Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Puhkes korterite ostubuum

    Augustis sõlmitud korteritehingute arv püstitas 11 aasta rekordi, kusjuures hoogsat kasvu veavad väikelinnad.

    Eesti suuremates linnades tehti augustis 1397 korteritehingut. Arvesse on võetud kõikide maakonnakeskuste, lisaks ka Kohtla-Järve ning Narva linna korteriomanditehinguid. Viimati oli ühes kuus sama palju tehinguid üle 11 aasta tagasi, 2005. aasta mais. Selle põhjusena toovad asjatundjad välja kõrge tööhõive, stabiilse palgakasvu ja inimeste kindlustunde ning kodulaenude kasvu, mis lisasid kinnisvaraturule uut hoogu.
    Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli sõnas, et ehkki ka Tallinnas ja Tartus oli tehingute arvu kasv märgatav, andsid siiski ligi poole aktiivsuse kasvust väiksemad linnad. „Stabiilne majandus on vedamas lõpuks ka väikelinnade kinnisvaraturud kunagisest majandussurutisest välja. Töökäte nappus ühelt poolt pitsitab Eesti ettevõtjaid, teisalt võimaldab elanikel teenida ka väljaspool Tallinna elamisväärsemat palka, et soetada endale päris oma kodu – seda omakorda põhjusel, et väljaspool keskusi on inimeste sissetulekud kasvanud, kuid nigela nõudluse tõttu on eluruumide hinnad püsinud mitmel pool, näiteks Paides, Võrus jt linnades, ligilähedasena turu põhjale 2009. aastal,“ rääkis Roosiväli.
    Domus Kinnisvara vanemmaakleri Agur Tammistu sõnul võis korteritehingute arvu augustis mõjutada näiteks ka see, et Tallinnas ja Tartus osteti rohkem väiksemaid kortereid tulevastele tudengitele elupinnaks. Ka investorid võisid siin oma osa mängida.
    Näiteks on aina enam levinud, et lapsevanemad ostavad ülikooli minevale lapsele korteri. „Ostetakse ühetoaline korter kuskile ülikooli lähedale, selle asemel, et üüri maksta 300 eurot kuus. Selline 40 000–45000eurone korter,“ selgitas Tammistu olukorda.   
    Samas raha paigutamiseks ta enda sõnul väiksemasse linna korterit ei ostaks, nii et investor ilmselt väiksemate linnade tehingustatistikat maakleri sõnul mõjutada ei saanud.
    Tehingute statistikat mõjutab Tammistu sõnul tihtipeale ka see, et sai valmis mõni uusarendus, kus sõlmiti ära asjaõiguslepingud. Ta tõi näiteks, et aasta aega müüakse kortereid 125 korteriga majja, kus esialgu sõlmitakse kliendiga võlaõigusleping, nüüd aga sai see maja valmis ning klientidega sõlmitakse asjaõigusleping, mis kajastubki statistikas.
    Tammistu ei osanud küll midagi enamat tehingute arvu kasvust välja lugeda kui eelnimetatud põhjused. Kas on tekkinud paanika, et äkki hinnad hakkavad tõusma või tekib kinnisvaramull, seda ta küll ei uskunud. “Paanika ei mõjuta pankade meeleolusid. Pangad annavad ikka oma raha, nagu nad on andnud, ja päris karmidel tingimustel,“ märkis Tammistu.
    Kuna turg on tema sõnul stabiilne ja inimeste kindlustunne pigem tugev, siis see, kes täna ostab lapsele kõrgkoolis õppimise ajaks korteri, usub väiksesse hinnakasvu kolme aasta pärast, kui tahetakse korter uuesti maha müüa. Korter ostetakse pigem laenu peale, lisas Tammistu.

    Kuna selline võimalus korter välja osta oli olemas, ei näinud me mõtet kellegi teise rahakotti niisama paksemaks teha, üürides korterit.

    Markus Tamm,
    tudeng
    Korter parem kui fondid
    Vanemad ostsid sel suvel TTÜs teisel kursusel õppivale soojusenergeetika tudengile Markus Tammele korteri linna sellepärast, et säästa transpordile kulunud aega ja investeerida oma raha otstarbekamalt kui fondide kaudu.
    "Kuna selline võimalus korter välja osta oli olemas, ei näinud me mõtet kellegi teise rahakotti niisama paksemaks teha, üürides korterit," lausus Markus, kelle sõnul oli perel vaba raha ja korteri ost tundus loogiline valik, sest selle väärtus ajas enamasti mitte ei kahane, vaid kasvab. 
    Korter asub 2014. aastal ehitatud majas ja asukohaks sai Markuse sõnul Kristiine logistilistel kaalutlustel, kuna seni vanematekodus Mähel elades kulus tal puhtalt transpordile 3 tundi päevas. Pealegi soovis Tamm enda sõnul ka kodust välja kolida, et õdedele-vendadele ruumi teha.
    Tudeng Markus Tamm oma kodumaja ees Tallinnas.Foto: Andres Haabu
    Korteri valikul sai määravaks mitu asja. "Peamised olid B energiaklass, mille tõttu on küttearved väga väiksed, asukoht, mis on TTÜ-le ligidal, ning tegemist ei olnud uuena ostetud korteriga ehk diivan, voodi ja köögimööbel olid ostmisel juba sees," rääkis Markus. "Lisaks soovis isa panna raha fondidest, mille tulevikku ei ole võimalik kunagi ette näha, millessegi reaalsesse," lisas ta. 
    Markus usub, et jääb ka pärast ülikooli sinna elama. Kui aga peaks minema teisiti, siis on mitmeid variante, kas näiteks korter välja üürida või kasutada seda järgmise korteri sissemaksuks. 

    Rakveres vähem pakkumisi 

    Viimasel paaril-kolmel aastal on tehingute üldarv püsinud suhteliselt stabiilne. Omapärane on see, et kui kaks aastat tagasi oli Rakveres müügis 120–130 korterit, siis eelmise aasta kevadel kukkus esimest korda pakkumiste arv alla saja ja praegu on müügis 70–80 korterit.

    Kuna pakkumiste arv väheneb, nõudlus on sama ja tehingute arv püsib üsna stabiilne, siis korteri ruutmeetri hind on kerkinud viimase aastaga kindlasti 10%. Kui mediaanhind oli mullu 500–550 euro tuuris, siis täna ronib ta juba 600 juurde. Rakveres on pärast 2009. a masu valminud ainult üks uusarendus, mis on 14 korteriga maja, kus on müüdud 4–5 korterit.

    Margus Punane,
    Uus Maa Rakvere büroo tegevjuht
    Väikelinnades nõudlus suur
    Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat ütles pressiteate vahendusel, et ka väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada. „Hetkel on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne – väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel mõni tuttav üürnik sinna elama,“ lisas ta.
    Sermati sõnul on suureks erandiks Ida-Virumaa, kus on vaba jääki ülearu palju. „Paraku on seal trend vastupidine – linnad valguvad tühjaks ja korterid oma liigmadala hinna ja kõrgete kommunaalkulude tõttu on juba elanikele koormaks kaelas,“ lausus ta.
    Üks küsimus
    Milline on kodulaenuturg?
    Jane-Liina Liiv, Nordea kommunikatsiooni projektijuht
    Laenumahud on võrreldes eelmise aastaga pisut suurenenud, juunis-augustis võib täheldada teatavat mahtude kasvu. Nii laenusoovijaid kui ka kvalifitseeruvaid kliente jagub. Laenumahtudest umbes 70% tuleb Harjumaalt ning keskmine laenusumma umbes 80 000 eurot. Piirkondadest ongi kõige populaarsemad need, kus parajasti toimuvad uusarendused: Tallinnas Lasnamägi, Mustamägi, kesklinn, Põhja-Tallinn ning Tartu. Enamik on ostuks, renoveerimiste osakaal on väike. Kõige rohkem ostetakse 2- ja 3toalisi kortereid ning uusarendustesse.
    Anne Pärgma, Swedbanki eluasemelaenude osakonna valdkonnajuht
    Laenusooviga klientide arv püsib stabiilne, kõikudes nädala lõikes +/- 10% keskmisest. Kõige enam tehinguid tehakse Tallinnas/Harjumaal ja lähiümbruses, väikelinnade lõikes eraldi statistikat valmis ei ole. Augustis sõlmiti umbes 11% enam eluasemelaenu lepinguid kui eelnevatel suvekuudel ja 7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
    Keskmine laenusumma jääb 64 000 euro juurde, mis on 6000 eurot enam eelmise aasta keskmisest laenusummast. Keskmine laenuperiood on 22,5 aastat, olles seejuures eelmise aasta keskmisest veidi pikem (enne 22,3). Enim laenuvõtjaid oli teises kvartalis vanusegrupis 31–45 (39%) järgnevad 46–60 (27%) ja siis 22–25 (8%).
    Maarja Gavronski, SEB Panga kommunikatsiooni projektijuht  
    Kõrge tööhõive ja tempokas palgakasv on olnud soodne inimeste tarbimisvõimalustele. Seetõttu on ka huvi kodulaenude vastu SEBs viimasel aastal püsinud hoogne, näidates tänavu aasta teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 21protsendilist kasvu. Suurem huvi kodulaenude vastu on Tallinnas ja Harjumaal. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Rappida saanud idud pakuvad nüüd ostukohti
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Olulisemad lood

7 aastat hakkas tiksuma: skandaalne vitamiinifirma läheb pikale saneerimisele
Kunagi börsile pürginud, ent nüüd raskustes vitamiinitootja Meravita saneerimiskavale vastu olnud võlausaldaja jõudis ettevõttega kompromissile, mis tähendab, et vitamiinifirma läheb saneerimisele.
Kunagi börsile pürginud, ent nüüd raskustes vitamiinitootja Meravita saneerimiskavale vastu olnud võlausaldaja jõudis ettevõttega kompromissile, mis tähendab, et vitamiinifirma läheb saneerimisele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.