Liisa Oviir loob riigipanka

KredExist pangaks ümberkujundamise idee kerkis avalikkuse ette talvel, kuid sellest on räägitud juba aastaid. Pangaplaani on heaks kiitnud ka väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon, kes on näinud lootust leida sealt endale täiendavaid rahastusvõimalusi. Nüüd on riigipanga idee jõudnud valitsuse lauale. 

„Ma näen ideaalis, et KredEx peaks pakkuma selliseid finantsinstrumente, kus finantsturg veel ei toimi või teatud juhtudel enam ei toimi,“ selgitas Oviir uue panga loomise põhjusi. Kui KredEx soovib tulevikus kaasata raha rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt või leida täiendavaid investeeringuid või teisi turu osapooli, siis oleks Oviiri sõnul vajalik minna üle sihtasutuse vormist aktsiaseltsi või äriühingu vormi. „Ma usun, et selle kokkuleppe me saavutame lähima kuu jooksul,“ märkis Oviir, pidades silmas valitsuse heakskiitu.   

KredExist panga tegemise mõte sai Oviiri sõnul alguse vajadusest rahastamistoodete järele, mida kommertsturg praegu ei paku, alustades mikrokrediidist ja lõpetades pikaajalise tööstuslaenuga. „Need on need asjad, mis on vajalikud ettevõtjatele, aga on vajalikud ka riigile ettevõtluskeskkonna arendamiseks,“ toonitas Oviir. See ei ole kuidagi turule lisaks trügimine, vaid eesmärk on aidata ettevõtjat seal, kus on vaja, lisas ta.

Oviir küll möönis, et äriühingu puhul eeldatakse kasumi saamise soovi, aga KredExi puhul see välistataks, mida saaks sätestada kas vastava seaduse või normiga. Sellist praktikat tema sõnul maailmas kasutatakse. „See ei ole riigile lisakasumi teenimise koht, vaid miski, mis aitab turutõketest üle saada,“ lausus minister.

KredEx jäägu oma liistude juurde

Praegused ja endised pangajuhid on kahtlevad, kas üks riikliku taustaga finantseerimisasutus suudaks laenuturule trügides kuidagi ettevõtlust edendada ja aidata turutõketest üle saada. Nad ei nõustu väitega, et turg ei paku teatud liiki laenu, pigem on probleem ikka kas vales suhtluses või idees, millele laenurahale soovitakse.

„Garantiiskeemina, kindlustajana ning riskide jaotajana on KredExil oma roll, aga riigipangale ma päris kindlasti mingit vajadust ei näe. Ei riigi- ega munitsipaalpangale. Neid harjutusi on maailmas tehtud küll ja küll, häid tulemusi on sealt vähe,“ leidis pikaajalise panganduskogemusega praegune LHV Grupi juht Erkki Raasuke.

Ka endine Danske Panga juht Aivar Rehe hindas KredExi senist tegevust. Ent ta soovitas, et kui me tahame ettevõtlust enam toetada, siis pigem võiks üle vaadata KredExi riskipoliitika, mida võib-olla annaks veidi lõdvendada, võimaldades suurema riskiga projektidele erinevat tüüpi garantii-instrumente, mis aitaks pankadel laene anda. „Selline suund on õige edasiliikumiseks,“ leidis Rehe.

Laenu asemel omakapital

Raasuke ei uskunud, et KredExil võiks tekkida vajadus finantseerida mingil põhjusel kommertslaene, olgu nendeks mikroettevõtted või piiriüleste tehingute tegemine. Üleüldse kõhkles ta laenamise kontseptsioonis. „Väga tihti, kui mitte öelda läbivalt unustatakse ära, et on olemas omakapital, mis tänapäeval on kergemini saadav ja kaasatav kui kunagi varem. Seda ka täiesti mikro- ja alustava ettevõtte puhul,“ lausus ta.

Raasuke mõistis hukka suhtumise, et kui mul on väga pisike tükk raha, siis justkui oleks ühiskonnal kohustus mulle leida juurde laenuraha. Laen on tema sõnul kontseptuaalselt võimalik siis, kui on näha laenu teenindamiseks tekkivat rahavoogu. „Kui see rahavoog on veel ebakindel või kui seda ei ole tekkinud, siis on see instrument omakapital,“ märkis ta. Rehe soovitas enne, kui tõtata riigipanka tegema, Pangaliiduga maha istuda ja ettevõtluse rahastamise kitsaskohti arutada.

