Arstide palgad ummikus

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- Kaisa Gabral
- 16. september 2016 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arstide palgad ummikus
Pea aasta aega kestnud tervishoiutöötajate palga läbirääkimised on ummikus. Arstid nõuavad nii suurt palgatõusu, millele nigelas seisus haigekassa eelarve vastu ei pea.
Kui järgmisel nädalal plaanivad arstid hoiatusstreiki, siis viimane tõsisem väljaastumine leidis aset neli aastat tagasi, mil tervishoiutöötajate streik halvas Eesti meditsiini tervelt 25 päevaks. Toona oli võtmekohaks arstide massiline Soome lahkumine. Streigiga saavutati palgatõus, mis viimasel kahel aastal on olnud näiteks arst-residentidel Eesti keskmisest pea kaks korda kiirem. Lahkumine on pidurdunud, kuid probleemid jäänud.
„Tervishoiukuludest on personalikulu kõige suurema osakaaluga. Meie haigla eelarvest on 60% personalikulu. Meil ei ole täna probleemi vahendite või ravimitega – need on tagatud. Kui tervishoiutöötajad palka juurde tahavad – neil on õigus seda tahta –, siis see on suurim kuluartikkel,“ rääkis intervjuus Äripäevale Lõuna Eesti Haigla ASi juhatuse liige Arvi Vask.
„Kui vaatame kaht viimast aastat, siis palk on ca 10% tõusnud ja see on väga õige olnud. See on andnud noortele sõnumi „jääge Eestisse!“ ja seda on ka statistiliselt näha. Residendid, kes enne palgatõusu Eestist välja läksid – see trend on nüüd väiksem. Mina tööandjana arvan, et nüüd võiks püüda keskmise palgakasvuga edasi minna,“ jätkas ta ning lisas, et palgatõus võiks jääda 5 protsendi ligidale.
Palgaläbirääkimised on jõudnud aga ummiksõlme, mida isegi lepitaja ei suuda lahti harutada. Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul ongi põhjus lihtne – haigekassa eelarvel on piirid ees ja arstide nõudmistele lihtsalt ei saa vastu tulla. Kui arstid tahavad tõusu saada üle 10%, siis haigekassa on arvestanud eelarves hoopis Eesti keskmisega ehk pisut üle 5protsendilise tõusuga.
„Arstide nõudmised on suuremad kui haigekassa eelarve lubab ning ega me sellest 5 protsendist palju kõrgemale minna saagi. See pole võimalik,“ ütles Ossinovski. Seda enam, et viimasel kahel aastal on arstide palk üle kümne protsendi juba tõusnud, mis on Eesti keskmisest palgatõusust palju kiirem.
Karm reaalsus
Haigekassa andmetel on tervishoiutöötajate palkade osakaal haigekassa eelarvest umbes pool. See tähendab, et 1% palgakasvu võtaks haigekassa eelarvest 3,6 miljonit eurot. Ossinovski ütles, et kui tulla arstide nõudmistele täies mahus vastu, jääks haigekassa reservidest juba järgmiseks aastaks kaunis vähe alles. „Reaalsus on üsna karm," ütles ta. Samas on just tänu palgatõusule ka arstide Soome mineku trend aeglustunud.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse täpsustas, et eelmisel aastal vormistas välismaale tööle siirdumiseks vajalikud dokumendid 144 tervishoiu töötajat. Kolm aastat varem ehk aastal 2012 tegi seda 386 tervishoiutöötajat. Selle aasta esimeses pooles taotles dokumente 41 tervishoiutöötajat.
Ossinovski lisas, et tervishoiu tänase taseme hoidmiseks on kindlasti vaja lisaraha. Haigekassa on küll mustadeks päevadeks reserve kogunud, kuid umbes viie aasta jooksul saab seegi raha otsa. Seetõttu on Ossinovski sõnul vaja leida katteallikaid, mille arvelt tervishoiu süsteemi olukorda parandada.
