• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 24.03.17, 06:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läheb ametnike Tallinnast kolimiseks

Eilsel valitsuse kabinetinõupidamisel arutas valitsus avaliku sektori 1000 töökoha Tallinnast väljaviimise plaani, mis puudutab umbes 40 riigiasutust.
kolimine
  • kolimine
  • Foto: Raul Mee
Iga ministeerium esitas oma haldusala kohta ise ettepanekud ja koordineerib ka töökohtade üleviimise korralduslikku tegevust. Täpse tegevuskava esitavad ministeeriumid valitsusele maikuus. Esialgne kolimisplaan on artikli lõpus tabelina haldusalade kaupa.
Millist probleemi lahendatakse?
Peamiseks probleemiks on ääremaastumine, mis tähendab inimeste, ettevõtete ning teenuste liikumist suurematesse keskustesse ning pealinna. Töökohtade pealinnast väljaviimine on oluline lahendus negatiivsete mõjude tasakaalustamiseks.
Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise eesmärgid:
Riigipalgalised konkurentsivõimelise töötasuga töökohad on kättesaadavad väljaspool pealinna.
Majanduslikud ja regionaalsed erisused pealinna ning ülejäänud Eesti keskuste vahel on enam tasakaalus.
Eesmärkide poole liikumist iseloomustav mõõdik
Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise peamiseks ja otseseks mõõdikuks on keskvalitsuse töötajate osakaal Tallinnas (täistööajale taandatuna). Algtasemeks on 1. jaanuari 2016. a. seisuga 45%. Eesmärgiks on, et keskvalitsuse töötajate osakaal Tallinnas ei kasvaks, vaid pigem väheneks. 1 000 töökoha pealinnast väljaviimine võib langetada osakaalu 1,5-2%.
„Valitsuse eesmärk on suurendada riigiasutuste kohalolekut üle Eesti ning muuta piirkondade tööturgu mitmekesisemaks. Seni oleme harjunud, et Tallinnast väljaspool on eelkõige need riigitöötajad, kes pakuvad elanikele otsest teenust. Tehnoloogia ja e-teenuste areng võimaldab ka nn tagatoa ametnikel töötada ning elada endale meelepärases piirkonnas üle Eesti," ütles riigihalduse minister Mihhail Korb pressiteate vahendusel. 
Töökohtade viimisel maakonnakeskustesse olid fookuses eelkõige keskvalitsuse asutused, kus möödunud aastal töötas ligikaudu 55 000 inimest, neist 45 protsenti Tallinnas. Piirkondadesse hakatakse viima eelkõige neid töökohti, mis oma igapäevase töö korraldamisel ei sõltu asukohast. Pealinnast ei plaanita välja viia põhiseaduslikke institutsioone, ministeeriume ning pealinna ja lähiümbruse elanikele ning ettevõtetele teenuseid pakkuvad asutusi. Laiemat pilti arvestav analüüs viidi läbi juba 2016. aastal riigiülesannete analüüsi koostamise raames.

