Eestit ähvardab Euroopast uus trahv

Abikaasa Ruth Oltjeriga rahvusvahelist desinfektsioonivahendeid tootvat keemiaettevõttet Chemi-Pharm vedav Andres Oltjer tunneb häbi siinse riigihangete seaduse pärast.   Foto: Andres Haabu
Jaga lugu:

Riigihangete seaduse vastuvõtmine on pikalt takerdunud, mistõttu ähvardab Eestit Euroopa Komisjonilt mitmesaja tuhande eurone trahv.

Eesti pidanuks läinud aasta aprillis koos värske seadusega üle võtma kolm eurodirektiivi. „Küll öeldi, et seadus saadakse valmis eelmise aasta novembris, siis tuli jutuks jaanuar-veebruar, siis räägiti maist,“ lausus märtsini töötukassa hankeosakonda juhtinud Andres Õunapuu, kes aastaid varem oli ametis endises riigihangete ametis.

Samasuguses teadmatuses elavad juristid. „Õiguskindlusele ei too see midagi head,“ kommenteeris riigihangetele keskenduv Varuli büroo vandeadvokaat Kristina Laarmaa. „Ei oska ennustada, millal seaduse valmis saavad. Korduvalt on ennustatud, millal see eelduslikult vastu võetakse ning siiani ei ole ükski ennustus paika pidanud, mistõttu ei julge keegi enam ennustusi tehagi.“

Ministeeriumi inimestega kohtus Õunapuu aasta alguses. „Sain nende jutust aru, et sanktsioonid järgnevad, kuid nad ei osanud öelda, millised.“

Seaduse pidurid

Kuidas seadus välja kukub, pole teada. Ettevalmistusperiood rahandusministeeriumis kestis pikalt, kaasati palju huvigruppe. Siis liikus eelnõu parlamenti, kus see on vindunud pea aasta. Ministeerium ja poliitikud nimetavad põhjuseks eelnõu eestvedaja muutust – protsessi juhtinud Maris Lauri läks haridusministriks –, siis vahetus valitsus ja koos sellega majanduskomisjoni koosseis ja juht.

Kui valitsus ei oleks vahetunud, oleks eelnõuga võib-olla juba aasta lõpus kuhugi jõutud. Ükski neist pole aga põhjus, et ei oleks saanud eelnõuga kiiremini toimetada,“ ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Keeruline öelda, mis takistas. Pigem on takistused rahandusministeeriumi ja poliitilise suuna poolt.“

Ministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane ütles, et nad suutsid enda meelest kuldse kesktee leida, kuid nüüd on riigikogu aktiivne huvigruppide kaasaja, kes otsib oma keskteed.

Euroopa Komisjonilt on tulnud kaks etteheitvat kirja ja peagi võib komisjon võtta ette ka kohtutee. Euroopa Kohus võib Eestit venitamise eest trahvida rohkem kui 300 000 euroga. Eestiga samas paadis on Belgia, Hispaania, Leedu, Luksemburg, Austria, Portugal, Soome ja Rootsi.

Riigikogus uue seaduse menetlust juhtiv reformierakondlane Deniss Boroditš trahviohust rääkida ei taha. "See on küsimus meie Brüsseli inimestele, kes jälgivaid neid protsesse," rääkis ta. "Trahvi asja ma ei saa kommenteerida. Meie saame kommenteerida seda, mis puudutab riigikogu maja ja sellega seonduvat."

Kristel Mesilane, rahandusministeeriumi ametnik

Mida kauem seaduse vastuvõtmine venib, seda tõenäolisemaks hagi esitamine muutub.

Hinges lootus

Ministeerium loodab, et seadus jõustub enne, kui Euroopa Komisjon raha nõuab. Ja et kui komisjon isegi selle sammu astub, võtab hagi pärast seaduse vastuvõtmist tagasi.

Viimane võib aga vaid lootuseks jääda. Nimelt on Euroopa Komisjon viimasel ajal muutunud liikmesriikide aegluse tõttu karmimaks. Enam ei loobu komisjon hagidest ka siis, kui kohalik seadus on lõpuks vastu võetud.

Siiski ei taha ministeeriumi lootus hääbuda. „Kuna meie suhtes alustati menetlust juba eelmisel aastal, siis meid see loodetavasti ei puuduta,“ ütles Mesilane. „Aga mida kauem seaduse vastuvõtmine venib, seda tõenäolisemaks hagi esitamine muutub," tõdes ta.

Ministeeriumis arvatakse, et riigikogu võtab uue seaduse vastu suve algul ja see jõustub kõige varem septembris. 

Riigikogu majanduskomisjoni esimees, IRLi poliitik Aivar Kokk on tunduvalt optimistlikum – nad teevad kõik, et seadus järgmisel kuul vastu võtta. See on võimalik, kui tänasel komisjoni istungil viimased muudatusettepanekud lahenduse leiavad. "Meile on selgelt öeldud, et kui ta on aprillikuus vastu võetud, siis trahvi ei tule ja praegu selles graafikus me oleme täiesti.“

Andres Õunapuu tegeles omal ajal praeguse riigihangete seaduse loomisega. Kas asjad käisid toona kiiremini? „Ei käinud nad midagi, me ei jõudnud siis ka tähtajaks üle võtta,“ lausus Õunapuu ja meenutas, et direktiivi pidanuks üle võtma 2006. aastal, kuid seadus jõustus alles järgmise aasta maikuus.

Ka siis kerkis trahvioht. „Kartust oli küll, sest kohustus on direktiiv ikkagi tähtajaks üle võtta, aga seda enam ei mäleta, kas sellest midagi juhtus või mitte,“ ütles Õunapuu. „Huvigruppide erinevad lobitööd olid risti vastukäivad. Eelnõu, mis parlamenti läks ja mis välja tuli, olid kaks erinevat asja.“

Uue menetlejaga algab asi otsast peale

See on väga mahukas eelnõu. Võtab aega sellesse süvenemine. Põhimõtteliselt võib öelda, et sellest hetkest, kui ma lähen ministriametisse ja teine inimene üle võtab, siis menetlus algab sisuliselt otsast peale, teine inimene peab endale kõik selgeks tegema algusest lõpuni. Kui ei oleks tulnud ministri vahetust, siis ma arvan, et eelnõu oleks praeguseks vastu võetud.

Teadmatuses pakkujad-hankijad

Kristina Laarmaa rõhutas, et juba praegu tuleb arvestada direktiividega, kuid kõik hankijad ja pakkujad ei pruugi seda teada. Näiteks tuleks anda heastamisvõimalus pakkujatele, kellel on maksuvõlg või kriminaalkaristus.

Niisamuti pidi Õunapuu töötukassa hankeid korraldades arvestama direktiividega, kuigi neid pole üle võetud. Näiteks esitas pakkumuse maksuvõlaga ettevõte. Võla tegi firma tasa menetluse ajal, mistõttu ei kõrvaldatud teda hankelt – töötukassa järgis uut direktiivi. Praegu aga tekib küsimus, kas Eesti teeb regulatsiooni, mis suhtub maksuvõlgades ettevõtetesse rangemalt, märkis Õunapuu.

Akadeemilised asutused tahavad Laarmaa sõnul, et rahandusministeerium hakkaks andma siduvaid eelotsuseid sarnaselt maksuametiga. Nii oleks hankijad kindlad, et käituvad õigesti. Nõu saab küsida ka praegu, aga ministeerium muudab Laarmaa sõnul seisukohti.

„Rahandusministeerium peaks olema valmis võtma rohkem sisulist vastutust selle eest, milline arvamus antakse. Praegu sõltub see väga palju sellest, millise ametnikuga parasjagu telefoni teel vesteldakse,“ ütles ta. „Hiljem öeldakse, et oli viga ja nõutakse struktuuritoetus tagasi,“ lausus Laarmaa ja lisas, et enim küsitakse raha tagasi just riigihangete rikkumiste tõttu.

„Õiguskindlusele ei too see midagi head,“ kommenteeris riigihangetele keskenduv Varuli büroo vandeadvokaat Kristina Laarmaa.   Foto: Andres Haabu

Ettevõtja: piinlik on

Abikaasa Ruth Oltjeriga rahvusvahelist desinfektsioonivahendeid tootvat keemiaettevõttet Chemi-Pharm vedav Andres Oltjer tunneb häbi siinse seaduse pärast.

Äripäev kirjutas kuu hakul, kuidas Tallinna majapidamispaberi hankele esitati valeandmetega sertifikaadid. Kuna tõendeid tahtlikust võltsimisest ja hooletusest polnud, karistust ei järgnenud ning 180 000eurone ja 300 asutusele mõeldud töö läks alguses valeandmeid esitanud ettevõtte taskusse.

„Sisimas on piinlik, et meil Eestis on selline riigihangete seadus, mis loob soodsa pinnase selliseks olukorraks, nagu artiklis oli kirjeldatud,“ ütles pärast loo ilmumist ettevõtja Andres Oltjer.

