Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Linnahalli kallis päästeplaan

    Interaktiivne kaart näitab, millised oleksid võimalikud kohad Eestisse kavandatava konverentsikeskuse jaoks ning mille poolest Linnahalli kallis päästeplaan teistest erineb.

    Uuringu jaoks intervjueeriti Riigi Kinnisvara, Tallinna Sadama, Tallinna Linnahalli, Tallinna Olumpiaspordikeskuse, Mainor Ülemiste, Linstow ASi, Infortari ja Merko ASi esindajaid.

    Tallinna Linnahall on tühjalt mere ääres kollitanud juba aastaid. Ei linn ega riik pole suutnud otsustada, mida selle ajaloolise hoonega peale hakata. Nüüd telliti ärikonsultatsiooniettevõttelt Ernst & Young Baltic uuring, mis analüüsis erinevate asukohtade sobivust konverentsi- ja messikeskuse loomiseks. Uuringust selgus, et sobivaim koht oleks just Linnahall. Ka Tallinna linna huvi Linnahall korda teha oli kõige suurem.
    Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi ütles, et tehti intervjuusid erinevate ettevõtete ja potentsiaalsete investoritega. „Optimaalseimaks kohaks saab lugeda Linnahalli kinnistut,“ ütles Kiigemägi.
    Lisaks Linnahallile analüüsiti ka Riigi Kinnisvarale kuuluvaid Noblessneri kinnistut ja Patarei kinnistut, kuid Kiigemäe sõnul läheksid need kalliks maksma. "Nende arendamine eeldab täiendavaid suuri kulutusi," märkis ta. Analüüsiti ka kahte erainvestorite välja käidud projekti – Ülemiste Cityt ja Pirita TOPi, kuid ka seal leiti suuri miinuseid (vaata täpsemalt kaardilt).
    Ernst & Young Baltic ASi tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultandi Maire Gustavsoni sõnul on koguinvesteeringu maksumus konverentsikeskusesse suurusjärgus 36,4 miljonit eurot. Terve Linnahalli renoveerimine koos kontserdisaaliga maksaks kokku 100 miljonit eurot, kuid ülejäänud raha leidmine on EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul juba Tallinna linna huvi- ja finantseerimisalas.
    Nõlvak: meri pole argument
    Majandusministeeriumi majandusarengu asekantsleri Viljar Lubi sõnul pole ainult erainvestoritel tuginevalt mõttekas seda projekti teha. Vaadates maailmas ringi, on sääraste projektide finantseerimisel ka mujal alati riik või omavalitsus appi tulnud. „Linnahall on kõige parema asukoha ja potentsiaaliga asukoht. Linnahallil saab olema kaks funktsiooni – konverentsikeskus ja kontserdisaal. Riik paneb fookuse konverentskeskusele – see on meie huvi,“ märkis Lubi. Ta lisas, et muinsuskaitse tõttu on hoonel piirangud peal, kuid see hoone jääb sinna püsima ja see on vaja korda teha nii ehk naa.
    Mainor Ülemiste juhi Margus Nõlvaku sõnul on hea, et riik vaatab tervikpilti ja nii see peakski olema. Samas ei mõista ta, miks peetakse konverentskeskuse puhul tähtsamaks mere lähedust, mitte lennujaama või Rail Balticut. „Ei tea ühtegi konverentsi maailmas, kus konverents tehakse ekstra mere äärde. Muidugi tuleb Linnahall korda teha, kuid konverentskeskuse puhul merelähedus pole argument,“ kritiseeris Nõlvak uuringu põhjendusi. Kuid ta lisas, et kindel on see, et Linnahall tuleb samuti korda teha.  
    Hotelliärimehe ja Eesti hotellide ja restoranide liidu juhi Feliks Mägusa sõnul eelistab tema konverentsikeskuseks just Linnahalli. „Tallinna linnahall on konverentsiturismiks parim piirkond. See pole seotud ühtegi ettevõtte ärihuvidega. Iseasi, palju Linnahalli taastamine maksma läheb… aga asukohast rääkides on see parim,“ lausus Mägus.
    Tallinna LinnahallFoto: Meeli Küttim
    18,5miljonit eurot lisaväärtust tooks konverentsikeskus Eestile aastas. Maksutulu tekiks 5,2 miljonit eurot aastas, selgus Ernst & Young Balticu uuringust.
    „Linn on lubanud vajamineva raha leida“
     Küsimustele vastab Tarmo Mutso
    Linnahalli reoveerimise asjus on räägitud suurusjärgust 100 miljonit eurot. Täna kuulsime uuringu tutvustuses, et konverentsi osa finantseering oleks suurusjärgus 36 miljonit eurot. Mis saab siis kontserdisaali osast ja kust tuleb ülejäänud osa rahast?
    Koalitsioonileppes on, et järgmisel kahel aastal plaanitakse riigieelarvest 40 miljonit eurot konverentsikeskuse rajamiseks. Kahes osas – 20 miljonit ja 20 miljonit. See on puhtalt konverentsikeskuse peale.
    Linn planeerib raha Linnahalli muude osade korda tegemiseks. On kolm osa – jäähalli osa, saali osa ja mere poolne kontorite pool, pisem osa. Riik räägib konverentsi poolest. Linnaga on sel teemal palju räägitud, et kas sinna teha parkimismaja või teha sinna midagi muud. Meie sooviks oleks konverentsikeskus, mis tekitaks suure kontserdisaaliga sünergiat.
    Ehk et kõik toimub mitmes etapis, tehakse esmalt konverentsikeskus ja siis linn kunagi hiljem arendab muud osad?
    Me tahame seda  ikkagi koos linnaga teha. Linn planeeris oma selle aasta eelarves juba 3 miljonit eurot projekti koostamiseks. Linn otsib raha selleks, et kogu Linnahall (suurusjärgus 60 miljonit eurot) valmis saaks. Esimest korda on reaalne võimalus, et linn ja riik on seljad kokku pannud.
    Kas plaanitakse projekti kaasata ka erainvestoreid?
    See on linna kui omaniku võimalus, kas ja mis tingimustel raha juurde tekitatakse. Kas müüakse mingeid krunte või on see puhtalt linna eelarve. Linn on  igatahes andnud mõista valmidusest see projekt lõpuni viia. Samuti on öeldud, et nad saavad selle raha. Linnal on linnahall vaja nagunii ju korda teha. Me pole sellele kokkuleppele olnud kunagi varem nii lähedal kui täna.
    Miks siis teisi asukohti üldse kaaluti - Linnahall oli juba selge favoriit ja linna eelistus.
    Jah, aga kui väga selgelt oleks teine asukoht oma plussidega tulnud… Siis… neid uuriti, et näha, kas on üldse alternatiivi.
    Uuringuid me alustasime siis, kui polnud tänast koalitsioonigi.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.