Rainer Saad • 7 detsember 2016
Jaga lugu:

Eesti ettevõtted näevad blockchainis võimalust

Funderbeami asutaja ja juht Kaidi Ruusalepp
Funderbeami asutaja ja juht Kaidi Ruusalepp  Foto: Raul Mee

Blockchain kinnitab üha enam Eestis kanda ning sellele on rajatud ka idufirmade börs.

Paljud eksperdid usuvad, et blockchain muudab meie järgmise kümne ja kahekümne aasta elu sama märkimisväärselt kui seda on teinud internet. Üha enam otsivad keskpangad ja kommertspangad võimalusi, kuidas blockchaini abil täiustada oma süsteeme, ning veelgi enam – luua selle abil digitaalraha. Kõik on alles varajases katsetusfaasis, kuid üks on kindel: maailm avastab üha enam blockchaini võimalusi.

Blockchain kui juturaamat

Blockchaini ehk plokiahela puhul on tegemist tehnoloogiaga, mis sarnaselt internetile ei kuulu ühele konkreetsele isikule või asutusele. Tegemist pole ka nähtusega, mida saaks ühe nupuvajutusega tööle panna ja sama lihtsalt välja lülitada.

Krüptorahanduse ekspert Asse Sauga võrdleks plokiahelat juturaamatuga, kus sõnad lehekülgedel on infoülekanded ning leheküljed ise on plokid. „Kui võtta suvaline sõna suvaliselt leheküljelt, siis see sõna on seotud kõigi eelnevate kui järgnevate sõnade ja lehekülgedega ning annab kokku tervikuna raamatu ja loo ehk plokiahela,“ selgitas Sauga.

See tähendaks, et plokiahela autor loob raamatusse järjest uusi sõnu, lugejal on ligipääs neid lugeda ning teised osalised seal juures – olgu nad piltlikult öeldes trükikoda ja raamatukoguhoidja – hoolitsevad raamatu lehekülgede loomise ning raamatu jagamise eest. „Sõnadest saavad aru ainult sõnade autorid ning vastava loa olemasolul ka lugejad. Kõigile on aga läbipaistev ja täpselt teada metoodika, kuidas raamatut on trükitud, millise loogikaga sõnad ritta seatud, samuti raamatu eesmärk, iseloom ja olemus,“ ütles Sauga.

Idufirmade börs Funderbeam

LHV mobiilne rahakott Cuber

E-tervise sihtasutus

Tallinna börs (katsetab blockchaini tehnoloogiat)

Bitcoin ja teised krüptorahad

Rajab teed riigifirmadesse

Kuna plokiahel on turvaline ja paindlik, sõlmisid 2011. aasta lõpus andmeturbefirma AS Guardtime ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöölepingu, mille eesmärk oli alustada koostööd plokiahela valdkonnas.

Eelmise aasta lõpus sõlmis Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ja Guardtime kokkuleppe vahendada plokiaheldust X-tee kasutajatele. RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Katrin Reinhold üles, et Eesti riigisektoris ei ole plokiahel veel laialdaselt kasutusel tehnoloogia, kuid Guardtime võimaldab juba praegu kasutada plokiahelal põhinevat KSI (Keyless Signature Infrastructure) teenust riigiasutustele tasuta. „Juurutamine on algusjärgus - praegu kasutab Riigi Infosüsteemi Amet plokiaheldust siseprotsessides - logiandmete pikaajalise tõestusväärtuse tagamiseks. Järgmisel aastal plaanib RIA võimaldada plokiahelal põhinevat KSI teenust baasinfrastruktuuri alusteenusena teistele riigiasutustele,“ ütles Reinhold.

Sel aastal asus E-tervise sihtasutuse patsientide andmeid valvama Guardtime’i loodud KSI blockchaini tehnoloogia abil. Guardtime’i programmijuhi Ivo Lõhmuse sõnul on tegu lahendusega, mille põhieesmärgiks on kaitsta andmete terviklust ja tagada tõendusväärtust. „Näiteks e-tervise andmebaasis on kliendi kirje, meie registreerime selle blockchainis ja anname tagasi selle n-ö võtmevaba allkirja ehk siis lingi või tõestuse, et see on blockchaini osa,“ ütles Lõhmus.

Guardtime KSI blockhaini eripäraks on, et tegelikke andmeid üles ei laeta ega avalikustata – andmetest võetakse vaid räsi ehk digitaalne sõrmejälg, ja turvatakse seda blockchaini abil. Seega ei ole vaja muretseda, et konfidentsiaalne patsiendiinfo kuskile lekiks. „Mitte ühelgi juhul ei liigu blockchaini andmeid, vaid ainult sõrmejäljed, mis on 256 bitti pikk kood, millest pole võimalik midagi välja lugeda andmete endi kohta,“ ütles Lõhmus.

Guardtime annab enda andmebaasist ülevaate ka ajalehe veergudel. „Alates 2008. aastast oleme kord kuus ilmutanud Financial Timesis nupukese, kus on kirjas Guardtime ja 256 bitti pikk kood ja kellaaeg. See on ka hea usaldusankur andmete arhiivide turvamisel – KSI signatuure saab kontrollida ajalehest ka aastakümnete pärast,“ lisas Lõhmus.

Plokiahela konsensuse saavutamise algoritmi efektiivsemaks ja energiasäästlikumaks muutmine (täna on bitcoin maailma kõige suurema kuluga finantssüsteem ühe ülekande kohta). Kuid juba on praktilisi lahendusi, kuidas ülekande kogukulu nullile lähemale viia.

Kinnitatud ülekannete arv ajas on täna võrdlemisi madal, kuid seal on ka juba lahendused testimisel, mis lubavad teha sadu tuhandeid ülekandeid sekundis. 

Pidev arendus on suunatud kasutatavuse parandamisele ning lõppkasutajate rakenduste välja töötamisele.

Allikas: Asse Sauga

Idufirmade börs blockchainile üles ehitatud

Eestis on idufirmade börs Funderbeam, mis on plokiahela tehnoloogiale üles ehitatud. Funderbeami tegevjuht ja asutaja Kaidi Ruusalepp ütles, et kuna blockchaini tehnoloogiaid on mitmeid, siis on ka blockchaine mitmeid. „Funderbeam kasutab bitcoini blockchaini ja sellele ehitatud “coloured coin” lahendust. Aga on olemas ka Ethereum blockchain ning palju privaatseid blockchaine,“ ütles ta.

Blockchainist rääkides tuleb aru saada, et missugune blockchain täpselt kasutusel on ja mis on tema funktsioon teenuse osutajale. “Funderbeam näiteks peab blockchainis start-up investeeringute tehingute “logi” ja kaudselt ka seetõttu väärtpaberiomanike nimekirjasid,“ lisas Ruusalepp.

Funderbeam otsustas blockchaini kasuks just turvalisuse pärast. „Blockchain annab meile selle lisaturvalisuse, mida on tulevikus piirideüleseks finantsteenuseks vaja. Otsustasime kasutada bitcoini blockchaini, sest see tehnoloogia on enim arenenud - seda on katsetatud, testitud ja rünnatud ja seni on see olnud vastupidav,“ sõnas Ruusalepp.

Suurt kulude kokkuhoidu pole blockchaini kasutuselevõtt veel kaasa toonud. „Kooliraha on tulnud omajagu maksta, aga tulevikku vaadates on see investeering,“ ütles Ruusalepp.

Miks on blockchain oluline leiutis?

Kui interneti tehnoloogia võimaldab meil vahetada informatsiooni ja andmeid, siis blockchaini tehnoloogia võimaldab vahetada varasid ja väärtusi.

„Niisama pirukamüügi arvestust blockchaini peale ehitada mõtet ei ole. Mõte tekib siis, kui varal on väärtus, seda vahetatakse piiriüleselt,“ ütles Ruusalepp.

Sauga sõnul on plokiahel eemaldanud ühe varem lahendamatuks peetud probleemi, mis esineb hajussüsteemide puhul. „Keskselt juhitava süsteemi nõrgim koht on keskpunkt. Seda rünnata, manipuleerida või ära osta on palju lihtsam ning samas sõltub kogu süsteem keskpunkti tervisest. Hajussüsteemil puudub säärane haavatav keskpunkt, mis tagab selle, et süsteem saab olla palju töökindlam, usaldusväärsem, jätkusuutlikum, neutraalsem ning ka läbipaistvam,“ ütles Sauga.

Plokiahela laialdasem kasutuselevõtt ei too endaga kaasa ka suurt töökohtade arvu vähenemist. „Tehnoloogia arenedes automatiseeritakse eelkõige lihttöid, mis ei nõua keerulisi operatsioone ega kaalutlemist. Võimalik, et mõned arengud, mis Eestis on juba läbitud - näiteks elektroonilise panganduse osakaalu kasv -, seisavad mõnes riigis alles ees. Selliste arengute seostamine plokiahelaga on pigem juhuslik kui põhjuslik,“ ütles Reinhold.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt