• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Telekomi väikeaktsionärid lähevad riigikohtusse

    Eesti Telekomi väikeaktsionäride vaidlus TeliaSoneraga jõudis järjekordse otsuseni aktsionäride kasuks. Võitlus aga jätkub suurema summa pärast.

    Pärast 2010. aastal Eesti Telekomist välja tõrjumist kogunesid väikeaktsionärid ühiselt TeliaSonera vastu, et saada rohkem raha, kui neile esialgselt sundülevõtmise käigus hüvitati. Tookord maksti neile 93 krooni ehk 5,94 eurot aktsia eest. Eesti Telekomi tollaseid väikeaktsionäre esindav Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni leidis aga, et Eesti Telekomi aktsia õiglane väärtus oli vähemalt 20 krooni aktsia kohta rohkem kui TeliaSonera makstud hüvitis.
    Kaks esimest kohtuastet tegid otsuse väikeaktsionäride kasuks, leides et nad peaksid saama Telialt hüvitist 951 835 eurot. Väikeaktsionärid tahavad aga riigikohtu kaudu saada viis korda suurema summa, kokkuleppele ollakse valmis minema kaks ja pool korda suurema summaga.
    Esmakordne kaasus
    1563 väikeaktsionäri esindav Hänni ütles, et suur töö on tehtud juba sellega, et esimest korda saab Eestis läbi proovitud ühine väikeaktsionäride esindus. „Praktiliselt on väikese osakaaluga aktsionärid tihti võimetud sundülevõtmisel õiglaseks hüvitiseks määratu vaidlustamiseks. Kui sundülevõtja poolt õiglaseks hüvitiseks nimetatu kohal on küsimärke, siis saaks nüüd ühise esindaja abil kohtus lasta selle üle kontrollida,“ selgitas Hänni.

    Miks on oluline TeliaSoneraga edasi vaielda?

    Aktsiate sundülevõtmise korral on ühisesinduse kaudu täiendava kompensatsiooni nõudmine väikeaktsionäri ainus viis saada õiglast hüvitist oma aktsiate eest. Kuna ülevõtval aktsionäril on rohkem raha ja motivatsiooni oma õiguste kaitsmiseks, siis on klassihagi sarnane ühine esindusõigus võimalus koondada väikeaktsionäre ja ressursse ühise huvi eest võitlema. Väikeaktsionäride jaoks, kes vabatahtlikult keeldusid oma aktsiaid müümast, on oluline saada oma aktsiate eest õiglane väärtus, ning seda ka kohtus nõuame. Lisaks hüvitisele on oluline luua ka pretsedent, et täiendava hüvitise nõudmine on võimalik, väikeaktsionäride õigused on ka tegelikult olemas ning neid on võimalik realiseerida.

    Kui tõenäoline on, et võitlete välja soovitud summa? Miks selline summa ja miks ei lepitud 951 835 euroga?

    Lähtume aktsia õiglase väärtuse ja hüvitise suuruse määramisel sõltumatu ekspert Mark Kantšukovi antud väärtushinnangust, mille kohaselt väikeaktsionärid peaksid saama iga aktsia eest täiendava hüvitise 3,58 eurot. Tegemist on väga detailse analüüsiga, mida esimese ja teise astme kohtud on põhjalikult kontrollinud ning suures osas nõustunud Mark Kantšukovi arvamusega ning jäänud eriarvamusele vaid ühe omakapitali hinna elemendi - beetakordaja osas. Samas on beetakordajal väga oluline mõju aktsia väärtuse arvutamisel. Oleme seisukohal, et Kantšukovi arvamus ning seal määratud aktsia õiglane väärtus on õiged ning loodame ka kohut selles veenda. Samas ei ole võimalik meil ennustada, milline tuleb kohtuotsus.

    Tulenevalt asjaolust, et eksperdi määratud aktsia väärtuse kohaselt oleks väikeaktsionäride hüvitis enam kui viis korda suurem, kui kohtu määratud hüvitis, ei ole ka väikeaktsionärid leppinud kohtu määratud summaga ning jätkavad menetlust.

    Reimo Hammerberg,
    Soraineni partner
    Eesti Telekomi väikeinvestorite sekka kuulunud Rene Ilves tõdes, et neile tehti selgelt liiga, ja kiitis Kristjan Hännit, kes väikeinvestorite eest seismise enda vedada võttis. „Tallinna börsil on nii mitmel korral väikeinvestoritele müts silmini tõmmatud, hea, kui keegi vastu hakkab,“ ütles ta ja tõi meenutuseks Luterma, Norma ja Farmaatsiatehase juhtumi.
    Rene Ilves süüdistas ka finantsinspektsiooni, kes on lasknud sellistel asjadel juhtuda. „Finantsinspektsioon suudab küll karistada väikeinvestoreid, kelle "kuritegu" on tihti tühise summa ulatuses või üldse mitterahaline, aga pole veel kuulda olnud, et mõne suurfirmaga oleks vägikaigast veetud. Tuletan meelde, kuidas börsil noteeritud Kalevist Politseimaja minema kanditi,“ selgitas Ilves.
    Hüvitis peaks olema kordi suurem
    Mõlemad osapooled kaebasid kohtuotsuse edasi riigikohtusse, kust oodatakse menetlusse võtmise otsust. Kristjan Hänni sõnul tegid nad TeliaSonerale oma kompromisspakkumise kahe väärtushinnangu vahele, kuid pole veel vastust saanud. „Tõenäoliselt seetõttu, et kohtu määratud hüvitis on sellest märksa madalam ega motiveeri neid väikeaktsionäridega kokku leppima,“ tõdes Hänni.
    „Tulenevalt asjaolust, et eksperdi määratud aktsia väärtuse kohaselt oleks väikeaktsionäride hüvitis üle viie korra suurem, kui kohtu määratud hüvitis, ei ole ka väikeaktsionärid leppinud kohtu määratud summaga ning jätkavad menetlust,“ põhjendas otsust vaidlusega jätkata väikeaktsionäride kaitsja, Soraineni partner Reimo Hammerberg.
    Telia peakontorist vastati Äripäevale, et kuna kohtuvaidlus veel käib, ei saa nemad midagi kommenteerida.
    Hänni arvates on nende suhtes ebaõiglane, et hüvitise summa määramisel on kohus valinud mitte regressiooniga tuletatud ettevõttepõhise beeta (suhtarv, mis mõõdab investeeringu tootlust turuga võrreldes - toim.), vaid Euroopa telekomiettevõtete keskmise. „Väikeaktsionäre huvitab nendelt võetud vara väärtus, mitte Euroopa keskmine,“ selgitas Hänni.
    Hänni hinnangul tuli seetõttu suur vahe kapitali hinnas ja kokkuvõttes ettevõtte väärtuses, sest Eesti Telekomi beeta oli madalam sektori keskmisest. Hänni lisas, et kohus on ettevõtte väärtuse määramisel kasutanud suuremat beeta väärtust, kui kasutasid isegi TeliaSonera enda palgatud eksperdid, ning on jätnud sellise lähenemise mõistetava põhjenduseta.
    Eesti õiguspraktikas kogemus Ühispanga väikeaktsionäridega
    Kaks aastat tagasi sai võiduka lõpu Ühispanga väikeaktsionäride võitlus Rootsi suurpangaga SEB AB, kes pidi maksma oma Eesti haru eelkäija Eesti Ühispanga viimastele väikeaktsionäridele kokku 1,43 miljonit eurot. Sellest üle poole oli aastatega kogunenud intressisumma.
    "Jõustunud kohtulahend on tähtis ka tulevikus aset leidvate ülevõtmiste puhul," ütles Eesti Ühispanga väikeaktsionäride esindaja vandeadvokaat Ain Kalm toona. Tema sõnul kinnitas see kohtuotsus, et enamusaktsionär ei saa aktsiaid jõuga üle võttes määrata väikeaktsionäridele hüvitist odavaimast hindamismeetodist lähtudes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Nordecon sõlmis 28 miljoni eurose lepingu
Nordecon sõlmis enam kui 28 miljoni euro suuruse lepingu Rae valla Uus-Järveküla elurajooni ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Nordecon sõlmis enam kui 28 miljoni euro suuruse lepingu Rae valla Uus-Järveküla elurajooni ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Elcogen ehitab korealastele 75miljonise vesinikutehase
Tallinnas Ülemiste linnakus kütuseelemente tootev Elcogen sõlmis kokkuleppe Lõuna-Korea Uljini maakonna ja Next Energy Corporationiga Koreasse tehase ehitamiseks.
Tallinnas Ülemiste linnakus kütuseelemente tootev Elcogen sõlmis kokkuleppe Lõuna-Korea Uljini maakonna ja Next Energy Corporationiga Koreasse tehase ehitamiseks.
Raadiohommikus: superkondensaatorid, tuulegeneraatorid ja lennukihooldaja plaanid
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.