Eesti ettevõtted näevad blockchainis võimalust

Krüptorahanduse ekspert Asse Sauga võrdleks plokiahelat juturaamatuga, kus sõnad lehekülgedel on infoülekanded ning leheküljed ise on plokid. „Kui võtta suvaline sõna suvaliselt leheküljelt, siis see sõna on seotud kõigi eelnevate kui järgnevate sõnade ja lehekülgedega ning annab kokku tervikuna raamatu ja loo ehk plokiahela,“ selgitas Sauga.

See tähendaks, et plokiahela autor loob raamatusse järjest uusi sõnu, lugejal on ligipääs neid lugeda ning teised osalised seal juures – olgu nad piltlikult öeldes trükikoda ja raamatukoguhoidja – hoolitsevad raamatu lehekülgede loomise ning raamatu jagamise eest. „Sõnadest saavad aru ainult sõnade autorid ning vastava loa olemasolul ka lugejad. Kõigile on aga läbipaistev ja täpselt teada metoodika, kuidas raamatut on trükitud, millise loogikaga sõnad ritta seatud, samuti raamatu eesmärk, iseloom ja olemus,“ ütles Sauga.

Rajab teed riigifirmadesse

Kuna plokiahel on turvaline ja paindlik, sõlmisid 2011. aasta lõpus andmeturbefirma AS Guardtime ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöölepingu, mille eesmärk oli alustada koostööd plokiahela valdkonnas.

Eelmise aasta lõpus sõlmis Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ja Guardtime kokkuleppe vahendada plokiaheldust X-tee kasutajatele. RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Katrin Reinhold üles, et Eesti riigisektoris ei ole plokiahel veel laialdaselt kasutusel tehnoloogia, kuid Guardtime võimaldab juba praegu kasutada plokiahelal põhinevat KSI (Keyless Signature Infrastructure) teenust riigiasutustele tasuta. „Juurutamine on algusjärgus - praegu kasutab Riigi Infosüsteemi Amet plokiaheldust siseprotsessides - logiandmete pikaajalise tõestusväärtuse tagamiseks. Järgmisel aastal plaanib RIA võimaldada plokiahelal põhinevat KSI teenust baasinfrastruktuuri alusteenusena teistele riigiasutustele,“ ütles Reinhold.

Sel aastal asus E-tervise sihtasutuse patsientide andmeid valvama Guardtime’i loodud KSI blockchaini tehnoloogia abil. Guardtime’i programmijuhi Ivo Lõhmuse sõnul on tegu lahendusega, mille põhieesmärgiks on kaitsta andmete terviklust ja tagada tõendusväärtust. „Näiteks e-tervise andmebaasis on kliendi kirje, meie registreerime selle blockchainis ja anname tagasi selle n-ö võtmevaba allkirja ehk siis lingi või tõestuse, et see on blockchaini osa,“ ütles Lõhmus.

Guardtime KSI blockhaini eripäraks on, et tegelikke andmeid üles ei laeta ega avalikustata – andmetest võetakse vaid räsi ehk digitaalne sõrmejälg, ja turvatakse seda blockchaini abil. Seega ei ole vaja muretseda, et konfidentsiaalne patsiendiinfo kuskile lekiks. „Mitte ühelgi juhul ei liigu blockchaini andmeid, vaid ainult sõrmejäljed, mis on 256 bitti pikk kood, millest pole võimalik midagi välja lugeda andmete endi kohta,“ ütles Lõhmus.

Guardtime annab enda andmebaasist ülevaate ka ajalehe veergudel. „Alates 2008. aastast oleme kord kuus ilmutanud Financial Timesis nupukese, kus on kirjas Guardtime ja 256 bitti pikk kood ja kellaaeg. See on ka hea usaldusankur andmete arhiivide turvamisel – KSI signatuure saab kontrollida ajalehest ka aastakümnete pärast,“ lisas Lõhmus.