Pealinna prügiveohangetel võidab tundmatu firma

22. september 2016, 07:00
Tühjendamist ootav prügikast
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160922/NEWS/160929934/AR/0/AR-160929934.jpg
Ainult tellijale

Tallinna prügiveohangetel on kui välk selgest taevast turgu võtmas jäätmeäris täiesti tundmatud tegijad, konkurendid kahtlustavad abilinnapea Arvo Sarapuu kureeritava linnavõimu abi ja suunamist.

Nii on hangetel välja joonistumas muster, kus ühispakkujad – mullu 6000 euro suuruse käibega konsultatsioonifirma Baltic Waste Management (BWM) koos poolemiljonilise käibega bussiveoteenust pakkuva Tapa Autobussipargiga on edukaimad kõikides pealinna piirkondades, kus nad on osalenud. Ainsaks erandiks on seni üks piirkond Lasnamäel.

Ühispakkuja võidud ei ole tulnud mitte odavaima hinna tõttu, vaid teiste odavamate või kohati ka võrdsete hindadega pakkumised on Tallinna keskkonnaamet kas tagasi lükanud või jätnud kvalifitseerimata.

Näiteks Kristiines oli uue tulija hind paremuselt alles neljas-viies. Täpselt sama hinnaga Ragn-Sells jäeti kvalifitseerimata. Haaberstis oli BWMi ja Tapa Autobussipargi pakkumine hinnalt kolmas-neljas. Sama hinnaga Ekovir jäeti samuti kvalifitseerimata.

Tallinna 13 prügiveopiirkonnast on praeguseks otsused tehtud üheksas. Uuel tulijal on käes neli piirkonda, sama palju on ka mõne aasta eest sama jõuliselt Tallinna sisenenud Ida-Virumaa suurärimehe Nikolai Ossipenko ettevõttel Ekovir. Ragn-Sellsil on üks piirkond. Otsuseid pole veel tehtud vanalinna, Pirita ja kahe Mustamäe piirkonna osas. Kõigis neis on teinud pakkumuse ka BWM koos Tapa Autobussipargiga ning arvatakse, et sealt tuleb neile veel kindlasti lisa.

Täiesti mängust väljas on Eesti üks suuremaid jäätmekäitlejaid Eesti Keskkonnateenused, kelle tütarfirma Radix Hooldus OÜ pakkumusi on osaliselt tagasi lükatud ka põhjendamatult madala hinna tõttu.

Eesti Keskkonnateenused juhataja Argo Luude

„Tallinna linna sisekontroll võiks ju nüüd välja arvutada, kui palju peab linn tänu nendele otsustele rohkem maksma hakkama. Mina pakun, et see on kokku mitu miljonit eurot, mida maksumaksjal tuleb rohkem maksta. Tänu sellele, et edukaks kuulutatakse sisuliselt riiulifirma, kellel pole mingisugust jäätmeveo kogemust,“ sõnas Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude tekkinud olukorda iseloomustades.

Luude sõnul tekib siit küsimus, kelle huvides siis linnavõimu juures olevad inimesed töötavad, kas linna elanike huvides või kelle huve nad ikkagi esindavad. 

Endine Tallinna ametnik 

BWM registreeriti äriregistris Tallinna hangete väljakuulutamise järel 2014. aasta oktoobris. Ettevõtte juht ja omanik on endine Tallinna keskkonnaameti korraldatud jäätmeveo sektori juhataja Kaido Laanjärv.

Kunagi 2000ndate aastate alul oli Laanjärv ametis Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti ühistranspordi projektijuhina. Umbes samal ajal pidi sama ameti ühistranspordiosakonna juhataja kohalt korruptsiooniskandaaliga lahkuma praegu bussivedudega tegelevat ATKO Gruppi juhtiv Margo Tomingas, kes on omakorda Tallinna jäätmemajandust kureeriva abilinnapea Arvo Sarapuu väimees.

