Teenindusäri kinnitab maakondades kanda

Kogu Eesti lisandväärtusest 69% toodeti teeninduses ja sektori osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud seitsmes maakonnas.

Eelmisel aastal oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 20 miljardit eurot. Harju maakonna panus sellesse oli 63%, millest omakorda 9 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harju maakonnale järgnesid Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-st oli vastavalt 10% ja 7%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiu ja Põlva maakond, neist kumbki panustas Eesti SKP-sse vähem kui protsendi.

Kõige suurem osatähtsus oli teenindussektoril Harju (77%) ja Tartu maakonnas (70%), eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul. Kolm SKP-sse enim panustanud maakonda (Harju, Tartu ja Ida-Viru) kokku andsid 86% kogu teenindussektori lisandväärtusest. Kõige kiiremini on viimastel aastatel kasvanud sektori osatähtsus Lääne, Järva ja Ida-Viru maakonnas. Sellele vaatamata ei saa rääkida ülejäänud Eesti lähenemisest Harju ja Tartu maakonnale, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinna ja Tartu linna.

Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2015. aastal 27% Eesti majanduse lisandväärtusest. Kolm enim panustanud maakonda moodustavad kolm neljandikku kogu majanduse lisandväärtusest selles sektoris. Aastate jooksul on sektori osatähtsus olnud suurim Ida-Viru maakonnas, ent viimase kahe aastaga on sektori osatähtsus maakonnas märgatavalt vähenenud – 61%-lt 56%-le. Kõige jõudsamalt on sektori osatähtsus kasvanud Lääne-Viru maakonnas, kus 2015. aastal moodustas see juba 44% maakonna lisandväärtusest. Selle tulemusel on Lääne-Viru maakonnast saanud teine maakond, kus tööstus- ja ehitussektori osatähtsus ei jää alla teenindussektorile.

Põllumajandussektor moodustas 2015. aastal 3% Eesti majanduse lisandväärtusest. Sektoril oli suurim osatähtsus Jõgeva maakonnas, kus see andis 24% maakonna lisandväärtusest. Kui enamikus maakondades on sektori osatähtsus lisandväärtusest langustrendis, siis selle protsessiga pole kaasa tulnud Viljandi, Jõgeva, Võru ja Rapla maakond, kus põllumajanduse osatähtsus maakonna lisandväärtuse loomisel hoopis kasvab.

Mullu oli SKP elaniku kohta 15 405 eurot, mis on 375 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas – 144% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 90% ja 63% Eesti keskmisest. Väikseim oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. Sarnaselt arengutele teenindussektoris, on siingi näha Tallinna ja Tartu linna kaugenemist ülejäänud Eestist.