Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tee-ehitaja ja kaevandaja ühendasid jõu

    OÜ Eesti Killustik tegevjuht Andres Männart. Foto: Eiko Kink

    Kaevandusfirma OÜ Eesti Killustik ja teedeehitusfirma OÜ Nurme Teedeehitus, mis seni tootsid Pärnumaa ühes ja samas karjääris dolomiidikillustikku eraldi, hakkavad kevadel kaevandama ühiselt.

    Selleks moodustasid nad eelmise aasta 13. detsembril võrdses osaluses OÜ Anelema Karjäär. Kuna ühisettevõtte asutajafirmade tegevus kattub täitematerjalide kaevandamise- ja müügiturul, taotlesid nad konkurentsiametilt koondumiseks luba. Samuti olid koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käive Eestis kokku üle 6 miljoni euro ja eraldi üle 2 miljoni euro ehk et kuulusid kontrollimisele. Konkurentsiamet andis 23. jaanuaril koondumiseks loa.

    Asutatud 24.05.1990 (kuni 2015. aasta oktoobrini kandis ärinime Põltsamaa Graniit).

    Kaevandusfirma, toodab killustikku ja liivatooteid.

    Tegevjuht Andres Männart.

    Suuremad omanikud: 41,6% valdusfirma OÜ Balti Karjäärid, 41,6% investeerimisfirma OÜ Skiffer.

    Töötajaid 30.

    Omab seitset karjääri, neist neli ostis 01.08.2016.

    Allikas: ettevõte, Äripäev 

    Eesti Killustiku tegevjuhi Andres Männarti sõnul loodavad nad, et aprillis algavaks kaevandushooajaks on uus kaevandusfirma valmis tööd alustama.
    „Meil on Anelema karjääris statsionaarne purustussõlm, mis suudab töödelda mõlema ettevõtte kaevandatavad kogused, seega ei ole mõtet tootmisvõimekust dubleerida,“ põhjendas Männart ühisfirma loomist. „Nurme Teedeehitus on kasutanud mobiilset purustussõlme, nüüd saab ta seda kasutada oma teistes karjäärides.“ Männart lisas, et suurem osa Anelema karjääri maavara varust on Eesti Killustiku käes.
    Pärnu firma Nurme Teedeehituse juhatuse liige Raivo Kuusemets ütles, et uus ettevõte ühendab mõlema asutaja ärihuvid. „Esiteks on niimoodi majandada tõhusam, teiseks on see keskkonnasäästlikum ja oluliselt väheneb müra,“ märkis ta. „Muidu toksisid kaks firmat korraga karjääris, nüüd hakkab üks firma seda tegema.“
    Ühes karjääris eelmise aasta augustist
    Kuusemetsa kinnitusel on nad Eesti Killustikuga koostööd teinud vähemalt kümme aastat. „Oleme neilt ostnud täitematerjali olulises mahus,“ lausus ta. „Tegelikult on meil endal lisaks Anelema karjäärile mitu liiva- ja kruusakarjääri. Üritame algfaasist kuni lõpuni tegeleda asjaga – ise kaevandame, ise toodame ja paneme paika ka.“ Nurme Teedeehituse käibest umbes 60 protsenti moodustab teede ehitus, killustiku ja muu täitepinnase kaevandamine ning müük annab veidi alla 20 protsendi.

    Asutatud 02.02.2006.

    Põhitegevus teedeehitus, lisaks kaevandab, osutab transporditeenust ja teeb mullatöid.

    Juhatuse liikmed: Raivo Kuusemets (tootmine ja tehnika), Avo Rits (ehitus).

    Omanikud: 50% Raivo Kuusemets, 50% Avo Rits

    Töötajaid üle 50.

    Omab nelja karjääri.

    Allikas: ettevõte, Äripäev

    Nurme Teedeehitus asus Pärnumaal Halinga vallas asuvas Anelema dolomiidikarjääris kaevandama 2013. aastal. Eesti Killustik hakkas seal majandama eelmise aasta augusti alguses, kui omandas Pärnu firmalt AS Reiden kolm Pärnumaal asuvat karjääri – Anelema, Audru vallas asuva Potsepa liivakarjääri ja Tori vallas asuva Selja II kruusakarjääri. Samal ajal osteti Lemminkäinen Eesti ASilt Järvamaal Paide vallas asuv Eivere paekarjäär. Eesti Killustikul on kokku seitse karjääri üle Eesti.
    „Me ei näinud enam perspektiivi,“ põhjendas Reideni juhataja Arvo Supp karjääride müümist. „Nõukaajal on karjääridest magusam osa välja võetud. Ja riigi praegune poliitika on selline, et ei kutsu kaevandamisega tegelema, näiteks on ressursitasud krõbedaks läinud.“ Reideni põhitegevus on vahtpolüstüreenist soojustusplaatide tootmine.
    Karjääride kokkuostmine on kasulik
    „Meie kolm karjääri Pärnumaal osteti ilmselt selleks, et saada kavandatavale Rail Balticu trassile lähemale,“ lausus Supp. „Eesti Killustik on õigesti toiminud, et ostab karjääre hulgi kokku, siis on majandada efektiivsem. Samuti on neil ja Nurme Teedeehitusel perspektiivikam koos majandada Anelema karjääris. Kui ühes kohas tegutseb kaks firmat, on nad konkurendid ja hind lüüakse alla.“

    Asutatud 12.12.2016.