KredEx kui iseseisev finantsasutus

KredExi muutmise ajakavast ja rahasummadest on veel vara rääkida, sest ümberkorraldus vajaks esmalt valitsuse heakskiitu, rääkis ettevõtlusminister Liisa Oviir. 

"Hetkel saame rääkida praeguse olukorra analüüsist ja ettevõtlusministri tulevikuvisioonist, mille eesmärk on Eesti ettevõtluskeskkonna parandamine," märkis minister. Tema sõnul peab eraturu, ettevõtlusorganisatsioonide ja riigi tööjaotus süsteemsemaks muutuma.

Praegu pakub Oviiri sõnul Eestis üle kümne riikliku struktuuri ettevõtlusega alustamiseks või selle edasiarendamiseks toetusi ja teenuseid. Lisades kohalikud omavalitsused, suureneb asutuste arv kordades. Ettevõtjate hinnangul on Eesti suuruse riigi jaoks ettevõtlust toetavaid asutusi liiga palju. „Seega on oluline korraldada ettevõtluse toetamine riigis ümber nii, et ettevõtja läbib riigilt toe saamiseks vaid ühe teekonna, mis võimaldab talle saada kasu erinevate asutuste meetmetest, kui see on tema terviklikuks arenguks vajalik. Sellise nn ühe värava loomine ettevõtjale näeb käesoleva projekti puhul ette esmalt tervikliku ettevõtjatele suunatud kliendihalduse kordategemist,“ lausus Oviir.

Tänase EASi baasil keskse asutuse ülesanne oleks Silla sõnul uuendusmeelsete eksportööride pealekasvuks ja kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks parimate arengutingimuste pakkumine, samuti välisinvesteeringute kaasamine, turismi areng ja Eesti tuntuse suurendamine maailmas. „Selle tööd toetab iseseisva finantsasutusena aktsiaselts KredEx, mis vastutaks kõigi riigi pakutavate finantsteenuste, näiteks laenude, käenduste, tagatiste, riskikapitali võimaldamise eest ning tegeleks aktiivselt ettevõtete toetamiseks täiendava kapitali kaasamisega,“ ütles Oviir.

KOMMENTAAR

KredExi juht Lehar Kütt

Üks on KredExi juriidilise vormi muutmine, palju suurem küsimus on KredExi mandaadi suurendamine. Kui me ajalooliselt oleme tegelenud pankade väljastavate laenude käendamisega, siis järjest rohkem oleme hakanud ka otse ettevõtteid finantseerima. Oleme hakanud riskikapitali tegevussuunda arendama. Tulevik võiks olla see, et pakkuda ettevõtetele finantseerimist senisest veelgi suuremas mahus. Loomulikult nendes niššides, kus eraturg ei ole valmis seda mõistlikel tingimustel tegema. See on kindlasti oluline põhimõte, millest tuleb lähtuda – mitte eraturuga konkureerida ega isegi neid mingitest turuniššidest eemal hoida. 

KredExi mandaadi suurendamine ei nõua riigilt lisaraha, kuna oleme praegu päris hästi kapitaliseeritud. Juriidilise vormi muutmise mõte olekski see, et KredEx saaks ise raha kaasata finantsturgudelt, olgu selleks siis laenud rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt, miks mitte võlakirjade emiteerimine. Sihtasutuse puhul on need võimalused natuke piiratud. 

Lisaks mikro- ja alustavate ettevõtete laenude väljastamisele, piiriüleste tehingute finantseerimisele tahaks KredEx hakata väljastama pika tasuvusajaga projektidele laenu. Kommertspangad enamasti pikema tähtajaga kui viieaastaseid laene ei väljasta. Küll tehakse pikemaid graafikuid, aga tähtaeg on ikkagi viis aastat. On objekte, kus tasuvusajad on olulisemalt pikemad, seetõttu oleks mõistlik, et laenude tähtajad on pikemad.