Baumosti uus omanik andis Bauschmidti kohtusse

30. juuni 2017, 00:01
Paari nädala eest oksjonilt Baumosti ostnud Bruno Lill hakkab taamal asuva kinnistu nimel võitlema Mait Schmidtile kuuluva Bauschmidtiga.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170630/NEWS/170629681/AR/0/AR-170629681.jpg

Baumosti uus omanik Bruno Lill nõuab kohtus tagasi Bauschmidti pankrotipessa müüdud kinnistut. Väidetavalt ei olnud Baumosti eksomanikul Mait Schmidtil tehinguks nõukogu luba.

Lisaks ei ole Baumost kinnistu eest siiani raha saanud. Lill taipas pärast ostu, et Baumosti halvas hüpoteekidega koormatud kinnistu emafirmale müümine. Veel mõistis Lill, et on firmas eikeegi – Mait Schmidt püsis korralikult allkirjastamata paberite tõttu juhatuses.

"Kuigi olen juba kaks nädalat Baumosti omanik, ei ole mind kirjas B-kaardil. Ma ei saa ühtegi kokkulepet sõlmida, pangaga läbirääkimisi pidada ja ei tea isegi seda, kellel on pangakonto kasutusõigus. Ma ei saa ka nõuda, et pearaamatupidaja annaks mulle tutvumiseks ettevõtte dokumente,” põrutas Lill Baumosti kontoris, mis asub sel samal tüliõunaks kujunenud Lasnamäe kinnistul.

Nõukogu pidurdas

Lill lootis, et nõukogu laseb tal kiiresti Mait Schmidti asemel juhatuse liikme kohale asuda. Läks teisiti. Lill kohtus esmalt Schmidtiga. “Korra. Tulin siia kellelegi teatamata. Vaatama, mida siis ostsin. Mait oli siin. Küsisin, millised tema lähinädalate plaanid on,” meenutas Lill. “Järgmisel päeval saatis mulle ja nõukogule juhatusest tagasiastumise avalduse.”

Läinud esmaspäeva õhtul saabus Lillele nõukogu koosoleku protokoll. Kinnitusena, et Schmidti asemele astub Lill.

Baumosti nõukogus istub kolm meest: Oleg Baum, Harly Soppe ja Urmas Kaasik. Nendest allkirjastas protokolli üksnes Baum, kuigi vaja on kõigi nõukogu liikmete allkirja. Kurioossemaks teeb olukorra, et Baumi volitused lõppesid juba läinud aasta juunis.

“Mait Schmidt tõdes, et tema ise ka ei saa aru, miks nõukogu liikmed nii teevad,” väitis Lill, kuidas reageeris Schmidt, kui temalt aru päris.

Nii mõistis Lill, et ainus võimalus juhatusse saada, on kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek. Baumostil on üle 60 väikeomaniku, Lill omab ettevõttest peaaegu 80%. Koosolek toimus kolmapäeval, kus kutsuti nõukogu tagasi. Lill pääses juhatusse ja Baumosti nõukokku kuuluvad nüüd tema nii-öelda oma inimesed: Mattias Olep, Marina Bredis ja mehe onu Arvo Lill.

Vahelepõikena. Tegemist on sama Arvo Lillega, kes kolm aastat tagasi kirjeldas Äripäevas, kuidas kurikuulsas Rumeenia projektis raha kaotas, usaldades teda sinna meelitanud sõpra Peep Aaviksood. “Kogu pere on õppinud sellest: ära usalda kedagi peale iseenda ja oma pere,” rääkis ta siis.

Ees kohtutee

Täna laekub kohtusse hagi Bauschmidti vastu. Hagis seisab, et Schmidt müüs kinnistu Bauschmidtile nõukogu loata, esindades tehingus nii müüjat kui ostjat. Samuti oli müük Lille hinnangul kahjulik, sest nii kadus ettevõtte põhiline vara, mida Baumost kasutas hangetel pangagarantiide saamiseks. “Kui selle ära võtad, tapad tegelikult ettevõtte,” lausus Lille esindav TGS Baltic vandeadvokaat Martin Tamme, kes lisas, et pealegi müüdi kinnistu liiga odavalt.

"Kogu selle positiivse fooni juures, mis selle isiku suhtes turul on, on minul raske aru saada, mis siin viimase aasta jooksul toimunud on," rääkis Baumosti omanik Bruno Lill ettevõtte juhist ja emafirma omanikust Mait Schmidtist.

Tamme sõnul ei ole nad leidnud nõukogu liikmete luba müügiks. “Ei nähtunud ka kinnistuslepingust, et oleks selge viide, millal nõukogu tehingu heaks kiitis,” lisas ta. Peale selle kinnitas nõukogu esimees Oleg Baum, et ei ole andnud luba kinnistu müügiks.

