Eelarve 2017: rohkem tulusid, veel rohkem kulusid

„Kolm prioriteeti on majanduskasv, rahva heaolu kasv ja julgeoleku kasv,“ selgitas ta ja täpsustas, et rõhku pannakse haldusreformile ning madalapalgaliste ja lastega perede toimetuleku parandamisele. „Nende nimel ministrid tööd teevad,“ lisas ta.

Lisaks valitsuse seatud eesmärkidele kasvavad ka tulud ja kulud. Viimased on kasvanud rohkem kui esimesed. Tuleva aasta eelarve tuludeks prognoositakse 9,4 miljardit eurot, ca 650 miljonit eurot (ehk 6,7% – toim) enam kui tänavu. Kulud tõusevad tänavusega võrreldes 7,3% ehk 9,57 miljardile. Kokku on eelarve struktuurses ülejäägis 0,2% SKPst. Sesteri sõnul on nõue, et eelarve peab olema struktuurses tasakaalus või ülejäägiga, täidetud ka lähiaastatel.

Tööjõumaksude mikrolangus

Maksukoormus püsib järgmisel aastal sama, kuid tööjõumaksude osatähtsus väheneb. Näiteks tõuseb maksuvaba tulu 170-lt 180 eurole. Samuti hakatakse madalapalgalistele tulumaksu kuni 710 euro ulatuses tagasi maksma. Sesteri sõnul mõjutab see ligikaudu sadat tuhandet inimest, kes saavad palka 651 eurot või vähem. „See muudatus on täpselt suunatud sektorisse, kus inimestel enim kand pigistab,“ sõnas ta. Muudatus läheb tuleval aastal riigile maksma 35,9 miljonit eurot. Kolmanda muudatusena väheneb sotsiaalmaks 33 protsendilt 32,5 peale.

Tööjõumaksude langetamise eesmärk on elavdada majandust. „Me pole saavutanud sellist SKP taset, mida meilt eeldatakse. Riigil on jätkuvalt vaja majandust stimuleerida,“ selgitas Sester. Rahandusministeerium prognoosib Eestile järgmiseks aastaks 2,5%-list majanduskasvu.

Riigisektori kulud suurenevad

Kuigi valitsus tõmbab halduskulusid kokku (Sesteri sõnul 3% aastas), suurenevad 2017. aastal valitsussektori üldised kulud üle 200 miljoni euro. Rahandusministri sõnul neelavad suure osa rahast reformid, mille eesmärk on riigi masinavärki efektiivsemaks muuta. „Oleme kokku leppinud, et töökäte arv avalikus sfääris väheneb umbes 1500 inimese võrra,“ ütles Sester ja lisas, et ümberkorralduste najal muutuvad kohalikud omavalitsused tugevamaks ning suudavad pakkuda paremaid teenuseid. Töölt lahkuvate ametnike koondamishüvitisteks rahandusministeerium täiendavat raha eraldanud ei ole. Omavalitsused ei ole sellise palvega rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Marika Tuusise sõnul ka ministeeriumi poole pöördunud.

Uued projektid ja sotsiaalmeetmed

Järgmisel aastal tuleb valitsus lagedale n-ö suurinvestori toetusprojektiga, mille eesmärk on ligi tõmmata välisinvesteeringuid. Uusi töökohti loovatele investeeringutele lisab riik omalt poolt 10–11%. 3miljonilise eelarvega pilootprojekti kriteeriumid on Sesteri sõnul veel väljatöötamisel. „Vaatame, kuidas see tööle hakkab,“ ei hakanud ta suuri loosungeid välja hõikama.

Suurendatakse ka lasterikaste perede toetust. 1. juulil hakatakse vähemalt kolme lapsega peredele maksma lisatoetust 200 ning seitsme või enama lapsega perele 370 eurot kuus. Sesteri sõnul on riigi huvi anda peredele rohkem võimalusi. „Kolmandat last saades vanemate palk üldiselt enam ei tõuse, kuid üks suu tuleb juurde,“ selgitas Sester. „Riideid võib küll nooremale lapsele edasi anda, kuid huviringid nõuavad ikkagi lisaväljaminekuid,“ lisas ta.

Uus meede on ka üksi elavate pensionäride toetusskeem, mille järgi hakkab üle 92 000 inimese järgmisel aastal saama korra aastas 115eurost ühekordset toetust.

Maksulaekumised suurenevad

Ministeeriumi prognoosi kohaselt laekub tuleval aastal maksudena riigikassase 6,65 miljardit eurot, 300 miljonit rohkem kui varem prognoositud. Lõviosa sellest moodustavad sotsiaalmaksu (115 miljonit enam) ja käibemaksu (165 miljonit enam) laekumine. 31 miljonit eurot enam teenib riik ka suurenevate aktsiiside abil.

Üks küsimus, üks vastus

Kui palju pärsib järgmisel aastal käiku minev 10%-line diislikütuse ja bensiini aktsiisi tõus Eesti majanduskasvu?

Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja:

"Vaatamata tänavuse aasta alguse aktsiisitõusule on kütuse hind praegu madalam kui eelmisel aastal. Aktsiisi suurusest hulga tähtsamat rolli mängib kütuse tervikhind. Teine küsimus seisneb selles, mis kanaleid pidi aktsiisitõus majanduskasvu mõjutab ehk kas ettevõtjad tõstavad koos aktsiisitõusuga kütuse hinda.

Oma mõju on ka varudel. Kindlasti varutakse enne aktsiisitõusu madalama määraga kütust, mis tähendab, et mõju nii hindadele kui ka majanduskasvule tekib aktsiisitõusu hetkest hiljem. Seega tegureid on väga palju.

10%-line aktsiisitõus omab kütuse hinnale väikest mõju. Samuti tõusevad inimestel palgad järgmisel aastal üle 5 protsendi, seega reaalne ostujõud ei vähene. Mõju majanduskasvule võib tekkida ainult ettevõtete konkurentsivõime kao tõttu ehk Eesti autovedajate sisendhinnad võivad muutuda kõrgemaks. Oleme tänavu näinud, et ettevõtted, keda kõrgem hind enim pigistab, on oma tarbimist üha rohkem viinud Lätti ja Leetu. Oleme üle piiri liikumise ja tarbimise vähenemisega ka oma prognoosides arvestanud, kuid väga mustvalget ja konkreetset seost aktsiisitõusu ja majanduskasvu vahel on raske välja tuua."