Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hotellid rõõmustavad: inimesed julgevad jälle reisida

    Eesti majutusettevõtetes peatus statistikaameti andmeil tänavu aprillis 257 000 sise- ja välisturisti. 14% rohkem kui eelmise aasta samal kuul.

    37eurot oli aprillis keskmine summa, mis tuli majutusettevõtetes ööäpäeva eest välja käia.
    "Hea majanduslik olukord – inimesed on optimistlikud ja julgevad reisimisele raha kulutada," kommenteeris numbreid Nordic Hotel Forumi tegevdirektor Feliks Mägus.
    Lisaks heale majandusolukorrale on sektori kasvule tema sõnutsi kaasa aidanud Eesti peatsest eesistumisest tingitud külastused kui ka tõsiasi, et võrreldes teiste väga paljude sihtkohtadega, on Eesti suhteliselt turvaline koht, kuhu reisida.
    Statistikaameti statistikat Nordic Hotel Forumi numbritega võrreldes ütles Mägus, et ka nemad on näinud kasvu, küll aga mitte nii järsku kui ameti numbrid peegeldavad. "Mõnel kuul on olnud ööbimiste arvu kasv, mõnel kuul keskmise majutushinna kasv," tõi Mägus näiteks. Kasvuprotsent olla ühe-, mitte kahekohaline number.
    Mitme faktori koosmõju
    Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimehe Verni Loodmaa sõnul mängib turismisektori pöördumisel langusest kasvule rolli edukad turundusprojektid piiri taga. "Ilmselt on eelnevate aastate töö hakanud nüüd vilja kandma," tõdes ta.
    Peamiste kanalitena, kuidas inimesteni jõutud on, tõi Loodmaa välja "kõikvõimsa interneti" ning EASi ja turismi erialaliitude järjepidev töö piiritagustel turimsimessidel. "Teinud regulaarselt workshoppe, toonud siia ajakirjanikke jne," selgitas Loodmaa.
    Teiseks edu pandiks peab Loodmaa siinsete majutusasutuste mõistilikku hinnataset ning seda väga hea tasemega teenuse juures, mis annab võrreldes lähiriikidega Maarjamaa majutusasutustele eelise. 
    Eesti populaarsuse tõusu on Loodmaa arvates panustanud ka siinsete restoranide areng. "See, mis on viimastel aastatel meie toiduturul toimunud on ikka väga märkimisväärne," tõdes ta, viidates, et häid söögikohti on kõvasti juurde tekkinud. "Sellised asjad on turistidele ostuotsuste tegemisel tegelikult väga olulised," lisas ta.
    Mõnevõrra on liidujuhi sõnul olukorrale kaasa aidanud ka Eesti kättesaadavuse paranemine. Küll on see käinud üsna vaevaliselt, möönis ta. "Meil on tekkinud mõned uued lennuliinid, mis on väga oluline. Turist tuleb siia meelsasti siis, kui ta saab lennata Tallinasse otselennuga," viitas ta, et vahemaandumisi puhkusele sõitja ei talu.
     
     
    Aprillis Eestis majutust kasutanud pisut rohkem kui veerand miljonit inimest jagunesid 157 000 välis- ja 100 000 siseturistiks. Välisturistidest kaks kolmandikku saabus naaberriikidest – 77 000 Soomest, 16 000 Venemaalt ja 13 000 Lätist. Naaberriikidest tulnud turistide arv oli 12% kõrgem kui 2016. aasta aprillis.
    Mullusega võrreldes külastas Eestit ka 15% rohkem Aasia maadest pärit turiste. "Finnair teeb sellel suunal väga tubli tööd. Nad on avanud Aasia suunal uusi lennuliine, mis inimesi siia piirkonda toob," selgitas Loodmaa, kuid lisas, et absoluutnumbrites on Aasia turistide osakaal ikkagi marginaalne. Küll aga on nende osakaal kogu turismivoolus aasta-aastalt tõusnud.
     
    Eesti jääb avastamata
    Turismisektori probleemidest rääkides nimetas ka Tartu hotellide Pallase ja Londoni juhatuse esimees Loodmaa peamise murekohana seda, et enam kui 75% Eestit väisavatest turistidest Tallinna piirist kaugemale ei konda. "Kõige rohkem tunnetavad sektori kasvu pealinna majutusasutused," möönis ta. Et ka ülejäänud Eesti väliskülalistest võidaks, on tema sõnul vaja tõsiselt tähelepanu pöörata infrastruktuuri välja arendamisele. Selleks, et turiste pealinnast teistesse linnadesse meelitada, peab nägema väga palju vaeva ja olema hinnastamisel väga paindlik, selgitas liidujuht.
    Ekslikud prognoosid
    Mägus ei eita, et tõusev turg tõmbab ligi uusi huvilisi, kes samuti majutusärisse sukelduda soovivad. "Eks kindlasti arendajatel on mõtteid. Protsessid on aga reeglina pikaajalised - kui tänavuse hea aasta pealt teeb keegi otsuse hotelli avada, siis selleks läheb vähemalt kolm aastat aega," sõnas ta. Sel aastal on tema sõnutsi aga paar uut hotelli turule tulemas.

    44 000 ehk pisut alla viiendiku sise- ja välisturistidest peatus väljaspool Tallinna. Neist pea kolmandik Pärnu ja neljandik Tartu majutusettevõtetes.

    Tuleva suve edu või ebaedu üle Mägus spekuleerida ei taha. "Eks sügisel peame ikka tibusid lugema," möönis ta. Prognoosid on tema sõnutsi tänu eesistumisele head, kuid naaberriikide kogemusi vaadates ei ole need mitte kusagil kunagi täitunud. "Riias käis oodatust pea poole vähem eeistumisega seotud külalisi," tõi Mägus näiteks. "Eks turismisektor tervikuna näeb vaeva, et Eesti ikka oleks populaarne sithkoht ja lisaks erakordsele nõudluse tekitajale nagu eesistumine, oleks Eestis ka palju muudki näha ja teha," lisas ta.
    Seoses eesistumisega on Eestisse oodata üle 20 000 külalise. Kuivõrd suurt mõju üle Euroopa kokku tulevad inimesed siinsele hotelli- ja restoraniärile avaldavad, Loodmaa prognoosida ei soovinud. "Võib ennustada, et seoses sellega tõuevad aasta teisel poolel tõusevad Tallinnas ja selle lähiümbruses majutushinnad. Samas on nõudmised hotellidele ja nende tööjõule väga kõrged, mis omakorda tähendab tööjõukulude kasvu," selgitas ta.
    "Üks on aga selge. Me tahame asja hästi teha," kinnitas Loodmaa. Seda just seetõttu, et eesistumisest kujuneks hüppelaud tulevastele aastatele. "Tahame, et eesistumise järgselt ei oleks me fakti ees, et eeistumisele järgneb suur tagasiminek või turu langus. See aga nõuab kõva pingutust," selgitas ta.
    AirBnb kui kaksteist Hiltonit
    Küsimusele, et kuivõrd on AirBnb populaarsemaks muutumine hotellide käibenumbreid mõjutanud on, vastas Loodmaa, et väga tõsiselt. "Minu hinnangul on Eestis täna umbes 11-12 Hiltoni hotelli mahuga AirBnb majutusettevõtet. Kokku 2400-2500 majutuskohta," sõnas ta.
    Konkurentidel näeb ta aga ka valukohti: "Nad on reguleerimata ja tegutsevad üsna isepäiselt. Ilma tuletõrje ja sanitaarkontrollita," tõi ta näiteks. Kodujagamisteenus tuleks Loodmaa arvates seadusega reguleerida. Nii, et see vastaks samadele standarditele nagu teistelt majutusasutustelt nõutakse. "Tahame, et ei oleks nii, et nõuded ja kohustused on ainult ühel poolel, õigused aga ainult teisel," võttis Loodmaa teema kokku.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.