Kui 2015. aasta lõpus koostöö Adriaga algas, kuulus lennufirma veel Sloveenia riigile. Firma finantsseis polnud eriti kiita – lennufirma oli kümne aasta jooksul kolmel korral vajanud riigilt väiksemaid kapitalisüste.
Aastal 2011 anti Adriale aga koguni 50 miljonit riigiabi, koos pankadelt saaduga aitas see katta firma 2010. aastal teenitud 63 miljoni euro suuruse kahjumi.
Tunamullu, kui koostöö Nordicaga juba käis, hakkas Sloveenia riik lennufirmale ostjat otsima. Sobiv fond leitigi ning eelmise aasta alguses löödi käed ja firma erastati. Adriast 98 protsenti läks Luksemburgi päritolu fondile 4K.
Ehkki Adria aruandeid naljalt ei leia, ei lähe firmal ilmselt just liiga halvasti – alles eelmisel nädalal anti avalikkusele teada, et soetatakse Araabia Ühendemiraatidest pärit lennuturu suurtegijalt Etihad Airwaysilt Šveitsi turgu teenindav tütarfirma Eithad Regional.
Nordic Aviation Groupi värske aruanne kajastab perioodi 9. oktoobrist 2015 kuni eelmise aasta lõpuni. Aruandest ei tule välja, millal täpselt Adria Airwaysile laen anti.
Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo
rääkis ERRi uudisteportaalile, et Adria ja Nordica strateegilise partnerluse ajal oli koostöömudeli üks eeldus ettemaksete ja deposiitde paigutamine partnerfirmasse, et kanda kaasnevaid kulusid ja äririske.
"Partnerlussuhte lõpetamisel 2016. aasta lõpus konverteeriti osa Nordica jooksvaid vahendeid Adrias kahepoolsel kokkuleppel ümber laenuks, arvestades nii Nordica kui ka Adria huvisid,“ rääkis Eesti firma kommunikatsioonijuht rahvusringhäälingule.
Nordic Aviationi audiitor PwC kirjutas, et audiitorifirmal pole võimalik hinnata, mis on laenunõude õiglane väärtus, kuna puudub teave sarnaste laenude turuintressi kohta. Samuti ei osanud PwC hinnata, kui tõenäoline on laenunõude laekumine.
Kui aluseks võtta Uibo sõnad, toimus Adriaga seonduvate arvelduste laenuks konverteerimine aga 2016. aasta lõpul ehk siis, kui firma oli erastatud ja saanud endale värske finantsinvestori, nii et pole otsest põhjust arvata, et firma enda kohustusi täita ei suudaks. Ka 1,9% ei ole praeguses makromajanduslikus keskkonnas kuigi madal intressimäär, eeldusel, et tehingupartner on finantsiliselt tugev ja võimekas.