09.05.17, 07:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaitsesüstidest on kasu – Prantsusmaa pääses

Prantsusmaa valimiste tulemus näitab, et rahva rahulolematus seniste riigijuhtidega ei pea lõppema revolutsiooniga, vaid muudatuste tegijaks võidakse valida ka tasakaalukam variant.

Äripäev

Kaitsesüstidest on kasu – Prantsusmaa pääses

Foto: Anti Veermaa

Pärast Brexitit ja Donald Trumpi tõusu USA presidendiks olid Prantsusmaa presidendivalimised järgmine koht, kus senine kord oleks võinud pea peale pööratud saada. Paremäärmusliku Marine Le Peni toetajate arvu häälekas kasv oli selge rahulolematuse märk.

Seekord nii ei läinud, mis on hea Prantsusmaale, mis vajab energilist, visiooniga ja majandusteadmistega juhti, ja hea Euroopale, mille tihedamate sidemete pooldaja Macron varjamatult on.

Eesti ettevõtjatele on kasulikud need mõlemad, nii Prantsusmaa tugevam majanduslik seis kui ka Euroopa Liidu tasakaal. Lisaks sobib meile Macroni suhtumine Venemaasse – sanktsioonid on asja pärast ja need jäävad, kuni põhjus püsib.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Protestihääled abiks

Rahulolematus ilma muutusi tegemata aga ei kao ja seepärast raskem osa alles algab. On ju selge, et kõik Macronile antud hääled ei tulnud tema toetuseks, vaid suur osa neist olid protestihääled Le Peni seisukohtade vastu.

Juunis kahes etapis toimuvad parlamendivalimised on see röntgen, mis näitab ära, kuivõrd Macron päris elus muutusi teha saab ja millistel tema seisukohtadel elulootust on. Igal juhul vajab ta toetajaid nendest klassikalistest parteidest, keda seljatades ta valimiste teise etappi pääses.

Juba Francois Hollande’i majandusministrina teadis Macron, mida Prantsusmaa vajab: ladusamat tööturu korraldust ehk kergemat palkamist ja vallandamist, ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu, avaliku sektori piiramist ja 35tunnise töönädala pikendamist. Kui nendes asjades edeneda, oleks seda terves Euroopas tunda.

Reeglitele juurde ka natuke präänikut

Macronile on meeldinud Põhjamaade mudel, kus riigi majanduse korrastamist tasakaalustavad sotsiaalsed sammud, nii võiks muudatused olla prantslastele ka kergemini talutavad. Lubas ju Macron oma võidukõnes teha viie aasta jooksul kõik, et järgmistel valimistel poleks põhjust enam äärmusparteidele oma häält anda.

Selgelt on Macron ka Euroopa Liidu ja euroala tihedama koostöö poolt, kas või ühtse majandusministrini välja. Selge on see, et kui liidetavad on muutunud, peab ka liit ennast muutma.

Marine Le Pen asub kindlasti parlamendivalimisteks vägesid koondama, aga totaalse kaose oht on selleks korraks maas.

Äripäev

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

20.06.25, 09:00

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Enimloetud

Uudised

04.07.25, 16:41

Uus löök päikesepaneelide omanikele võib saada saatuslikuks. “See on labane ahnus”

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Majandustulemused

04.07.25, 15:33

Äriperekonna firma maksab 6 miljonit dividende

Arvamused

03.07.25, 16:08

Laura Saks: Urmas Sõõrumaa, Tallinna linn pole teie järgmine heategevusprojekt

Uudised

03.07.25, 15:58

Rakvere lõpetas värske hankelepingu, sest ettevõtja ei saanud tööga hakkama

Uudised

04.07.25, 06:00

Prantsuse suurfirma haaras Hiiumaal laialt metsa ja sattus kohe karmi kriitika alla

Viimased uudised

Börsiuudised

05.07.25, 19:00

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Uudised

05.07.25, 16:00

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Uudised

05.07.25, 11:40

Donald Trump: allkirjastasin 12 riigi tollikirjad

Arvamused

05.07.25, 11:30

Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Uudised

05.07.25, 11:10

TalTech: huvi inseneriõppe vastu kasvas hüppeliselt

Börsiuudised

05.07.25, 10:40

OPEC+ suurendab naftatootmist oodatust kiiremini

Uudised

05.07.25, 09:49

USA ähvardab Euroopat 17% toidutolliga

Uudised

05.07.25, 06:00

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

Kristjan Liivamägi näeb investorina potentsiaali Saksamaal, pannes sealsetesse ettevõtetesse ka oma raha.

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Tartusse õppima pääsejal tuleb leida endale elukoht, mida pakutakse mitmes hinna- ja mugavusklassis.

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Donald Trump: allkirjastasin 12 riigi tollikirjad

USA president Donald Trump hoiab pingeid üleval viimase hetkeni kaubanduskõnelustes Euroopaga.

USA ähvardab Euroopat 17% toidutolliga

Raskustes automüüja suutis aastaid saada Coop Panga raha, kuigi krahhi ennustavad märgid olid juba siis õhus. Fotol Coop Panga hoone Tallinnas Maakri tänaval.

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Kristjan Rahu firma maksis pea 12 miljonit eurot omanikutulu

Täna on äridiplomaatia puhul peamine küsimus, kas suudame tehtud head tööd hoida ja edasi arendada, leiab esti kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp.

Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Pelgulinna riigigümnaasiumi 10. klassi lõpetanud Hanna Loora Pulst tutvus investeerimisega juba 13aastaselt.

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Nike pole paljude tarbijate jaoks enam eelistus, sest konkurents on suurenenud. Fotol on oksjonile pandud korvpallijalatsid Air Jordan 1, mida kandis mängudes selle ala legend Michael Jordan 1985. aastal.

Nike näeb vaeva, et saada tagasi nii aktsiate kui ka tossude sära

Swedbanki klientide tehingustatistika näitab, et välismaistest aktsiatest ostetakse enim kokku Euroopa väärtpabereid ja müüakse USA omi.

LHV ja Nvidia aktsiad visati Swedbankis hoogsalt müüki

Praegu Luminori pensionifondide raha liigutav Vahur Madisson töötas kümmekond aastat tagasi ka SEBs.

Luminori fondijuht: panustame Balti regiooni alternatiivsetele fondidele

S&P 500 edenes kauplemise ajal 0,83%, sulgudes 6279,35 punkti juures.

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 11 p 4 t
Toimumiskoht:
Tallinn