Bussitranspordiärini jõuame ka BWMi hangete kaaspakkuja Tapa Autobussipargi kaudu. Ettevõtte juhil ja omanikul Rein Talil pani aga Tallinna hangete teema suu lukku. „Helistage kaaspakkujale, tema kommenteerib neid asju,“ sõnas ta mitme küsimuse peale napilt. Samas kvalifitseerusid ühispakkujad  hangetele just tänu Tapa Autobussipargi käibele ja veoteenuse-töödele.

Kuid ka Laanjärv hoiab madalat profiili. Esialgu nõustus ta kokku saama, kuid seejärel otsustas, et tal pole praegu midagi kommenteerida. Korduvalt saadetud kirjalikele küsimustele lõpuks vastused küll tulid, aga alles pärast seda, kui Äripäev oli pöördunud kommentaarideks abilinnapea Sarapuu poole. 

Sarapuu huvid jäätmekäitlusäris 

Jäätmeäri ringkonnas hakkasid juba paari aasta eest üsna avalikult liikuma jutud Sarapuu võimalikest varjatud ärihuvidest, kui süvakogumismahutite tühjendamise hankel tegi parima hinna BWMi ja Tapa Autobussipark OÜ ühispakkumine.

„Me olime kuulnud seda, et Tomingas (Sarapuu osalusega bussifirma ATKO Grupi juhatuse liige Margo Tomingas) olla käinud automüüjate juures ja uurinud prügiveokite hindu. Kuulda oli, et nad tahavad turule tulla,“ meenutas Eesti Keskkonnateenused juht Argo Luude.

Korra on ATKO Grupi tütarfirma ATKO Liinid OÜ osalenud Anija ja Kose valla jäätmeveohankel, pakkudes tookord aga konkurentidest mitu korda kõrgemat hinda.

Sarapuu huvi prügiveoäri vastu näitab ka, et ATKO Grupp oli aastate eest Veolia Keskkonnateenuste ostuhuviliste seas. Toona küll kaaluti ostu, kuid pakkumiseni asi ei jõudnud.

Praeguseks on Tallinna linn suuresti just Sarapuu eestvedamisele ostnud aga Veolialt välja Tallinna prügila enamusosaluse.

ATKO Grupi üks omanikest Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu

Abilinnapea Sarapuu tunnistas, et suuresti ongi just tema teene senise poliitika muutmine Tallinnas ning et jäätmete veoturule saavad nüüd siseneda ka uued tulijad. „Tulgu ükskõik kes konkureerima, kuid see tuli ära muuta, et konkureerivad ainult kaks ettevõtet. Siiani olime me sisuliselt Eesti Keskkonnateenuste ja Ragn-Sellsi pantvangid, kes dikteerisid tingimusi ja hindu," sõnas ta.

Sarapuu jätkas, et samad firmad on mõjutanud mitme piirangu vastuvõtmist riigikogus, mis on raskendanud Tallinna linna ja teiste kohalike omavalitsuste jäätmealast tegevust üle Eesti. Tallinn koos teiste omavalitsustega on pidanud seetõttu oma õigusi kaitsma riigikohtus. „Vähetähtis pole ka asjaolu, et meie süsteemi peamine süüdistaja härra Luude on ise saanud just nimelt kartellikokkuleppe sõlmimise eest kohtulikult karistada,“ lisas Sarapuu.

Suur tüli

Sarapuu sõnul on valed ka Luude pakkumisi puudutavad väited, kuna Tallinna hangetel ei ole teinud pakkumist Eesti Keskkonnateenused, vaid temaga seotud väikefirmad, kes pakkusid teenuse eest ebamõistlikult madalat hinda, millega reaalset veoteenust poleks olnud võimalik osutada. Need hinnad vaieldi läbi kõikides kohtuastmetes ja õigus anti Tallinna linnale. „On selge, et praegu toimub endiselt võitlus vabaturu ja korraldatud jäätmeveo toetajate vahel, millest esimene teenib ettevõtjate huve ja teine linnarahva huve. Kahjuks ei vali selles võitluses kaks suurt tegijat enam viisakaid vahendeid,“ leidis Sarapuu.

