- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millised on tuumasõja tagajärjed?
Tõsi, on teada, et tuumarelvad suudavad maatasa teha terveid linnu ning surmata miljoneid inimesi – seda teavad kõik. Samas räägitakse vähe sellest, millised saavad olema globaalsed, pikaajalised efektid.
Seega, mis juhtub pärast täieulatuslikku tuumasõda? Praegused hinnangud põhinevad 100 tuumarelva lõhkamise simulatsioonil – iga tuumaplahvatus oleks sama tugev kui 1945. aasta Hiroshima oma. Selgub, et mõju kliimale on küllaltki kõle. Need, kes ellu jäävad, peavad toime tulema maailmas, mis ei ole inimeste jaoks enam jätkusuutlik.
Tuletorm
Plahvatused tekitaks tuletormid – suured ja hävitavad tulekahjud, mis on nii suured, et suudavad tekitada ja hoida omaenda tuulesüsteeme. Need tuuled toidavad tuld katkematult ning tekitavad intensiivse õhuvoolu, mis liigub üles. See võtab endaga kaasa miljardeid tonne tolmu ning viib selle atmosfääri.
Atmosfääris tekitavad need osakesed peegeldava ja läbipaistmatu kihi, mis tähendab, et päikesevalgusel on raske planeedi pinnale jõuda. