• Jaga lugu:

    Piimatootmisele pannakse piir ette

    Euroopa Komisjon maksab piima massilise ületootmise peatamiseks toetust.Foto: Andres Haabu

    Eile teatas PRIA, et Euroopa Komisjon maksab piima massilise ületootmise peatamiseks toetust, millega hüvitab piimatootjatele tootmise vähendamise. Eestis on seda toetust taotlenud 46 ettevõtjat.

    Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp selgitas Delovõje Vedomostile, kuidas me jõudsime olukorda, kus Euroopa Liit maksab piimatoetuse vähendamise toetust.
    Mõni aasta tagasi otsustas Euroopa Liit võtta piimatootjatelt kvoodid – etteteatamisaeg andis tootjatele võimaluse valmistuda suuremale turule minekuks suuremate piimakoguste tootmiseks. „Et kasvatada vasikast lehm, on vaja aega,“ selgitas Potisepp.
    Tootjad aga valmistusid nii hoolega, et tekkis ületootmine. Turule voolas liiga palju piima, mille hind järjest langes.

    Piimatootjal, kes kavandab kolme kuu jooksul piimatootmise vähendamist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähemalt 1500 kg, on õigus saada tootmise vähendamise toetust.

    Kui piimakogust planeeritakse vähendada üle 50% või lausa tootmine lõpetada, saab toetust mitte üle 50% vähendamise ulatuses.

    Eestis on toetusavalduse esitanud 46 piimatootjat – nende plaan on vähendada eeloleval kolmel kuul piima kogust kokku 5,29 miljoni kg võrra.

    Eesti toetusõiguslik vähendamiskogus on 4,8 mln kg.

    Toetuse suurus on 14 senti ühe vähendatava kg kohta.

    Maksimaalne toetus abikõlbliku vähenduse kohta on 674 524 eurot.

    Siis aga tuli uus hoop – augustis 2014 kehtestas Venemaa president Vladimir Putin (vastu)sanktsioonid, millega pani embargo alla Euroopa toiduainete impordi. Just see asjaolu sai otsustavaks piimatootjaid tabanud krahhis: rikas Vene turg keerati lukku ja suuri piimakoguseid polnud enam kuskile panna.
    „Selles mõttes on piimatootjatel keerulisem kui näiteks sealihatootjatel – viimast saab külmutada. Lehma aga peab ülal pidama ja talle ei saa öelda: tead, kullake, me ei lüpsa sind täna, sest meil pole turgu. Piimaga tuleb midagi kohe teha,“ selgitab Potisepp.
    Üks piima realiseerimise võimalusi on säilitada see pulbrina, kuid ka see turg on juba küllastunud. Piimapulbri hind on madal ja Potisepa sõnul pole ilmselt ka selles tootmises kvoodid mägede taga.
    Eesti endiselt ebavõrdses seisus
    „Probleemid oleksid meil praegu ka ilma Vene embargota, kuid siiski oleks olukord kümme korda kergem. Eriti on see mõjutanud just Eesti tootjaid: meie piim ja juust läksid Vene turul väga hästi. Venemaalastel on hea „maitsemälu“, nad mäletavad nõukogude ajast, kui head on meie tootjad. Seepärast saime me neile müüa ka päris hea hinnaga,“ rääkis Potisepp.
    Eesti piimatootjate olukord erineb Potisepa sõnul selle poolest, et meie farmerid saavad 2-3 korda väiksemat riigiabi kui nende kolleegid Soomes või Poolas. See aga tähendab, et meie toodangul on märksa kõrgem omahind. „Maailmaturul ei küsi keegi, kui palju teil omahind on. Keegi ei süvene ega ütle, et teil on nii väike maa ja nii rasked tingimused – ostan parem teilt. Inimesed valivad kaupa hinna järgi,“ rõhutas Potisepp.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.