• Jaga lugu:

    Eluruumiturg jätkab kasvamist

    Augustikuus tehti Eestis 2 084 eluruumidega seotud korteritehingut. Võrreldes juuliga kasvas tehingute arv 327 võrra, ehk 19%. Mulluse augustiga kõrvutades aga osteti-müüdi 4,6% rohkem, vahendas pressiteates Arco Vara.

    Kui viimastel perioodidel on järjepidevaks trendiks olnud olukord, kus tehingute arv kasvab märgatavalt kiiremini kui mediaanhind, siis möödunud kuude vältel on asunud kasvutempod ühtlustuma. Ennekõike kerkib turgu iseloomustavate näitajate stabiliseerumine üles tehinguaktiivsuse kasvu aeglustumise tõttu.
    Alates maikuust kasvas igakuiselt Harjumaalt väljaspool mujal Eestis tehingute arv kiiremini nii absoluutnumbrites kui ka protsentuaalselt, augustis aga väljaspool Harjumaad tehinguaktiivsus aastases võrdluses enam ei kasvanud. Maikuus kasvas tehingute arv väljaspool Harjumaad 18%, juunis 9,6%, juulis 9,1% kuid augustis langes 1,7% võrra. Augustikuus hoidis üleriigiliselt korterituru tehinguaktiivsust ennekõike Harjumaa, mille juures absoluutnumbrites kasvas tehinguaktiivsus vastavas maakonnas sarnases tempos nii pealinnas kui mujal maakonnas, mis oli suuresti tingitud uute korteritega tehtavatest tehingutest.
    Sarnaselt varasematele kuudele võis ka augustis märgata keskmisest kiiremat tehinguaktiivsuse ja hinnakasvu tempot mitmetes väiksemates Eesti piirkondades. Maakondade keskustes ja teistes väikelinnades on märgata varasemate trendide jätkumist, kus vähene kvaliteetsete pakkumiste arv on soodustamas kasvanud nõudluse taustal hinnataseme keskmisest kiiremat kasvamist.
    Laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on keskustes oluliselt kasvanud pakkumishindade tõttu asunud siirduma ennekõike linnalähedastesse alevikesse, kus korterite hinnad on madalamad ning võimalik on sama raha eest soetada rohkematoalisi kortereid. Eesti suuremates ja aktiivseimates väikelinnades nagu Rakveres ja Viljandis on aastane hinnakasv jäänud püsima ligikaudu 10% juurde, mille juures on aga lähitulevikus oodata hinnakasvu tempo järkjärgulist taandumist mõõduka kasvuni.
    Varasemad kohati mõnenädalased müügiperioodid on kiirelt kasvanud pakkumishindade tõttu väikelinnades taas pikenema asunud ning selle tulemusena pakkumiste arv tasakaalukalt kasvule pöördunud. Endiselt müüjakeskse turu tõttu ei ole kinnisvara omanikud nõus rohkete huviliste tõttu pakkumishindu aga langetama, mistõttu on paljudes väiksemates Eesti piirkondades ainuüksi eluasemelaenu sissemaksuks vajaliku summaga kinnisvara soetamine muutunud keerulisemaks, tarvis on suuremat omafinantseeringut. Möödunud kümnendi jooksul tänasest hinnatasemest mõnevõrra kõrgema hinnaga soetatud kinnisvara eest lootus tänasel hetkel vähemalt sama palju raha tagasi saada on asunud müüjaid suuresti emotsionaalselt mõjutama.
    Hulgaliselt pakkumisel olevaid kortereid on pakkumishindade osas tugevalt ülehinnatud, mistõttu nende eluasemelaenu tagatiseks hindamisel ei lange hinnatud turuväärtus ja kokkulepitud tehinguhind kaugeltki kokku. Ostjaskonna osakaal, kes varasemalt oli võimeline tehinguid tegema rohke või pelgalt omakapitaliga, kasutamata ostuks laenuraha, on jätkuvalt ostmas investeerimiseks sobilikke objekte kuid mitte enam iseendale elamiseks. Pangalaenuta ostjaskonna seas on aina enam korteriturul esile kerkimas aga pensioniealised tarbijad, kes soovivad kolida maalt linna või vahetada suurema korteri väiksema vastu, sarnane trend püsib tulevikus stabiilselt aktuaalne.
    Augustis tehtud korteritehingute mediaankeskmiseks hinnaks kujunes Eestis 1 251 €/m2. Võrreldes juuliga kasvas ruutmeetrihind 1,4% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,4%. Augustis jätkus Eesti korterituru kui terviku mediaanhinna kiirenev kasv teist kuud järjest. Märtsis oli aastane hinnakasv 7,3%, aprillis 3,0%, mais 1,8%, juunis 1,0% kuid juulis jällegi 6,0%. Pikema aja vältel on tehinguaktiivsus kasvanud Tallinnast ja Tartust väljaspool piirkondades, kus hinnatase on oluliselt madalam. Kuigi vastavates piirkondades on hinnakasvu tempo kiirenenud, ei ole siiski madalate piirkondlike hindade tõttu hinnakasv viimase kahe kuu vältel kiiremini kasvama asunud.
    Nii aprillis, mais kui ka juunis olid uute korterite müüginumbrid Eestis mõnevõrra madalamad, mistõttu Eesti korterituru keskmine hinnatase kasvas ka vastavatel perioodidel aeglasemalt kui aasta esimestel kuudel ning ühtlasi juulis ja augustis. Augustikuus kasvas Tallinnast väljaspool tehingute arv mujal Eestis aastases võrdluses 2,9% kuid mediaanhind langes 4,2% võrra, sest turuaktiivsus on jätkanud kasvamist odavamate varadega Eesti n-ö mahajäänumates piirkondades.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Spekulatsioonid panid Bitcoini tõusma
Nädala alustuseks kerkis Bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Nädala alustuseks kerkis Bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Kahjumit kartnud Põldma pääses ikkagi miinusest
Kui eelmise aasta mais tunnistas Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma, et ilmselt tuleb esimest korda ajaloos aasta kahjumiga lõpetada, siis tegelikult läks oluliselt paremini.
Kui eelmise aasta mais tunnistas Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma, et ilmselt tuleb esimest korda ajaloos aasta kahjumiga lõpetada, siis tegelikult läks oluliselt paremini.
Venemaa tõstab hoogsalt intresse
Venemaa keskpank tõstis peamised intressimäärad 6,5 protsendini, et võidelda kõrge inflatsiooniga, vahendab CNBC.
Venemaa keskpank tõstis peamised intressimäärad 6,5 protsendini, et võidelda kõrge inflatsiooniga, vahendab CNBC.