Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti turule tulnud idufirma: pankade pidu on läbi!

    „Varjatud tasude ja aegunud tehnoloogia tõttu on pankurid Eesti tarbijate kulul šampanjat joonud ning pidutsenud. Nüüd olen mina siin, et sellele peole lõpp teha,“ põrutas Revoluti Baltikumi juht Andrius Bičeika.

    500miljoni euro eest tehinguid tehakse Revoluti kontodega ühes kuus.
    2015. aastal turule tulnud ning nüüdseks Euroopas 850 000 klienti teenindav finantstehnoloogia idufirma katab Bičeika sõnul suure osa panga funktsioonidest. Mobiiliäpina toimiva niinimetatud alternatiivpanga tasumääradega kohaliku juhi kinnitusel keegi võistelda ei suuda. „Tasuta siseriiklikud ja rahvusvahelised ülekanded, kaardimaksed, vahendustasuta valuutavahetus,“ loetles ta Revoluti võimalusi.
    Enesekindlust jagub
    Baltimaad on järjekordne verstapost ettevõtte globaalses vallutusplaanis, tõdes Bičeika. Lisaks sellele, et ettevõte on praegu avamas kahtekümmet uut kontorit, plaanitakse lähikuudel turule tulla mitme uue finantsteenusega – anda oma klientidele võimalust kaubelda krüptovaluutaga, investeerida aktsiatesse ja võlakirjadesse ning pakkuda reisi- ja seadmekindlustust. Huvitaval kombel on ettevõte oma plaanidesse märkinud ka lennujaamadesse eraldatud lounge’ide rajamise.

    Käive 2,3 miljonit naela.

    Kahjum 7,1 miljonit naela.

    "Kui me selleks valmis ei oleks, ei saaks me selle tegemiseks nii palju raha. Investorid ei ole lollid," muheles Bičeika, kui ajakirjanik küsis, et ega suur tükk suud lõhki ei aja. Nimelt kaasas ettevõte suvel 66 miljonit dollarit. Kokku on investorid ettevõttesse paigutanud 88 miljonit.
    "Meil on üks Euroopa andekamaid tiime. Meie asutajad olid enne finants- ja IT alal täielikud tipptegijad," ütles Bičeika ja kinnitas, et kogu vajalik kompetents on ettevõttes olemas. "Usume, et oleme pankadest kõvasti ees. Meile meeldib vahel nalja heita, et me ei ole mingi laste vutivõistkond. Oleme märulipolitsei," muigas ta.
    Kaks tuluallikat
    Küsimusele, kuidas ettevõte tasuta teenuseid jagades raha teenib, vastas Bičeika, et neil on kaks tuluallikat. Esimeseks on Revoluti partnerilt Mastercardilt lunastatav tehingutasu protsent – igalt kaardimakselt, mis Revoluti kaardiga tehakse, tasub kaupmees Mastercardile teenustasu, millest omakorda osa jõuab Revolutile. Ehk on tegu sama tuluallikaga mis pankadelgi. "Kui kasutajabaas tõuseb sadadesse tuhandetesse ja käive sadadesse miljonitesse, koguneb väikestelt protsentidelt kokku suur summa," möönis Bičeika.
    Teine tuluallikas on partnerlus lisateenuse pakkujatega. "Näiteks Suurbritannias pakume partneri kaudu krediiti ning neile kliente vahendades saame komisjonitasu," selgitas ta ja lisas, et ettevõtte partnerid pole mitte ainult finantsteenust pakkuvad firmad. "Tegu on põhimõtteliselt turuplatsiga," näitlikustas Bičeika.
    Bičeika sõnul tahab ettevõte aastaga võita Eestis 100 000 klienti.Foto: Verslo Žinios
    300miljoni naela peale hinnatakse ettevõtte väärtust.
    Bičeika sõnul pakub ettevõtte ka valuuta vahetamisel või võõrvaluutas kaardiga tasumisel parimat võimalikku vahetuskurssi – pankadevahelist interkurssi ehk seda, millega pangad omavahel valuutatehinguid teevad. "Meie tasud on TransferWise'i omadest lõpmatult väiksemad. Nulliga ei saa jagada," kommenteeris Bičeika. Lisaks viitas ta, et Revoluti kontode vahelised ülekanded toimuvad silmapilkselt. "Meiega on väga raske võistelda. Kui TransferWise ei kulutaks turundamise peale miljoneid, oleks neil raske. Meie turunduseelarve on null," võrdles ta.
    Eestis sihiks 100 000 klienti
    Praegu kasutab Revoluti Bičeika sõnul 3000 Eesti inimest. Täna aset leidnud n-ö turule tulek tähendab tema sõnul seda, et erinevalt varasemast hakkavad nad nüüd Baltikumile konkreetset tähelepanu osutama.
    Bičeika usub, et Eestist saab oma tehnoloogialembuse tõttu Revoluti Baltikumi suurim turg. Praegu kasutab Lätis Revoluti 5000 inimest ja Leedus 50 000. Tänavu soovib ettevõte juurde saada 10 000 kasutajat. Järgmise aasta lõpuks tahetakse oma tanu alla tuua aga juba 100 000 Eesti elanikku. „Leedus pidevalt kadestatakse ja seatakse eeskujuks Eesti e-valitsust. Sellised edulood nagu Skype ja TransferWise ei sünni juhuslikult,“ tõdes ta.
    Pealetung kõigil rinnetel
    Järgmise sammuna tahab firma siseneda USA turule. Eeldavalt juhtub see novembri algul, rääkis Balti haru juht. Peale seda võetakse ette Aasia ja Austraalia. Kokku tahab järgmise aasta jooksul Revolut tõsta kontorite arvu maailmas vähemalt viiekümnele, avaldas Bičeika.
    33aastat on keskmine Revoluti kliendi vanus. 80% klientidest on sellest nooremad.
    Praegu tegeleb ettevõte 20 kontori avamisega ja on palganud iga kuu tööle 20–40 inimest. Kuigi ettevõttes töötab praeguse seisuga 200 inimest, nimetab Bičeika palkamispoliitikat konservatiivseks ning väidab, et nad proovivad hoida ettevõtte õhukese.
    Finantsinspektsiooni luba turul tegutsemiseks ettevõttel vaja ei ole, kinnitas Bičeika. Ettevõttel on Suurbritannia finantsinspektsiooni väljastatud elektroonilise raha litsents ehk EMI (electronic money institution – toim), mis võimaldab ettevõttel äri ajada üle Euroopa Liidu. Seni, kuni riik on liidu liige, on Bičeika sõnul kõik joones. Mis saab pärast Brexitit, on tema sõnul veel lahtine.
    Swedbank jäi konkurendi turuletulekut kommenteerides napisõnaliseks. „Tore, kui klientidel on võimalusi, mille hulgast valida, ning mõistagi jälgime huviga, kuidas igal uuel tulijal läheb,“ vahendas panga kommunikatsioonispetsialist.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Equinor maksab erakorralist dividendi ja ostab aktsiad tagasi
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.