    Killustiku tootmine.

    Juhatuse liikmed: Andres Männart, Raivo Kuusemets.

    Omanikud: 50% Eesti Killustik, 50% Nurme Teedeehitus.

    Allikas: ettevõte, Äripäev

    Männarti sõnul on nad teadlikult laiendanud tegutsemispiirkonda. „Meie kliendid on suured tee-ehitusettevõtted, mis tegutsevad üle Eesti,“ seletas ta. „Me peame oma karjääridega olema võimalikult lähedal potentsiaalsetele objektidele. Tee-ehituse täitematerjal – killustik, liiv, kruus – on selline, mida väga kaugele ei kannata vedada.“
    Eesti Killustiku käive järjest kasvab
    Eesti Killustiku mullune auditeerimata käive oli umbes 5 miljonit eurot ehk veidi rohkem kui 2015. aastal. „Kasum jäi 2015. aasta tasemele ehk veidi alla miljoni,“ lisas Männart. „Ega laienemine esimese aastaga kohe efekti ei anna, pigem toob esimesel aastal kulusid juurde.“
    Kuusemetsa andmeil jõudsid Nurme Teedeehituse mullune käive ja kasum 2014. aasta tasemele. „Eelmisel aastal läks kindlasti paremini kui kahjumiga lõppenud 2015. aastal,“ sõnas ta. 2014. aastal oli ettevõtte käive 10,8 miljonit eurot ja kasum 0,5 miljonit eurot, 2015. aastal kukkus käive 30 protsenti ning kahjum oli 0,2 miljonit eurot.
    Eesti Killustik on viimastel aastatel võitnud Äripäeva koostatud Jõgevamaa ettevõtete edetabeli ning olnud ehitusmaterjalitootjate esikümnes, samuti on firma pääsenud Gaselli TOPi. Nurme Teedeehitus on figureerinud ehitusfirmade, taristuehitajate ja Pärnumaa ettevõtete edetabelis.

    Eesti Killustiku suhtumine on teine

    Kuna kaevandusfirma Eesti Killustiku omanike seas on investeerimisfirmad, näeb nende ärimudel ette paigutada erainvestorite raha karjääridesse ja üritada võimalikult rohkem teenida. Eesti Killustiku eesmärk ei ole teid ehitada, nende eesmärk on raha teenida. Muiates võiks öelda, et teedeehitusfirmadel on raha teenimine teisejärguline, nende esimene mure on, et saaks üldse teid ehitada.

    Meil on tütarettevõte AS Kaltsiit, mis toodab killustikku, me ostsime selle firma umbes kümme aastat tagasi. Üldiselt on hea küll, kui sul endal on karjäär, aga see ei ole määrava tähtsusega. Sa paned karjääri palju raha kinni, see on nagu surnud raha, see läheb alles siis aktiivseks, kui midagi sinna piirkonda ehitama hakatakse. Veo kaugus karjäärist ehitusobjektini paneb asjad paika.

    Tee-ehitajad löövad karjääris hinnad alla

    Teedeehitusfirma jaoks on see võit, kui ta omab karjääri. Endale materjali tootes saab karjääritöid teha nii-öelda nulliga ehk et võtta kasumi välja teede ehituses. Kui kuskil karjääris tehakse töid nulliga, siis see natuke ikka üldist karjääritööde hinda alla surub. Need, kes on ainult karjäärimehed, nemad ei saa oma töid nulliga teha.

    Peaaegu kõikidel suurematel teedeehitusfirmadel on oma karjäärid. See on mingil määral ajalooliselt nii. Omal ajal kuulusid peaaegu kõik karjäärid kolhoosidele, sovhoosidele või tollastele teedejaoskondadele. Nende erastamisel tekkinud teedeehitusfirmad said pärandusena kaasa ka karjäärid.

  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Pangaaktsiate eestvedamisel lõpetas Balti börs nädala plussis
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus tänasel keskmist ületava käibega päeval 0,31% plussis. Aktiivseimad olid täna pangaaktsiad.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus tänasel keskmist ületava käibega päeval 0,31% plussis. Aktiivseimad olid täna pangaaktsiad.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Kodulaenude intressid on jõudnud 2009. aasta tasemele
Selliseid laenuintresse nagu praegu kodulaenude või ettevõtetel pikaajaliste laenude eest välja tuleb käia, ei ole Eestis nähtud aastakümne ja enama vältel.
Selliseid laenuintresse nagu praegu kodulaenude või ettevõtetel pikaajaliste laenude eest välja tuleb käia, ei ole Eestis nähtud aastakümne ja enama vältel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.