Rail Balticu lepingu eelnõu saadeti esimesele lugemisele

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk  Foto: Raul Mee

Riigikogu majanduskomisjon otsustas täna saata Eesti, Läti ja Leedu valitsuse vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 17. mail, teatas riigikogu pressiteates.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul on projekti esimeses etapis oluline valmis ehitada taristud, mis on Eesti riigile igal juhul vajalikud. „Tähtis on lõpetada Vanasadama ja lennujaama trammitee ühendus, ehitada välja Ülemiste transpordikeskus ja Pärnu raudteejaam ning ühendada Ülemiste transpordikeskus lennujaamaga,“ ütles Kokk ning lisas, et kiirete ühenduste saavutamiseks tuleb investeerida ka ülejäänud Eesti raudteevõrku.

Kokk märkis, et eelnõu esimese ja teise lugemise vahel on majanduskomisjonil kavas tutvuda õiguskantsleri ja riigikontrolli arvamustega Rail Balticu lepingu kohta.

Kolme Balti riigi peaministrid allkirjastasid Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe tänavu 31. jaanuaril. Kokkulepe jõustub, kui selle ratifitseerivad kolme Balti riigi parlamendid.

Eelnõu tutvustanud majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul ootas valitsus enne eelnõu riigikokku saatmist ära Rail Balticu tasuvusanalüüsi, mille tegi konsultatsioonifirma Ernst & Young. Simsoni sõnul hakkas Läti parlament Rail Balticu lepingut arutama juba aprillis, Leedu parlament alustab arutelu maikuus.

Majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi hinnangul näitas Ernst & Youngi tasuvusuuring, et Rail Baltic on majanduslikult ja finantsiliselt põhjendatud. „Uuring lükkas ümber müüdi hiigelsuurtest kohustustest osalevatele riikidele pärast raudtee valmimist. Uuringu kohaselt vajab raudtee haldamine esimesel viiel aastal finantstuge summas 28,6 miljonit eurot kolme riigi peale kokku ehk hinnanguliselt 2 miljonit eurot aastas riigi kohta. Alates kuuendast aastast kaob vajadus lisarahastuse järele,“ ütles Kivimägi.

„Rail Baltic on ennekõike Euroopaga kiire ühenduse loomise projekt. On loomulik, et riigid võtavad endale sellega kohustusi nagu ka kõigi teiste suuremate infrastruktuuriprojektide rahastamisega,“ sõnas Kivimägi ning lisas, et kaudne kasu on aga sadu kordi suurem.

Rail Balticu (RB) raudteeühenduse arendamise kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja. Kokkuleppes lepitakse kokku ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuriettevõtja määramiseks.

Eelnõu menetlus toimub riigikogu täiskogus kahel lugemisel. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. mail.

Hetkel kuum