“Skandinaaviamaades oleks selline asi välistatud, sest pakkumused on kõigile osalejatele avalikud, välja arvatud mõni erandlik dokument, ja võltsitud või sobimatud dokumendid leiaksid konkurendid kohe üles ja järgneks hankelt kõrvaldamine,“ lisas Oltjer.

Temaga on samal meelel kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts. „Äripäevas oli artikkel vaidlusest seoses Tallinna paberihankega. Arvan, et sellised asjad oleksid olemata, kui lisaks hinnale oleksid avatud ka muud hankel hinnatavad või nõutud kriteeriumid.“

Kõige rohkem osaleb Chemi-Pharm näiteks haiglate korraldatud hangetel Eestis, ka Soomes ja Rootsis. Oltjer kiidab enim Rootsit. „Hanked on seal nii läbipaistvad, et kui ma tahan teada, mida konkurent pakkus, siis palun saata pakkumise dokumendid – kõik need saadetakse mulle meili teel,“ selgitas Oltjer. „See on ju vaid hea, kui on rohkem läbipaistvust. Miks me ei võiks Rootsi malli kasutada?“

 

Nagu iseliikuva auto algoritm

Riigihangete seaduse täiendamine on nagu iseliikuvale autole algoritmi kirjutamine: pidevalt leiad midagi uut, mida tuleks täpsustada, ja päris ideaalset tulemit on väga raske saavutada.

Elu on näidanud, et kui ikka hanke läbiviija soovib hanketulemit mingis suunas mõjutada, siis see võimalus ka leitakse. 

Eelmise koosseisu majanduskomisjon tegeles riigihangete regulatsiooni täiendamise küsimustega aktiivselt, aga nagu ikka – vahelduvad inimesed, vahelduvad teemade raskuspunktid, kogemused, teadmised.

Mõistlik oleks liikuda rohkem läbipaistvate, tsentraliseeritud, võimalikult väheste tootenäitajate ning piirangutega hangete korraldamise suunas. Ka hangetel osalejate suhtes tuleks karmimalt jälgida, et ettevõtted, kes ei maksa ausalt makse, ei esita majandusaasta aruandeid või omavad muid kõrvalekaldeid seadustest, ei tohiks omada õigust hangetel osaleda.

Osa muutusi juba jõus

Euroopa Liidu kolm riigihangete direktiivi jõustusid eelmise aasta 18. aprillil. Eesti pole vastavat seadust seni vastu võtnud, ent osa ELi reeglitest on otsekohalduvad.

See tähendab, et ettevõtjatel on suurte hangete puhul olnud tegelikult juba pea aasta aega õigus nõuda teatud direktiivi reeglite järgmist. Äripäev toob välja kolm olulist muudatust, mille direktiiv kaasa tõi.

Maksuvõlg

Hankija ei saa menetlusest kõrvaldada pakkujat, kellel oli menetluse alustamise ajal maksuvõlg, ent kes on selle vahepeal ära tasunud või võla ajatanud. Kui hankija ei ole enne kõrvaldamise otsuse tegemist kontrollinud, kas ettevõtja on maksuvõla tasunud või ajatanud ja teeb ettevõtja suhtes kõrvaldamise otsuse, saab firma selle vaidlustada.

Heastamine

Kui hankijal on kohustuslik või vabatahtlik alus pakkuja kõrvaldada, võib ettevõte koos enda taotlusega esitada hankijale tõendid, et rikkumised on heastatud ja usaldusväärsus taastatud.

Kõrvaldamise alus on näiteks süüdimõistmine raskete kuritegude eest. Direktiivid näevad ette võimaluse kõrvaldada ka pakkujad, mis on kuritahtlikult eiranud varasemaid hankelepinguid.

Heastamismeetmed võivad olla näiteks sisemise korralduse muutmine või kahju hüvitamine. Hankija saab esitatud andmete põhjal analüüsida, kas nende meetmete kasutusele võtmise järel on tegu piisavalt usaldusväärse partneriga, kes võiks hankeprotsessis jätkata.

Minimaalne aastakäive

Kui riik nõuab hanketingimustes pakkujalt aastakäivet, mis on rohkem kui kaks korda suurem hanke eeldatavast maksumusest, võib pakkuja paluda riigilt selle nõude kohta selgitusi ning tingimuse enne pakkumuste esitamise tähtaega vaidlustada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt