Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaitsesüstidest on kasu – Prantsusmaa pääses

    Foto: Anti Veermaa

    Prantsusmaa valimiste tulemus näitab, et rahva rahulolematus seniste riigijuhtidega ei pea lõppema revolutsiooniga, vaid muudatuste tegijaks võidakse valida ka tasakaalukam variant.

    Pärast Brexitit ja Donald Trumpi tõusu USA presidendiks olid Prantsusmaa presidendivalimised järgmine koht, kus senine kord oleks võinud pea peale pööratud saada. Paremäärmusliku Marine Le Peni toetajate arvu häälekas kasv oli selge rahulolematuse märk.
    Seekord nii ei läinud, mis on hea Prantsusmaale, mis vajab energilist, visiooniga ja majandusteadmistega juhti, ja hea Euroopale, mille tihedamate sidemete pooldaja Macron varjamatult on. 
    Eesti ettevõtjatele on kasulikud need mõlemad, nii Prantsusmaa tugevam majanduslik seis kui ka Euroopa Liidu tasakaal. Lisaks sobib meile Macroni suhtumine Venemaasse – sanktsioonid on asja pärast ja need jäävad, kuni põhjus püsib.
    Protestihääled abiks
    Rahulolematus ilma muutusi tegemata aga ei kao ja seepärast raskem osa alles algab. On ju selge, et kõik Macronile antud hääled ei tulnud tema toetuseks, vaid suur osa neist olid protestihääled Le Peni seisukohtade vastu.
    Juunis kahes etapis toimuvad parlamendivalimised on see röntgen, mis näitab ära, kuivõrd Macron päris elus muutusi teha saab ja millistel tema seisukohtadel elulootust on. Igal juhul vajab ta toetajaid nendest klassikalistest parteidest, keda seljatades ta valimiste teise etappi pääses.
    Juba Francois Hollande’i majandusministrina teadis Macron, mida Prantsusmaa vajab: ladusamat tööturu korraldust ehk kergemat palkamist ja vallandamist, ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu, avaliku sektori piiramist ja 35tunnise töönädala pikendamist. Kui nendes asjades edeneda, oleks seda terves Euroopas tunda.
    Reeglitele juurde ka natuke präänikut
    Macronile on meeldinud Põhjamaade mudel, kus riigi majanduse korrastamist tasakaalustavad sotsiaalsed sammud, nii võiks muudatused olla prantslastele ka kergemini talutavad. Lubas ju Macron oma võidukõnes teha viie aasta jooksul kõik, et järgmistel valimistel poleks põhjust enam äärmusparteidele oma häält anda.
    Selgelt on Macron ka Euroopa Liidu ja euroala tihedama koostöö poolt, kas või ühtse majandusministrini välja. Selge on see, et kui liidetavad on muutunud, peab ka liit ennast muutma.
    Marine Le Pen asub kindlasti parlamendivalimisteks vägesid koondama, aga totaalse kaose oht on selleks korraks maas.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.