Samuti oli Sarapuu teadlik, et uut tundmatut hangete võitjat üritatakse tema nimega siduda. „See on pahatahtlik vale, mida korratakse pidevalt. Seda tehti ka siis, kui Ekovir tuli esmakordselt Tallinna turule!“ ütles ta juttude levitajatele. Ka pole ta enda sõnul üldse kohtunudki BWMi omaniku Laanjärvega.

Laanjärv jättis vastamata küsimusele, kuivõrd on alust vihjetel, et ta on Sarapuu ja Tominga peretuttav. Kuid ta kinnitas, et ettevõte ei ole tehtud müügiks ning ka finantseerimisega probleeme ei ole, sest heade projektide korral on finantside pakkumine suurem kui nõudlus.

Luudel oli aga soovitus uurimisasutustele. „Kui mõnel seaduste täitmist jälgival organil oleks vähekegi viitsimist, siis saaks ju selgeks teha, et kas on tegu kuulujuttudega või on kõik nii, nagu olema peab,“ sõnas ta.

Kohandatud tingimused

Seniste vedajate sõnul on väga kummaline, et hangetel aktsepteeritakse ka tavalisi veoteenuse lepinguid, mis võimaldab osaleda seni mitte ühtegi prügikasti tühjendanud pakkujatel.

„Peab tunnistama, et viimased Tallinna linna korraldatud jäätmeveo hanked eristuvad oma tingimustelt kõikidest teistest seni korraldatud hangetest. Kui tavapäraselt nõutakse hangetel jäätmeveoalase kogemuse tõestamist nii jäätmemahtude, veopiirkondade arvu kui kohalike omavalitsuste antud tõrgeteta teeninduse kirjalike kinnituste näol, siis seekord ei nõutud jäätmeveoalast pädevust pakkujatelt üldse,“ kirjeldas Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg.

Samuti erines Remmelga sõnul tavapraktikast pakkumiste hindamine, kuna tagasi lükati madalaimate hindadega pakkujad ning suurte ja kogenud firmade pakkumised, näiteks Haabersti ja Kristiine piirkonnas jäeti kvalifitseerimata viitega tehnilise ja kutsealase pädevuse või majandusliku ja finantsseisundi puudulikkusele. „Sellise otsustusprotsessi tulemusena on mitmes Tallinna veopiirkonnas edukaks tunnistatud BWM, kellel puudub igasugune jäätmeveokogemus ja ka senine majandustegevus,“ märkis Remmelg. Arvestades Tallinna jäätmeveohangete mahtu ja kestust, jagab Tallinn linn Remmelga hinnangul hanketingimustele ja hankeotsustele tuginedes uuele tulijale ümber 5-6 miljonit eurot.

Tallinna keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark selgitas, et kui varem anti ühele ettevõttele kindlas piirkonnas ainuõigus jäätmeid vedada, siis uue süsteemi järgi leitakse eraldi hangetega jäätmekäitluskoht ning jäätmete vedaja. Kuna uue süsteemi järgi hangitakse teenust mitmes osas, siis jäätmete transportimise hanke võitja kohustus on vaid jäätmete vedu punktist A punkti B. „Jäätmete vedaja ei otsusta, kuhu ta jäätmed käitlemiseks viib. Käitleja on leitud eraldi hankega. Teenuste eraldamine parandab konkurentsi just jäätmete veoteenuse turul,“ lisas Mark.

Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg

Otseseid süüdistusi esitada ei saa

Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg:

„Loomulikult oleme kuulnud spekulatsioone, nagu tegemist oleks linnavõimu teadliku poliitikaga senised vedajad turult välja tõrjuda, et sillutada teed uutele tulijatele ehk jagada võimu poolt turgu ümber. Ei ole saladus, et ATKO Grupp tundis varasematel aastatel huvi Veolia Keskkonnateenuste ostmise vastu ja ATKO Liinid OÜ on osalenud jäätmeveokonkurssidel Harjumaal. Oleme küsinud otse Arvo Sarapuu käest Baltic Waste Managementi tausta kohta ja saanud vastuseks, et abilinnapea firma tausta täpselt ei tea ega oska käigu pealt nimetada isegi eduka turule tulija juhataja nime. Viimasest tulenevalt ei saa me Sarapuule otseseid süüdistusi esitada. Küll aga oleme sügavalt mures linna jäätmeveohangetel toimuva üle.“

Hanked viidi läbi veidral viisil

Eesti Keskkonnateenused juhatuse esimees Argo Luude:

„Tallinna jäätmeveo hanked on läbi viidud äraütlemata veidral viisil, kus pakkujatelt pole nõutud mitte mingisugust varasemat jäätmeveoalast referentsi ega kogemust.

BWM ja Tapa Autobussipark pole väljaspool Tallinna mitte ühelgi jäätmeveohankel osalenud. Mitte ühelgi. Miks nad järsku ilmusid siia Tallinna? Hakkame sellest pihta, miks Tallinna hanketingimused tehti sellised, et sinna ei pandud mitte ühtegi referentsinõuet. Pole Eestis enne ega pärast mitte kusagil välja kuulutatud jäätmeveohanget, kus ei küsita minimaalsetki jäätmeveoalast kogemust.

Ehkki teenust tuleb hakata osutama sadadele tuhandetele tallinlastele, siis mitte kellelgi linnavõimust – ei abilinnapeal Sarapuul ega ka talle alluval keskkonnaametil – ei ole tekkinud kahtlustki, et enamik lepingutest antakse sellisele ettevõttele vedada.

Kui mängus oleks kellegi isiklik raha, kas siis lükataks tagasi selles valdkonnas aastaid tegutsenud ettevõtete odavamad pakkumised ning võetaks töö ilma kogemuseta kallimalt firmalt? Mitte ükski terve mõistusega inimene, kes oma rahakotist maksab, seda ei teeks. Mina ei teeks, sina ei teeks, Sarapuu ka ei teeks nii ning ATKO Grupp ka ei ostaks mitte iialgi ühelt suvaliselt firmalt busse.

Riigihangete seadus ei ole üles ehitatud loogikale, et mõni hankija võiks tahtlikult soovida kõrvaldada enam kui pooled pakkujad põhjendusega, et nende hind on liiga madal. Seadus on üles ehitatud võrdsele kohtlemisele ja eeldusele, et omavalitsus soovib hankel saada parimat tulemust. Seetõttu on seal ka põhjendamatult madala hinna regulatsioon hästi laialivalguv ja üldsõnaline. Tallinna prügiveohangetel on välja kujunenud olukord, kus hankija võibki suvaliselt öelda, et see või teine pakkumine on põhjendamatult madal. Ta ei pea selle menetluse algatamist sisuliselt põhjendama. Hankija hakkab detailideni küsima iga kulu ja tulu kohta, paneb need kahtluse alla ja ütleb, et sa ei tule omadega välja, ning lükkab sinu pakkumise tagasi. Siis võtab järgmise pakkumise, aga hankijal pole kohustust järgmise pakkumuse puhul samasugust kontrollimenetlust läbi viia. Kuulutab pakkumuse edukaks, sõlmib lepingu ja sellega hankemenetlus lõpeb.

Kuigi osal puhkudel olid hinnavahed väga väikesed, siis meie pakkumise puhul algatati menetlus ja pakkumine lükati tagasi. Järgmise pakkumise puhul, mis oli üsna sama hinnaga, seda menetlust üldse ei algatatudki ja see kuulutati edukaks. Seda seadus formaalselt lubab ja ega riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohus ei käsitle asja sisuliselt, vaid formaalselt. Ütlevad, et formaalselt olid asjad korras ja omavalitsus võib nii käituda. Keegi isegi ei vaata, kas ei või olla tegu hanketulemustega manipuleerimisega.“

Laanjärv: Ettevõte ei ole tehtud müügiks

Baltic Waste Management OÜ juhataja ja omanik Kaido Laanjärv ütles, et tema eesmärk on ettevõtet arendada, mitte teha seda müügiks.

Laanjärv oli väga rahul, et BWMi tehtud pakkumised osutusid konkurentsivõimelisteks ning tal avaneb võimalus sõlmida lepingud ja alustada koostööd Tallinnaga. Kindlasti ei saa hetkel rääkida suurest mahust, tegemist vaid üksikute piirkondadega ja tulevikus osaleb ettevõte kindlasti jäätmeveo hangetel ka väljaspool Tallinna, lubas ta. Jäätmeveo korraldusega on Laanjärvel olemas kogemused töötamisest Tallinna keskkonnaametis ja Rootsis toodetud sügavkogumismahutite vahendustegevusest Baltikumis.

Hinnanguliselt vajab ettevõte praeguseks võidetud nelja Tallinna jäätmeveopiirkonna teenindamiseks 8-9 prügiveoautot.

„Jäätmeveokite soetamine toimub sõltuvalt lepingute algusest ning rahastamist probleemiks ei pea. Heade projektide korral on raha pakkumine suurem kui nõudlus,“ märkis Laanjärv.

Kuna alustaval ettevõttel ei pruugi kõik kohe libedalt käima minn. Kuidas on Laanjärv valmis trahviriskidega toimetulekuks? „Ettevõtluses tuleb alati arvestada teatud riskidega, kuid riske maandab suur töö,“ vastas Laanjärv.

Kristjan Mark.

Uus süsteem ei meeldi senistele vedajatele

Tallinna keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark ütles, et kuna turule on oodata uusi konkurente, siis ei meeldi Tallinna rakendatav süsteem senistele vedajatele ning hankeid on rohkelt vaidlustatud.

Miks ei ole Tallinna keskkonnaamet hankijana pidanud vajalikuks nõuda pakkujatelt varasemat jäätmeveo kogemust?

Hangetes on nõutud vähemalt kahe veoteenuse ja/või jäätmete käitlusteenuse osutamise lepingu olemasolu maksumusega igaüks vähemalt 50 000 eurot käibemaksuta. Kuna uue süsteemi järgi hangitakse teenust mitmes osas, siis jäätmete transportimise hanke võitja kohustus on vaid jäätmete vedu punktist A punkti B. Jäätmete vedaja ei otsusta, kuhu ta jäätmed käitlemiseks viib. Käitleja on leitud eraldi hankega. Teenuste eraldamine parandab konkurentsi just jäätmete veoteenuse turul. Kuna turule on oodata uusi konkurente, siis ei meeldi Tallinna poolt rakendatav süsteem senistele vedajatele ning hankeid on rohkelt vaidlustatud.  Varasemalt olid paremas seisus ettevõtted, kellel oli olemas endale kuuluv käitluskoht. Tallinna linna poolt korraldatud hangete tulemusel on veoteenuse turule lisandunud uusi ettevõtteid, mis on igati tervitatav. Uueks tulijaks ei ole mitte ainult OÜ BWM ja Osaühing Tapa Autobussipark, vaid pakkujate seas olid ka seni tänavahooldusega tegelenud OÜ Jaaksoni Linnahooldus ning pakendijäätmetega tegelenud Prügitont OÜ.

Kas hankija peab OÜd BWM ning Tapa Autobussipark usaldusväärseteks partneriteks, kellel on piisavalt finantsvõimekust ning oskusi töödega hakkamasaamiseks? Millised garantiid on pakkuja andnud?

Kvalifitseerimise tingimused erinevad piirkonniti olenevalt piirkonna suurusest. Piirkondades, kus ühispakkujad BWM ja Tapa Autobussipark on edukaks tunnistatud vastasid nad ka hankes seatud kvalifitseerimise tingimustele. Näiteks Haabersti ja Kristiine piirkondades tuli ette näidata vähemalt kahe veoteenuse ja/või jäätmete käitlusteenuse osutamise lepingut maksumusega igaüks vähemalt 50 000 eurot käibemaksuta, sõlmitava hankelepingu täitmise tagamiseks rahaliste vahendite olemasolu vähemalt 25 000 eurot, majandustegevuse netokäive vähemalt 200 000 eurot ning kutsealase vastutuskindlustuse olemasolu kindlustuskattega vähemalt 50 000 eurot. Samuti tuli näidata pakkujatel jäätmeveokite olemasolu või eellepinguid veokite soetamise kohta.

Millal BWM ning Tapa Autobussipark alustavad töödega?

Ühispakkujad alustavad teenuse osutamiseks Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 10 alates 1. märtsist järgmisel aastal. Haabersti ja Kristiine piirkondade osas ei ole veel hankelepingut sõlmitud, kuna pooleli on kohtuvaidlused. Väga aktiivne vaidlustaja on Eesti Keskkonnateenused AS tütarettevõte Radix Hoolduse OÜ. Nõmme piirkonna kohta sõlmitakse leping lähiajal.

Tallinna keskkonnaameti prügiveohanked

1. Haabersti jäätmeveopiirkond – edukas pakkuja Baltic Waste Management ja Tapa Autobussipark
2. Nõmme jäätmeveopiirkond – edukas pakkuja Baltic Waste Management ja Tapa Autobussipark
3. Mustamäe jäätmeveopiirkond (Kadaka) – otsust veel pole
4. Mustamäe jäätmeveopiirkond (Sääse-Siili-Szolnoki) - otsust veel pole
5. Kristiine jäätmeveopiirkond - edukas pakkuja Baltic Waste Management ja Tapa Autobussipark
6. Põhja-Tallinna jäätmeveopiirkond (Kopli-Tööstuse) – edukas pakkuja Ekovir (Baltic Waste Management ja Tapa Autobussipark ei osalenud)
7. Põhja-Tallinna jäätmeveopiirkond (Merimetsa-Pelguranna) – edukas pakkuja Ekovir (Baltic Waste Management ja Tapa Autobussipark ei osalenud)
8. Vanalinna jäätmeveopiirkond - otsust veel pole
9. Kesklinna jäätmeveopiirkond – edukas pakkuja Ragn-Sells (Baltic Waste Management ja Tapa Autobussipark ei osalenud)
10. Lasnamäe jäätmeveopiirkond (Pae-Ülemiste) - edukas pakkuja Baltic Waste Management ja Tapa Autobussipark
11. Lasnamäe jäätmeveopiirkond (Laagna-Tondiraba) - edukas pakkuja Ekovir (Baltic Waste Management ja Tapa Autobussipark ei osalenud)
12. Lasnamäe jäätmeveopiirkond (Priisle-Mustakivi) - edukas pakkuja Ekovir (Baltic Waste Management ja Tapa Autobussipark osales)
13. Pirita jäätmeveopiirkond - otsust veel pole

Lisaks
1. Süvakogumismahutite tühjendamise hange edukaks tunnistatud Baltic Waste Management OÜ ja OÜ Tapa Autobussipark ühispakkumus
2. Suurjäätmete vedamise hange – edukas pakkuja Ragn-Sells (Baltic Waste Management ja Tapa Autobussipark ei osalenud)

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. September 2016, 07:22
Otsi:

Ava täpsem otsing