Vitsur: käibemaksu tõus tabaks valusalt vaeseid

Delovõje Vedomosti küsis presidendi majandusnõunikult Heido Vitsurilt, kas Eestis on mõtet nn tarbimismaksul, kus põhirõhk on müügimaksul ja mitte tööjõumaksudel. "Selline skeem ei ole mõttekas. Eestis on suur ebavõrdsus, millele OECD ja Euroopa Komisjon on ka mitu korda tähelepanu pööranud," selgitas Vitsur. "Meie riigis on liiga palju vaeseid. Aga tarbimismaksul on regressiivne mõju - see tähendab, et vaestele (kes teenivad alla mediaanpalga) avaldab see maks suuremat mõju kui rikastele," rääkis Vitsur.

Ta tõi näite, et kui tõsta käibemaksu 2 protsendi võrra, siis 600 eurot kuus teenivad inimesed maksaksid käibemaksu senisest enam 12 eurot (ehk 2% 600 eurost). Rikkad inimesed aga maksaksid lisaks vähem kui 2 protsenti oma sissetulekust.

"Esiteks ei kuluta rikkad ära kogu oma raha. Teiseks, see raha, mille nad kulutavad, ei jää sageli Eestisse, vaid viiakse teistesse riikidesse. Samal ajal kui need, kes teenivad 600 eurot kuus, kulutavad siin kogu oma sissetuleku. Nad ei kogu ega investeeri," selgitas Vitsur.

Teiseks on käibemaksu tõstmine problemaatiline ka ettevõtjate jaoks. "Kui tõsta käibemaksu 2 protsendi võrra, napib tarbijal raha. Hakatakse nõudma palgatõusu ning kokkuvõttes ei lõpe see ettevõtluse jaoks millegi heaga," nentis Vitsur. Ta märkis, et tarbimise maksustamisel on kandepinda neis riikides, kus lõhe rikaste ja vaeste vahel pole nii suur nagu Eestis.

DV küsimusele, kas Eesti võiks käibemaksu üldse kaotada (USAs näiteks pole seda sellisel kujul), vastas Vitsur, et see on võimatu. "Niisuguse maksu näeb ette 6. eurodirektiiv ja see maks on meile kohustuslik. Tõsi, viimasel ajal on küll hakatud palju rääkima sellest, et käibemaks on halb maks, sest sellega on seotud suured pettused," nentis majandusteadlane.