hea lahendus on parem kui kiire lahendus. Eesti huvides on, et suhe Suurbritanniaga – Eesti olulise partneriga Euroopas ja NATOs – tulevikus kaugeks ei jääks.

Pagulaskriisi lahendusena näevad nii Merkel kui ka Rõivas eelkõige võitlust kriisi põhjustega. Võidelda tuleb ka illegaalse rände vastu ja tugevdada ELi välispiire. Ent pagulastele tuleb anda võimalus oma eluga edasi minna, ütles Merkel. 

Pressikonverentsi lõpus tõi Rõivas mureliku moega Merkeli näole rõõmsa naeratuse, kui avaldas veendumust, et tuleval aastal Saksamaa parlamendivalimistel on edukad nii Merkel kui Saksa konservatiivid.

Homme külastab kantsler Angela Merkel e-Eesti esitluskeskust, kus ta peab ka kõne sellest, kuidas Eesti IT-ala ja Saksa tööstuse koostöö võib aidata Euroopa tulevikku kujundada. Peaminister Taavi Rõivas annab Merkelile üle Eesti e-residentsuse kaardi.