Baumosti endine omanik Mait Schmidt ütleb, et tal oli nõukogu luba ning tehinguks piisas ülejäänud liikmete, Harly Soppe ja Urmas Kaasiku nõusolekust.

Tasuta müük

Lill viskab õhku veel ühe süüdistuse. “Väikeaktsionäride sõnul ei ole raha Baumostile kinnistu müügist tulnud.”

Miks? “Bauschmidti raskuste tõttu,“ vastas pankrotihaldur Veli Kraavi. Hagi ei osanud ta kommenteerida, kuid selgitas kinnistu ostmist sellega, et kinnistu tagab Bauschmidti kohustusi Nordea ees. Ka on nii kontroll tagatise realiseerimise ning tagatavate nõuete rahuldamise üle selgem ja parem.

Lille sõnul on tõsine probleem, et Baumost pole saanud esitada kahe suurema töö tellijale, maanteeametile värskeid ehitustagatise garantiikirju, mistõttu peatas amet tehtud tööde eest väljamaksed. Mõlemad garantiid lõppesid napilt pärast kinnistu müümist.

“Pangad ei taha väljastada garantiikirja, kuna Baumosti nimel ei ole enam kinnisvara,” lisas Lill. “Seega me ei räägi ainult ettevõtte vara naeruväärse hinnaga müümisest pankrotistunud emaettevõttele, vaid ka tehingust, mis on laastav lepingute täitmisel,” lausus Lill.

Baumost, mida esindas juhatuse liikmena Schmidt, müüs Kraavi nõusolekul kinnistu Bauschmidtile 100 000 euroga. “Minu jaoks on muutunud põnevaks eetika-filosoofiaküsimuseks, et Baumosti juhatuse liige Mait Schmidt müüs pankrotis emaettevõttele 1,6 miljoni eurose kinnistu võileivahinnaga. Müüs kinnistu maksejõuetule ettevõttele, mida ise omab,“ rääkis Lill.

Kraavil on oma nägemus sellest, kas kinnistu müüdi liiga soodsalt. „Kinnistut koormab hüpoteeke Nordea kasuks enam kui 1,8 miljoni euro ulatuses. Kinnistu müüdi hüpoteekidega. Hüpoteekide suurus ületab reaalset turuväärtust oluliselt. Kinnistu reaalne väärtus koos hüpoteekidega on tegelikult null,“ rääkis Kraavi.

Baumosti töö toppamise kohta lausus Kraavi, et ükski pank ei väljastaks seda kinnistut koormavaid hüpoteeke, arvestades selle tagatisel uusi garantiisid. „See on ilmselge,“ sõnas ta. „Olukorras, kus hüpoteekidega tagatavad nõuded ületavad kinnistu turuväärtust, ei saa kellegi huve kahjustada.“

Baumostil on üle 60 väikeaktsionäri. Enamus neist on firmas aastakümneid töötanud või siis osaluse lastele pärandanud. Firma 15 omanikuga kohtus Lill teisipäeval, kolmapäeval juba enamikega. „Kas väikeaktsionäridega on vaja arvestada või tohib suuromanik teha ettevõtte varaga, mida soovib?“ esitas Lill retoorilise küsimuse.

Praegu on kinnistu oksjonil alghinnaga 1,6 miljoni eurot. „Kui see poleks kiirmüük, oleks hind tunduvalt kõrgem kui 1,6 miljonit eurot. Nii on maaklerid öelnud,” sõnas Lill. “Olen küsinud sõpradelt Mait Schmidti kohta, kõik suhtuvad positiivselt. Kogu selle positiivse fooni juures, mis selle isiku suhtes turul on, on minul raske aru saada, mis siin viimase aasta jooksul toimunud on.”

Lille topeltmäng?

“Kogu asja iroonia on, et kui kohtun koostööpartneritega, on inimestel raske uskuda, et ma ei esinda Mait Schmidti ja Bauschmidti,” lausus Lill.

Äkki ikkagi esindate? “Õige küsimus. Täiesti mõistan,” kostis Lill ja pakkus, miks arvatavasti tema suunas viltu vaadatakse.

Nimelt on Lille onupoeg toitlustusäris tegutsev Erkki Lill, Fahle restorani ja söögikoha Rahva Toit omanik. Lille ja Mait Schmidti ühendas aga Schmidti veetav Jõelähtme golfikeskus, kus Lill pidas restorani. “Nii et saan aru, kui küsitakse, kas olen kellegi esindaja või mitte. Aga ei ole. Olen iseenda esindaja,” sõnas Bruno Lill.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    29. June 2017, 10:05
    Otsi:

    Ava täpsem otsing