Euroopa Keskpangas muutusteta

Enim jälgitud baasintressi määr ehk põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär püsib nullis, laenamise püsivõimaluse intressimäär on endiselt 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär –0,40%.

Kinnitati ka, et varaostukavas muudatusi ei tehta.

"Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitab EKP nõukogu, et igakuiseid varaoste 80 miljardi euro ulatuses jätkatakse kuni kuu lõpuni. Alates aprillist kavatsetakse igakuiseid netovaraoste teha 60 miljardi euro ulatuses kuni aasta lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga," teatas keskpank.

Inflatsioonitempo kiirenemisest on häälekamaks läinud nõudmised, peamiselt Saksamaalt, et Euroopa Keskpank hakkaks oma ülilõtva rahapoliitikat koomale tõmbama. Saksa Ifo instituudi juht Clemens Fuest leiab näiteks, et järgmisest kuust alates võiks keskpank igas kuus võlakirjade tugioste 10 miljardi euro võrra vähendada. Tugiostud käivitati kaks aastat tagasi, et tõrjuda deflatsiooniriski. Nüüd oleks aeg jalg gaasipedaalilt ära võtta, leiab Fuest. „EKP peaks rahavoolu pidurdama, et mitte eesmärgist üle kihutada,“ manitses ta.

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ei tee siiski praegu sellist sammu, kuna euroala alusinflatsioon on ikka alles allpool 1% taset ja peamine tegur hinnatõusu taga pole mitte kaupade ja teenuste kallinemine, vaid kütuse hinna tõus. Seda keskpank oma poliitikaga ei mõjuta.

Õigupoolest tegi keskpank otsused ära juba läinud aasta detsembris, kui anti teada, et keskpank plaanib oma varaostukava jätkata vähemalt selle aasta lõpuni. Tulevast kuust alates küll veidi väiksemas mahus – 80 miljardi euro asemel 60 miljardit eurot kuus.

„Euroopa Keskpank tegi kavala manöövri, võttes rahapoliitika terveks aastaks laua pealt maha,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg HSBC panga ökonomist Simon Wells. „Enamik euroala riike ei tänaks keskpanka laenukulude tõstmise ning majanduskasvu aeglustamise eest. Kui inflatsioon on veidi kõrgem, siis üldiselt ei nuriseta.“

Arusaadavalt jälgib Euroopa Keskpank tähelepanelikult poliitilisi arenguid. „Olukorras, kus osas euroala riikides on majanduskasv jätkuvalt kidur ja tööpuudus kõrge, küttes eurovastaseid meeleolusid ja tõstes populistlike parteide toetust, on Euroopa Keskpank rahapoliitika karmistamisega väga ettevaatlik,“ ütles Berenbergi panga ökonomist Florian Hense.