Artikkel jätkub pärast reklaami

“Plaani koostamisel võeti arvesse kolme olulist aspekti: avalike teenuste kvaliteet peab säilima, ümberkorralduste maksumus peab jääma mõistlikkuse piiridesse ning konkreetses piirkonnas peab olema eeldusi vajalike töötajate leidmiseks,” märkis Mihhail Korb.
Ettepanekud teeb Riigi Kinnisvara 
Töökohti hakatakse suuremalt jaolt piirkondadesse viima  juba konkreetses linnas asuva riigiasutuse harukontorit laiendades või tuuakse asutus osaliselt, näiteks terve üksusega, uude asukohta. Harukontori laiendamise lahendust on varasemalt kasutanud näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on kontorid lisaks Tallinnale Tartus ja Viljandis.
Kõigepealt kaardistab ja analüüsib Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koos iga ministeeriumiga konkreetse piirkonna kinnisvaralisi võimalusi maakonnakeskustes ja linnades arvestades töökohtade loomiseks vajalikke tingimusi.
Seejärel teeb RKAS ettepanekud töökohtade paigutamiseks piirkondades nii, et see asutuse tegevust võimalikult vähe pärsib. Sealjuures püütakse leida võimalusi paigutada erinevad riigiasutused ühte hoonesse, et asutuste vahel sünergiat tekitada. Seejärel saavad asutused hakata ette valmistama töökohtade üleviimise protsessi, mis plaanitakse lõpule viia 2019. aastaks. 
Analüüsitakse kaugtöö võimalusi
Töökohtade Tallinnast väljaviimise arutelul tõstsid kabinetiliikmed esile vajadust täiendavalt analüüsida kaugtöö töökohtade loomise võimalusi. Riigihalduse minister sai ülesandeks analüüsida koostöös teiste ministeeriumidega kaugtöö korraldamise senist praktikat ja esitada kaugtöö laiendamise võimaluste ettepanekud valitsuskabineti nõupidamisele. 
Täiendavalt analüüsib rahandusministeerium koostöös asjaomaste ministeeriumidega riigiettevõtete ja sihtasutuste pealinnast väljaviimise võimalusi. Vastav analüüs esitatakse valitsuskabinetile sügisel 2017. 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Töökohtade Tallinnast viimise tegevuskava
 
MinisteeriumAsutusTöökohtade arvAegHaridus- ja TeadusministeeriumHaridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutused100 01.03.2019JustiitsministeeriumRegistrite ja Infosüsteemide Keskuse IT-abi10 01.03.2019JustiitsministeeriumKohtunikuabid9 01.03.2019JustiitsministeeriumRegistrite kantseleid (registrisekretärid)102017. a lõpuksJustiitsministeeriumEsimese ja teise astme kohtute tugiteenuste keskus67 01.03.2019KaitseministeeriumKaitseministeeriumi haldusala asutusedüle 100 2018. a lõpuksKeskkonnaministeeriumSA Erametsakeskus25 2018. a lõpuksKeskkonnaministeeriumKeskkonnainspektsioon (osaliselt)19 01.03.2019KeskkonnaministeeriumKeskkonnaamet (osaliselt)16 01.03.2019KeskkonnaministeeriumKeskkonnaagentuur (osaliselt)12 01.03.2019KeskkonnaministeeriumMaa-amet (osaliselt)11 01.03.2019KeskkonnaministeeriumKeskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (osaliselt)4 01.03.2019KeskkonnaministeeriumKeskkonnaministeerium (osaliselt)3 01.03.2019KultuuriministeeriumIntegratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed2201.01.2018KultuuriministeeriumNarva eesti keele maja12 01.03.2019KultuuriministeeriumRahvakultuuri Keskus18 01.08.2018Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumEttevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste üksus (osaliselt)30 01.03.2019Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumEttevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskus (osaliselt)23 2018. a lõppMajandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumEesti Geoloogiateenistus50 2019. a algusMaaeluministeeriumTallinnast osaliselt Veterinaar- ja Toiduamet, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Maaeluministeerium.Sakust osaliselt Eesti Taimekasvatuse Instituut, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajandusamet.50 01.03.2019RahandusministeeriumMaksu- ja Tolliamet (osaliselt)40 01.03.2019RahandusministeeriumStatistikaamet (osaliselt)50 01.03.2019RahandusministeeriumRiigi Tugiteenuste Keskus (osaliselt)5 2017. a lõpuksRahandusministeeriumRahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (osaliselt)10 01.03.2019RahandusministeeriumRahandusministeerium (osaliselt)5 01.03.2019SiseministeeriumSiseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (osaliselt)15-20 2017. a I poolaastalSiseministeeriumPolitsei- ja Piirivalveamet (osaliselt)kuni 100 01.03.2019SotsiaalministeeriumSotsiaalkindlustusamet (osaliselt)30 2018. a lõpuksSotsiaalministeeriumTerviseamet (osaliselt)30 01.03.2019SotsiaalministeeriumTervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (osaliselt)10 01.03.2019SotsiaalministeeriumMuud Sotsiaalministeeriumi haldusala asutused80 01.03.2019
 
 
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele