• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vargused rappisid kindlustusseltsi

    Salva kindlustusselts maadles eelmisel kuul järsu vargustelainega, mis võib mõjutada nende edasisi samme.

    Enne kui need ette võetakse, jälgib firma, kas eelmise kuu muster kordub ka järgmistel kuudel. Salva Kindlustus tasus novembris klientidele kahjuhüvitisi üle 1,2 miljoni euro, mida on 40 protsenti enam kui mullu samal ajal. Enim kasvasid varakindlustuse kahjud varguste, vandalismi ning väikeelektroonika purunemiste tõttu.
    Keskmiselt maksab Salva ühe vargusjuhtumi hüvitamiseks 3500 eurot. Eelmisel kuul lõi varakahjude kahjusumma üles üks juhtum – varastati 200 000 euro väärtuses väärisesemeid. Samal ajal kasvas Salva andmete põhjal eelmise aasta novembriga võrreldes varguste arv, seda ligi 50%. Vargustelaine käis üle nii firmadest kui ka kodudest. Väiksemate varguste eest hüvitatud kahjud kosusid ligi 50 000 euro võrra, enim juhtumeid tuli ette Harjumaal.
    Põhjus ebaselge
    Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt ei oska selgitada, miks varguste arv järsult lakke hüppas. „Võib-olla on see lihtsalt halb november. Kui see peaks ka jaanuaris ja detsembris jätkuma, siis peame hakkama sissepoole vaatama: kas on majanduslik taust taga või midagi muud. Kui on ettevõtetes vargused, siis on tavaliselt firmad mingi tellimuse teinud,“ rääkis Kivirüüt ja tõi näite ajast, kui käis ettevalmistus Sotši olümpiamängudeks. Siis telliti ehitustehnikat, mis hakkas Eestist kaduma.
    Varguste hulga edasine tõus võib mõjutada Salva tegevust, äärmisel juhul võib tõusta kindlustusmakse summa. „Kindlustus on kahtlemata varguste korral suureks abiks, kuid ei tohi unustada ka varguste ennetamist ehk muuta oma kodu või ettevõtte varale ligipääs võimalikult vargakindlaks,“ ütles Kivirüüt.
    Kivirüüt rääkis, et kauplustest võtavad pikanäpumehed kaasa esmatarbekaupu, sigarette ja alkoholi. Kodudest haaratakse eelkõige elektroonikat. Neid nimetab Kivirüüt läbijooksuvargusteks, sest vargad ei ole eeltööd teinud. Kurjategijad kulutavad uurimistööle aega siis, kui neile on silma jäänud firmad ja laod.
    “Viimastel kuudel on jõudsalt suurenenud varakahjud ning tooni annavad varasemast enam varguste ja vandalismiga seotud juhtumid – trepikodade ja uste lõhkumised ning sissemurdmised kodudesse, kauplustesse ja tootmishoonetesse,” rõhutas Kivirüüt.
    Ehkki varaste kätte langenud vara väärtus ei pruugi alati olla väga suur, maksab lõhutud akende või lukkude vahetamine samuti märkimisväärse summa, täheldas ta. „Ettevõtte jaoks võib iga selline juhtum tähendada tööseisakut ja tulu kahanemist,“ lausus Kivirüüt.
    Vähem vargusi
    Politseiinfo räägib teist keelt. Eri tüüpi vargusi on tänavu iga kuu vähem kui eelmisel aastal. Möödunud aastaga kõrvutades oli novembris vargusi 600 võrra vähem.
    Samu andmeid toetavad ka teised kindlustusseltsid. ERGO kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Caterina Lepvalts sõnas, et kodukahjude seas on varguste arv sel aastal jäänud alla 5%.
    Suuremas plaanis aga on kodukahjude arv näidanud kuust kuusse kõige suuremat kasvutrendi. Võrreldes eelmise aastaga on nende hulk kosunud keskmiselt 50%. Kõige rohkem on kahjustada saanud nutiseadmed. “Hetkel selle trendi vaibumist märgata ei ole,” sõnas Lepvalts.
    Anomaaliatest rääkides meenuvad Lepvaltsile teist tüüpi vargused. “Aeg-ajalt külastavad Eestit lõunanaabrite grupeeringud, kes tegelevad autovargustega.”
    Miks Salva kliente vargustelaine tabas, ei osanud Lepvalts oletada. Küll tõdes ta, et kui kahjusid on rohkem, siis väljamaksed kasvavad, kuid pigem on siis tegemist üksikute suurte tulekahjude, tormide ja üleujutustega.
    Ka If Kindlustusel ei ole varguste tõttu tuntavalt rohkem väljamakseid. „See (vargustelaine) peaks olema tunnetatav ka muudes sfäärides. Ei ole tunnetanud kriminogeensuse kasvu,“ imestas If kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Tiit Kolde.
    Probleemid elektroonikaga
    Teiseks varakahjude kasvu põhjuseks on Salval väikeelektroonika juhtumite sagenemine. Enim tuleb ette mobiiltelefoni või tahvelarvuti põrandale kukkumisi ning arvuti ujutamisi vee või kohviga. „Samas ei ole harvad juhtumid, kus mobiiltelefon rändab püksitaskus pesumasinasse või koer närib läbi arvuti toitejuhtme,” rääkis Alver Kivirüüt.  
    Kindlustusliikide lõikes maksis Salva veebruaris kõige enam hüvitisi liikluskindlustuses 452 000 euro ulatuses, mida on 30% enam kui eelmise aasta novembris. Suurem osa liikluskahjusid oli seotud plekimõlkimisega parkimisel, möödasõidul või ristmikel kokkupõrgetega.
    Kaskokindlustuses maksis Salva novembris välja 276 000 eurot, mida on samuti kolmandiku võrra mullusest enam. Kogus Salva novembris üle 1,4 miljoni euro kindlustusmakseid, mis jäi eelmise aastaga samale tasemele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.