Poliitikud tahavad fookust mujale viia
Poliitikud püüavad asja arstide palgale mängida ja see viib põhivaidluse mujale. On otsustuskoht, kas Eesti Vabariik on siis selline riik, kus haiged on kaitstud ja jääb kestma solidaarsusprintsiip ja inimesed on nõus maksutõusudega haigekassase juurde maksma - soola-, suhkru-, alkoholi-, kütuse-, sigaretiaktsiisidest saab raha juurde kah. Või on meil edaspidi Ameerika moodi tervishoiusüsteem, kus igaüks peab endaga ise hakkama saama.Rääkides palgatõusust ja streigist, on peamine probleem ikkagi see, kuidas ja kust leida ravikindlustuseelarvele sisu ja kate. Probleem on endiselt ka Soome äraminek. Ülikooli lõpetanu saab sama töö eest 80 km kaugusel 4-5 korda rohkem palka.Kui ehitaja ei võta 10 eurot tunni eest isegi tööriistu kapist välja, siis 11-12 aastat õppinud arst teeb 10 eurot tund tööd küll. Arstid töötavad 1,5 või 2,5 ametkohal. Mitmed kolleegid on infarkti saanud. Kui üks inimene kukub süsteemist välja, siis on teistel edasi raskem. Kui kaks inimest kukub välja, siis tuleb osakond kinni panna.Kui vaadata viimaseid riigikogu valimisi, siis võideti need ju maksulangetamise teemaga. 1% sotsiaalkindlustusmaksu vähendati. Kuid kui vaadata, millist kisa tõstsid kütuse- ja alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine, mis peaksid olema katteallikad!? Kergem oleks olnud mitte langetada seda 32% peale ja lisaks tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi.
Eero Merilind,
Eesti tervisefondi juhatuse liige ja perearst
Palk pole suurim probleem
Eesti Arstide Liidu esindaja Katrin Rehemaa palgaküsimusi kommenteerida ei soovinud. „Ma ei taha, et palgaläbirääkimised tõmbaks tähelepanu tervishoiusüsteemi rahastamise probleemidelt, millele tahame 20. septembril hoiatusstreigiga keskenduda,“ selgitas ta. Ta möönis, et kollektiivleppe läbirääkimised on praegu pidurdunud. „Muidugi on palk, koormus ja muud töötingimused meie jaoks olulised ja ega me läbirääkimisi katki jäta,“ märkis ta. Samuti usub Rehemaa, et üldise rahastamissüsteemi parandamine annaks ka tervishoiutöötajatele kollektiivleppe läbirääkimistel parema positsiooni.
Rehemaa rääkis, et arstid otsustasid hoiatusstreikida seetõttu, et kogu tervishoiusüsteem on juba aastaid alarahastatud – haiglajuhtide andmetel on haiglatel umbes sada miljonit eurot aastas puudu.
„Meil on suhteliselt odav üsna hea arstiabi. Sentide veeretamine ja koonerdamine mõjutab lõpuks ka kvaliteeti. Et seda parandada ja hoida, on vaja paremat rahastamist,“ lisas ta.
Kust raha leida, on Rehemaa sõnul poliitiline otsus. Patsientide omaosaluse tõstmist ta lahendusena ei näe, kuna juba praegu ulatub see 25%-ni. „Suurem omaosalus hakkaks väiksema sissetulekuga inimestele arstiabi kättesaadavust piirama,“ ütles ta.
Teerulliga sidrunimahla tegema
Samuti on Rehemaa sõnul haiglatel väga keeruline kulusid kokku hoida. „Kui tahta tühjakspigistatud sidrunist veel viimast välja lasta, siis võime ju sellest teerulliga üle sõita, kuid mis see lõpuks annab?“ küsis ta.
Viimastel aastatel on vähendatud statsionaarse eriarstiabi rahastamist. Rehemaa sõnul on just see põhjus, miks haiglad teevad ületööd. Kui lepingumaht saab täis, kuid patsient vajab siiski abi, maksab haigekassa tehtud töö kinni koefitsiendiga 0,3. Teisisõnu – ületehtud tööst makstakse kinni vaid kolmandik. „See on haiglatele kahjumlik, kuid peame ikka seda tegema. Samas kaua see kesta ei saa, sest heategevus ei kesta lõputult,“ ütles ta.
Rehemaa lisas, et tervishoidu peab majandama teistest valdkondadest teisiti. „Ei saa ju nii, et kui raha otsas, siis rohkem patsiente ei ravita,“ ütles ta. „Seda enam, et haigekassal pole raha otsas. Rahandusministeerium lihtsalt ei luba jaotamata tulemit kasutada, kuna see hoiab riigieelarvet tasakaalus,“ ütles ta.
Haigekassa juht Tanel Ross arvab seevastu, et pikad läbirääkimised pole sugugi halvad, kuna osapooled saavad probleemid põhjalikult läbi arutada. Küll aga loodab ta, et läbirääkimistel jõutakse kokkuleppele oktoobriks, kuna siis esitab haigekassa juhatus nõukogule järgmise aasta eelarve teise versiooni.
Arstid streigivad tervishoiu rahastamise jätkusuutmatuse pärast 20. septembril.Foto: Andras Kralla
Lepitaja: varsti võib hilja olla
Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul seisab kollektiivleppe sõlmimine poliitiliste otsuste taga. Arstide võimalust saada 10% palgatõusu peab ta ebatõenäoliseks – selleks lihtsalt pole raha.
Miks arstid 20. septembril streigivad?
Kas nalja tohib teha? Lepitaja pole oma tööga toime tulnud, kuna pole arstidele palka juurde andnud ja siis peab vist streikima.
Aga kui mitte nalja teha?
Praegust tervishoiu rahastamise mudelit tuleb muuta ja selleks on vaja langetada mingid otsused. Seda on öelnud ka maailmapank ja rahvusvaheline terviseorganisatsioon. Paraku pole siiamaani meil neid otsuseid tehtud. Tulemuseks on see, et haigekassa on nüüd olukorras, kus ilma otsuseid vastu võtmata on varsti juba hilja.
Mis otsuseid vastu ei võeta?
Haigekassa jätkusuutliku rahastamise otsuseid.
Millised need otsused oleksid?
Need on poliitilised otsused. Patsiendid peavad hakkama kas ise juurde maksma või leitakse riigieelarvest muud vahendid. Nende otsuste puudumine ei anna kindlust järgmise kollektiivlepingu sõlmimisele.
Kollektiivlepingus küsivad arstid ju palgatõusu. Räägitakse, et just see palganõue on põhjus, miks haigekassa eelarve lõhki läheb.
See pole ainus põhjus. Olen kollektiivlepingut vahendanud üle kümne aasta ja me oleme teinud kompromisse selle nimel, et säilitada töörahu. Haigekassal pole kunagi olnud nii palju vahendeid, et arstidele, õdedele, hooldajatele see palgatõus kinni maksta. See lisaraha on võetud haiguste ennetamise ja kvaliteedi ja muude ridade arvelt. Nüüd on protsessid kumuleerunud ja äkki avastati, et haigekassa on suures miinuses. Kuid see ei pruugi veel kõik olla. Me ei suuda kõiki protsesse prognoosida. Arstid otsustasid korraldada hoiatusstreigi, et märku anda oma nõudmistest. Jah, nad soovivad palgatõusu, kuid seda selliselt, et haigekassa oleks jätkusuutlik. Arstid tunnetavad ka ju seda, et kättesaadavus halveneb, kvaliteet halveneb.
Mis oleks lahendus?
Riik peaks täiendavaid vahendeid leidma.
