Nende eurooplaste arv, kes peavad ELi kuulumist heaks, on kasvanud. Toetus on tõusnud samale tasemele kriisi-eelse ajaga 2007. aastal, selgub värskest Eurobaromeetri uuringust.
- Euroopa Komisjoni hoone Brüsselis. Foto: PantherMedia/Scanpix
Nii toetab ELi kuulumist 57% eurooplastest, toetuse tase on aga riigiti ikka veel väga erinev, vahendab uuringut Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.
Üle ¾ Euroopa kodanikest eelistab globaalsete väljakutsete puhul ELi tasandil tegutsemist. Nii eelistab 73% vastanutest ELi tasandil reageerimist sellistele geopoliitilistele arengutele nagu kasvav ebastabiilsus Araabia maades, suurenev Venemaa ja Hiina mõju, Brexit ning Donald Trumpi valimine.
Tugev enamus pooldab ELi tasandil tegutsemist terrorismivastases võitluses (80%), tööpuuduse vähendamisel (78%), keskkonna kaitsel (75%) ja maksupettustega tegelemisel (74%).
Kasvab eurooplase osakaal, kes tunnevad, et nende häält võetakse EL tasandil kuulda (43%). Seegi tulemus on riikide võrdluses vägagi erinev. Enamus eurooplastest leiab, et sotsiaalne ebavõrdsus on märkimisväärselt suur ja kolmandik arvab, et kriisi ületamine võtab veel palju aastaid.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?