Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alajõe üritas Ärmat päästa riigi rahaga
Erma park: 2007. aastal. Külalistemajaks ei saa Ärma talu kompleks ilmselt kunagi.Foto: Arno Mikkor
Tänane Postimees kirjutab, et 2012. aasta algul saatis EASi toonane juht Maria Alajõe majandusministeeriumisse kirja, mis näitab, et ta käsitles presidenti ja tema abikaasat niiöelda teistest võrdsemate kodanikena.
Ehkki Ermamaa sai 190 000 eurot toetusraha Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programmist,
tegi Alajõe Postimehe andmeil ministeeriumile ettepaneku katta tagasinõue Phare programmist, mille eesmärk oli hoopis toetada Ida-Euroopa riike enne ühinemist Euroopa Liiduga.
President Toomas Hendrik Ilves sai EASi vahendusel Euroopa Liidu tõukefondist ligi kolm miljonit krooni toetust (üle 190 000 euro), et hakata Ärmal pidama turismitalu.
Pärast ametiaja lõppu tänavu oktoobris teatas Ilves, et turismitalu ta Ärmal ei ava ning tagastas EASi nõudel 10 protsenti summast.
Toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sai seda kirja nähes väga vihaseks ning käskis selle tagasi võtta. Alajõe pakkumine jättis lausa kuriteokatse mulje, justkui kingiks Parts oma allkirjaga riigisisest raha kasutades Ilvesele talu,
kirjutab Postimees.
Praegu riigikogu kantselei direktorina töötav
Maria Alajõe on öelnud, et Ermamaad puudutav oli keeruline otsus ning tema hinnangul tegi EAS tol hetkel juriidiliselt õige otsuse. Praegu avalikuks tulnud nn Ermamaa rahastamise skandaal oli üks põhjusi, miks EASi juht Hanno Tomberg läinud nädalal ametist vabastati.
Riigikogu esimees Eiki Nestor leiab, et Alajõe ei pea EASi skandaali tõttu praegusest ametist lahkuma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.