Kuid see raha tuleks kellegi arvelt?
Tervishoid toodab tagasi inimeste tervise. Me ei saa arvata, et hakkame hästi elama, kui inimeste tervis on käest läinud.
Kui reaalne on arstidel saada soovitud 10% palgatõus?
Me pole selle teemani veel jõudnud. Hetkel on oluline määrata arstide, õdede ja hooldajate vaheline olukord. Nende palgavahe on liialt suur ja me tahame seda vähendada. Seda saame teha siis, kui saame teada, millise haigekassa eelarve peale me võime loota. Praegu on haiglate liit esitanud vajaduse 23 miljoni järele, meditsiinitöötajate poolt ca 65 miljonit. See raha on puudu.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris JesseFoto: Raul Mee
Kolm võimalust, kuidas olukord päästa
Terviseala asekantsler Maris Jesse märkis, et ravikindlustuse jätkusuutlikkus ei ole seotud vaid arstide palkadega. Peamine põhjus on ikkagi elanikkonna vananemine ja kasvav ravivajadus.
„Eesti tervishoiutöötajad teevad väga tubli tööd ja väärivad selle eest ka vastavat palka,“ ütles ta. Tema sõnul vajab tervishoiu rahastamise pikem jätkusuutlikkus põhimõttelisi otsuseid ning kõik osapooled on olukorra tõsidust mõistma hakanud.
„Puudub aga konsensus, milline täpselt see muudatus olema peaks,“ ütles ta. Olukorra lahendamiseks näeb ta nelja võimalust: tõsta makse, leida lisavahendid mõne muu tegevuse arvelt, suurendada patsientide omaosalust või kombineerida neid kolme võimalust.
Jesse rääkis, et sotsiaalministeerium tegi suvel valitsusele ettepaneku laiendada ravikindlustuse tulubaasi nii, et võrdsustatud isikutel, näiteks pensionäridel tasutaks ravikindlustus edaspidi riigieelarvest. Näiteks 2018. aastal on tema sõnul Eestis hinnanguliselt ligikaudu 210 000 pensionäri, kes ei tööta ja seetõttu ei tasuta nende eest ka sotsiaalmaksu. Kui kõigi nende inimeste eest panustaks riik 12 protsenti keskmiselt vanaduspensionilt, siis saaks ravikindlustuse eelarvesse suunata täiendavalt 130 miljonit eurot, mis on haigekassa hinnangul ka praegune katmata ravivajadus.
Ta lisas, et mitmed poliitikud nõuavad valjuhäälselt patsientide omaosaluse suurendamist, kuid sellega ei saa kuidagi nõustuda. „Omaosalus ligineb juba praegu kriitilisele 25 protsendile, millest alates hakkab omaosalus oluliselt mõjutama tervishoiuteenuste kättesaadavust,“ ütles ta.
Tasub teada
Haigekassa ajutised meetmed
Sel teisipäeval pakkus haigekassa nõukogu juhatuse ettepanekul välja kolm suuremat muudatust, kuidas tänavuse aasta viimase kvartali kulutusi koomale tõmmata. Neist üks puudutab võimalikke ravimite hinnakokkuleppeid ja ebaedu korral 3-4 ravimi soodusravimi nimekirjast väljaarvamist. Teiseks asutakse tervishoiuteenuse osutajatega läbi rääkima võimalusest rakendada hinnakoefitsenti, mis võimaldab haigekassa kulusid lühiajaliselt vähendada.
Kolmandaks tehti ettepanek rakendada töövõimetushüvitistele, st haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitistele sarnaselt vanemapalgaga väljamaksete lagi, mis oleks kahe- või kolmekordne Eesti keskmine palk. Üks neist, koefitsendi muutmine nõuab haigekassa juhatuselt põhjalikku veenmistööd haiglates, laepanek hüvitistele aga vajab seadusemuudatust.
Allikas: Jevgeni Ossinovski
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum