• Jaga lugu:

    Eelarve 2017: rohkem tulusid, veel rohkem kulusid

    Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on järgmise aasta üks peamisi eesmärke majanduskasvule hoogu anda.Foto: Andres Haabu

    Rahandusminister Sven Sester nimetas täna lõunal valitsuses kinnitatud 2017. aasta riigieelarve kasvueelarveks.

    „Kolm prioriteeti on majanduskasv, rahva heaolu kasv ja julgeoleku kasv,“ selgitas ta ja täpsustas, et rõhku pannakse haldusreformile ning madalapalgaliste ja lastega perede toimetuleku parandamisele. „Nende nimel ministrid tööd teevad,“ lisas ta.
    Lisaks valitsuse seatud eesmärkidele kasvavad ka tulud ja kulud. Viimased on kasvanud rohkem kui esimesed. Tuleva aasta eelarve tuludeks prognoositakse 9,4 miljardit eurot, ca 650 miljonit eurot (ehk 6,7% – toim) enam kui tänavu. Kulud tõusevad tänavusega võrreldes 7,3% ehk 9,57 miljardile. Kokku on eelarve struktuurses ülejäägis 0,2% SKPst. Sesteri sõnul on nõue, et eelarve peab olema struktuurses tasakaalus või ülejäägiga, täidetud ka lähiaastatel.
    Tööjõumaksude mikrolangus
    Maksukoormus püsib järgmisel aastal sama, kuid tööjõumaksude osatähtsus väheneb. Näiteks tõuseb maksuvaba tulu 170-lt 180 eurole. Samuti hakatakse madalapalgalistele tulumaksu kuni 710 euro ulatuses tagasi maksma. Sesteri sõnul mõjutab see ligikaudu sadat tuhandet inimest, kes saavad palka 651 eurot või vähem. „See muudatus on täpselt suunatud sektorisse, kus inimestel enim kand pigistab,“ sõnas ta. Muudatus läheb tuleval aastal riigile maksma 35,9 miljonit eurot. Kolmanda muudatusena väheneb sotsiaalmaks 33 protsendilt 32,5 peale.
    Tööjõumaksude langetamise eesmärk on elavdada majandust. „Me pole saavutanud sellist SKP taset, mida meilt eeldatakse. Riigil on jätkuvalt vaja majandust stimuleerida,“ selgitas Sester. Rahandusministeerium prognoosib Eestile järgmiseks aastaks 2,5%-list majanduskasvu.

    Kaitsekulud on 2017. aastal läbi aegade suurimad – tuleval aastal kulutab Eesti riigikaitsele 2,19% SKPst ehk 453 miljonit eurot.

    Rahandusministeerium loodab järgmisel aastal riigiettevõtetest koguda 153 miljonit eurot dividende.

    2017. aastal saab Eesti riik välitoetustena 961 miljonit eurot. Need moodustavad riigieelarvest 10%.

    Keskmine pension tõuseb tuleval aastal 5% ehk 20 euro võrra, 416 eurole.

    Riigisektori kulud suurenevad
    Kuigi valitsus tõmbab halduskulusid kokku (Sesteri sõnul 3% aastas), suurenevad 2017. aastal valitsussektori üldised kulud üle 200 miljoni euro. Rahandusministri sõnul neelavad suure osa rahast reformid, mille eesmärk on riigi masinavärki efektiivsemaks muuta. „Oleme kokku leppinud, et töökäte arv avalikus sfääris väheneb umbes 1500 inimese võrra,“ ütles Sester ja lisas, et ümberkorralduste najal muutuvad kohalikud omavalitsused tugevamaks ning suudavad pakkuda paremaid teenuseid. Töölt lahkuvate ametnike koondamishüvitisteks rahandusministeerium täiendavat raha eraldanud ei ole. Omavalitsused ei ole sellise palvega rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Marika Tuusise sõnul ka ministeeriumi poole pöördunud.
    Uued projektid ja sotsiaalmeetmed
    Järgmisel aastal tuleb valitsus lagedale n-ö suurinvestori toetusprojektiga, mille eesmärk on ligi tõmmata välisinvesteeringuid. Uusi töökohti loovatele investeeringutele lisab riik omalt poolt 10–11%. 3miljonilise eelarvega pilootprojekti kriteeriumid on Sesteri sõnul veel väljatöötamisel. „Vaatame, kuidas see tööle hakkab,“ ei hakanud ta suuri loosungeid välja hõikama.
    Suurendatakse ka lasterikaste perede toetust. 1. juulil hakatakse vähemalt kolme lapsega peredele maksma lisatoetust 200 ning seitsme või enama lapsega perele 370 eurot kuus. Sesteri sõnul on riigi huvi anda peredele rohkem võimalusi. „Kolmandat last saades vanemate palk üldiselt enam ei tõuse, kuid üks suu tuleb juurde,“ selgitas Sester. „Riideid võib küll nooremale lapsele edasi anda, kuid huviringid nõuavad ikkagi lisaväljaminekuid,“ lisas ta.
    Uus meede on ka üksi elavate pensionäride toetusskeem, mille järgi hakkab üle 92 000 inimese järgmisel aastal saama korra aastas 115eurost ühekordset toetust.
    Maksulaekumised suurenevad
    Ministeeriumi prognoosi kohaselt laekub tuleval aastal maksudena riigikassase 6,65 miljardit eurot, 300 miljonit rohkem kui varem prognoositud. Lõviosa sellest moodustavad sotsiaalmaksu (115 miljonit enam) ja käibemaksu (165 miljonit enam) laekumine. 31 miljonit eurot enam teenib riik ka suurenevate aktsiiside abil.
    Üks küsimus, üks vastus
    Kui palju pärsib järgmisel aastal käiku minev 10%-line diislikütuse ja bensiini aktsiisi tõus Eesti majanduskasvu?
    Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja:
    "Vaatamata tänavuse aasta alguse aktsiisitõusule on kütuse hind praegu madalam kui eelmisel aastal. Aktsiisi suurusest hulga tähtsamat rolli mängib kütuse tervikhind. Teine küsimus seisneb selles, mis kanaleid pidi aktsiisitõus majanduskasvu mõjutab ehk kas ettevõtjad tõstavad koos aktsiisitõusuga kütuse hinda.
    Oma mõju on ka varudel. Kindlasti varutakse enne aktsiisitõusu madalama määraga kütust, mis tähendab, et mõju nii hindadele kui ka majanduskasvule tekib aktsiisitõusu hetkest hiljem. Seega tegureid on väga palju.
    10%-line aktsiisitõus omab kütuse hinnale väikest mõju. Samuti tõusevad inimestel palgad järgmisel aastal üle 5 protsendi, seega reaalne ostujõud ei vähene. Mõju majanduskasvule võib tekkida ainult ettevõtete konkurentsivõime kao tõttu ehk Eesti autovedajate sisendhinnad võivad muutuda kõrgemaks. Oleme tänavu näinud, et ettevõtted, keda kõrgem hind enim pigistab, on oma tarbimist üha rohkem viinud Lätti ja Leetu. Oleme üle piiri liikumise ja tarbimise vähenemisega ka oma prognoosides arvestanud, kuid väga mustvalget ja konkreetset seost aktsiisitõusu ja majanduskasvu vahel on raske välja tuua."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn jätkas Balti börsidest ainsana tõusuteed
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.