Liiga odavad liiklusmärgid tõrjusid magusast hankest välja

Kimmo Liivaku firma OÜ KiirWarren.KL on transpordiameti otsuse vaidlustanud ja ootab komisjoni homset otsust.  Foto: Eiko Kink
Mari Mets • 2. mai 2017
Jaga lugu:

Esimest korda lükkas Tallinna transpordiamet kõikide pealinna fooride ja liiklusmärkide üle viie miljoni eurosel hankel mängust välja firma, kes tegi liiga odava pakkumise.

5-8,5miljonit eurot on hanke maht viie aasta peale.

„See on hange, kus me ei saa võtta riski, et tonn kaaluv raud võib kusagil kellelegi pähe kukkuda,“ ütles Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.

Hanke võitis hoopis Küprosele peitunud omanikega AS Signaal TM, kes on aastate jooksul vahetanud korduvalt omanikke ja võidutsenud Tallinnas paljudel hangetel. See on firma, kes joonis maha ka esialgu linlastes palju pahameelt tekitanud bussirajad.

Vaidlusi tekitanud hange puudutab kõiki Tallinna mehaanilisi ja elektroonilisi liikluskorraldusvahendeid ja foorisüsteeme – nende paigaldamist, korrashoidu, liiklusõnnetuste tagajärjel katki sõidetud asjade välja vahetamist. „Töö maht on väga suur, meil on vaja kindlust, et seda lepingut suudetakse täita. Kui ühes valgusfooris on fooritsükkel kolm sekundit vale, on juba suur ummik,“ sõnas Rüütelmaa.

Kes võidab Tallinna liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja hooldamise hanke, saab seda teha aastani 2022 ja teenida viie aastaga 5-8,5 miljonit eurot. Sellises suurusjärgus on Rüütelmaa sõnul hanke maht. Pakkumisi sai esitada 18. jaanuarini, kandidaate kogunes vaid kaks, kuid neistki ühe hääletas komisjon sobimatuks.

Talvo Rüütelmaa,, Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja

Tõenäoliselt soovis pakkuja seda hanget igal juhul võita, aga tundub, et läks allapakkumisega alla alumise piiri. 

Võitis juba aastaid Tallinnas samu teenuseid osutanud Küprose firmale Luce Invest Limited kuuluv AS Signaal TM, mida juhib viie aasta eest maanteeameti peadirektori asetäitja kohalt skandaalse suusareisi tõttu ametist lahkuma sunnitud Andri Tõnstein. Kaotas Kimmo Liivaku, Tiit Ploomi ja Peeter Seermaa firma OÜ KiirWarren.KL, kes pakkunud jällegi samu teenuseid aastaid näiteks Tartus.

Mõlemad tuntud tegijad, kes olnud kõrgetel kohtadel ka Äripäeva taristuehitajate TOPis. Hanke kaotanud KiirWarren tegi konkurendist Signaalist poolteist korda odavama ning linna seatud hinnalaest enam kui kaks korda odavama pakkumise.

Signaal TM on paigaldanud ja hooldanud Tallinna liiklusmärke juba aastaid.  Foto: Raul Mee

Tegeleb liikluskorraldusvahendite ja elektrooniliste liiklusseadmete ehituse-hoolduse ja müügiga ning teekatte märgistustöödega.

Juhatuse esimees Andri Tõnstein.

Nõukogu liikmed Tiit Arro, Andres Peets ja Mart Mägi.

Omanik OÜ CG Invest (juh liige Tiit Arro), mis omakorda kuulub Küprosel registreeritud firmale Luce Invest Limited.

Käive 2015. aastal 3,8 mln eurot ja kasum 0,3 mln eurot.

Ettevõttes on 57 töötajat.

 

 

Selgitusi vajaka, teadlased appi

Transpordiamet pole varem sel põhjusel ühtegi pakkumist tagasi lükanud. Küll aga on neil kehv kogemus liiga odavana näinud pakkumise vastu võtmisega. Seda pole teinud ka Tartu liikluskorraldusteenistus, kellega on KiirWarrenil praegu kolm lepingut samade teenuste osutamiseks. Et mitte KiirWarrenile Tallinnas liiga teha, palus amet neilt korduvalt selgitust, kuidas kavatseb firma nõnda odavad hinnad saavutada. Selleks kohustab neid seadus.

„Pakkuja esitas küll mingisugused tabelid, kuid need ei sisaldanud küsitud andmeid. Vastati pikalt ja üldsõnaliselt, kuid ei suudetud ära näidata, kuidas kavatsetakse nii madalad hinnad saavutada, et ei tekiks riski, et pakkuja ei suuda hiljem lepingut täita,“ rääkis Rüütelmaa.

Seetõttu pöördus amet TTÜsse, et mehaanika ja tööstustehnika instituut selgitaks välja iga hankes toodud eseme väikseima võimaliku turuhinna – absoluutse miinimumi. TTÜ teadlased küsisid andmeid ka Lätis tegutsevalt ettevõttelt ning arvesse võeti ka Helsingile tehtud pakkumus. Turuhindu uuriti 6st Eesti ettevõttest ja osaliselt veel 15st, kes mõnda hankes toodud teenust või toodet pakuvad.

Ainus, kes polnud nõus TTÜ uuringus osalema, oli KiirWarren ise. „Uuringu teostajate jaoks oli kummaline asjaolu, et kui keelduja sai teada uuringu tellija, siis üritas keelduja veenda uuringu teostajaid sellise uurimuse võimatuses ning väitis võimaliku olevat tuvastada üksnes spekulatiivseid ühikuhindasid,“ kirjutasid uurijad hiljem aruandes.

Kristina Laarmaa,, advokaat

Tuntud ja võimekad ettevõtted teevad mainekatele töödele teadlikult alapakkumisi eesmärgiga saada suurepärane referents tulevasteks hangeteks või ettevõtte maine tõstmiseks.

Ühikuhinnad üksi mängust välja ei viska

Selgus, et Signaalil on pakkumuses lubatud maksimaalsest hinnast enam kui poole odavamad 7 ühikuhinda, KiirWarrenil aga 62. Signaalil pole mitte ükski pakutud hind alla TTÜ uuringu minimaalse võimaliku maksumuse, KiirWarrenil aga on 38 pakutud hinda alla TTÜ näidatud miinimumi. Maksimaalsest lubatavast ühikuhindade maksumusest (126 719,32 eurot) on KiirWarreni pakutud ühikhinnad üle kolme korra odavamad (41 797,00 eurot) ning on pea poole odavamad Signaali pakutud ühikuhindadest (82 070,25 eurot). Hooldustööde kogumaksumustes nii suuri erinevusi polnud.

Advokaat Kristina Laarmaa sõnul tuleb hinnata pakkumuse maksumust tervikuna, mitte üksnes ühikuhindasid – kui pakkumuses on mõni ühikuhind ebamõistlikult madal, ent pakkumuse maksumus tervikuna ei ole hankija määratud eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, pole õiguspärane pakkumust liiga madala hinna tõttu tagasi lükata.

„Käesoleva hanke tulemusel sõlmitava lepingu täitmise vastu on kõrgendatud vajadus ja avalik huvi,“ seisab protokollis, mis tähistab KiirWarreni pakkumise tagasi lükkamist ja Signaali kuulutamist võitjaks.

Tegeleb liiklusmärkide tootmise, müügi ja paigaldamisega ning teekatete markeerimistöödega.

Juhatuse liige Kimmo Liivak.

Osanikud Kimmo Liivak (48,98%), Peeter Seermaa (25,51%) ja Tiit Ploom (25,51%).

Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 2 mln eurot ja kasum 0,05 mln eurot.

Ettevõttes on 29 töötajat.

 

Emb-kumb vaidlustab niikuinii

KiirWarreni suurim osanik ja juht Kimmo Liivak säärase otsusega ei leppinud ning vaidlustas selle. Kuniks vaidlustuskomisjon ei ole otsust langetanud, ei soovi Liivak teemat kommenteerida, kuid märgib siiski, et poleks sellist pakkumist teinud, kui ei suudaks kõiki tooteid ja teenuseid ka sellise hinnaga pakkuda.

Kui ka KiirWarreni põhjendamatult madala hinnaga pakkumine oleks loetud vastavaks, oleks teine pakkuja Rüütelmaa sõnul otsuse ikkagi vaidlustanud küsimusega, kuidas saab tunnistada vastavaks asjade pakkumist alla omahinna, eriti tehnikaülikooli uuringu valguses.

Samal seisukohal oli ka Laarmaa, kes märkis aga, et konkurendil on arusaadavalt väga keeruline tõendada, et madalat hinda pakkunud teisel ettevõtjal ei ole pakutud hinnaga võimalik teenust osutada või tööd teostada, mistõttu on tihtipeale jäänud sellised kaebused tõenduslike puudujääkide tõttu rahuldamata.

„Meile pole üldse oluline, kes konkreetselt seda lepingut täidab, oluline on, et lepingu täitmine oleks tagatud,“ lausus Rüütelmaa.

„Kui aga pakkuja toodud ühikhinnad on suures osas alla omahinna, siis tekib terve rida küsimusi. Tõenäoliselt soovis pakkuja seda hanget igal juhul võita, aga tundub, et ta läks allapakkumisega alla alumise piiri. Viie aasta jooksul ei lähe praegust turgu arvestades ei materjal ega tööjõud odavamaks. Loogiliselt vaadates ja arvutades ei tule nad oma pakkumisega mitte kuidagi ots-otsaga kokku,“ sõnas ta.

Riigihangete vaidlustuskomisjon langetab oma otsuse homme. Kui KiirWarreni kaebus jäetakse rahuldamata, võib firma pöörduda kohtusse. Kui aga senine otsus hoopis tühistatakse, on KiirWarren oma superodavate pakkumistega ilmselt mängus tagasi ja minnakse uuele ringile.

Riigihangetel tekkivatele vaidlustele spetsialiseerunud Varuli büroo advokaat Kristina Laarmaa ütleb, et liiga odavate pakkumuste tagasi lükkamine on tõusev trend.  Foto: Andres Haabu
Martin Nelis,, Tartu liikluskorraldus­teenistuse juhataja

Tartus pikaajaline partner üksikute probleemidega

Kiirwarren on võitnud meil mitmeid liiklusmärkide paigaldus- ja hooldushankeid, lepinguliste kohustuste täitmises esines eelmise aasta lõpus puudusi. Kõiki asju ei suudetud tähtajaks paigaldada. Mõni asi on võtnud rohkem aega, aga kõik tööd on tehtud. Vastasel juhul oleks meil õigus tellida need tööd kelleltki kolmandalt ja kasseerida kulu siiski lepingupartnerilt. Sinnamaani pole me pidanud minema. Neil polnud piisavalt tööjõudu võtta, et suuta kõik objektid korraga ära teha, neil oli palju töid ka maanteeametile. Kõik pisiasjad, millega on probleeme tekkinud, oleme saanud lahendatud.

Advokaat: tuntud tegijad teevad vahel mainekate tööde nimel teadlikult alapakkumisi

Pakkumuste tagasi lükkamine põhjendamatult madala hinna tõttu on tõusev trend, mis näitab hankijate soovi pakkumuse realistlikkust hinnata, rääkis advokaat Kristina Laarmaa.

Ta märkis, et põhjendamatult odavate pakkumuste tagasi lükkamine ei kanna mitte üksnes hankelepingu rikkumise riski maandamise eesmärki, vaid on suunatud ka eluterve konkurentsi tagamisele. Samuti võib juhtuda, et pakutud hind on põhjendamatult madal, ent lepingu rikkumise risk ka madal.

„Näiteks tuntud ja võimekad ettevõtted teevad mainekatele töödele teadlikult alapakkumisi eesmärgiga saada suurepärane referents tulevasteks hangeteks või ettevõtte maine tõstmiseks. Ent isegi, kui lepingu rikkumise risk oleks sellisel juhul madal, ei tohiks sellised pakkumused olla aktsepteeritavad, kuna kahjustavad konkurentsi,“ rääkis Laarmaa.

Ammendavad selgitused on kohustuslikud

Ta lisas, et üha enam levinud ja väga tervitatav on valdkonna asjatundjalt ekspertarvamuse tellimine, kui pakkumus tundub põhjendamatult madal.

Kui hankija küsib pakkujalt hinna põhjendatuse kohta selgitusi, peab pakkuja andma selle kohta ammendavaid vastuseid ning hankija omakorda peab selgitusi sisuliselt hindama. „Hankija ei saa rahulduda pakkuja kinnitusega, et pakutud madala hinnaga tarne on võimalik. Pakkumuse tagasi lükkamisel lasub hankijal samamoodi põhjendamiskohustus,“ ütles Laarmaa.

Pakkumuse maksumuse põhjendatust tuleb Laarmaa sõnul hinnata võrrelduna hankija määratud eeldatava maksumusega. Silmatorkavad erisused konkurentide hindadega võrreldes ei pruugi olla seetõttu piisav alus pakkumuse tagasi lükkamiseks põhjendamatult madala maksumuse tõttu. See tähendab ka, et hankija jaoks on väga oluline uurida eelnevalt turutingimusi.

Ta toob näiteid kohtupraktikast, kus eeldatavast maksumusest kolmandiku võrra odavamat pakkumust pole tagasi lükatud ning nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui kohtus on peetud seda õiguspäraseks, jättes pettunud konkurentide kaebused rahuldamata.

„Praktikas on kinnitust leidnud, et kui pakkumuse maksumus on enam kui 40% eeldatavast maksumusest madalam, pidi hankijal siiski kahtlus pakkumuse hinna põhjendatuses tekkima ja hankija pidanuks pakkujalt hinna kohta selgitusi küsima,“ lausus ta.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas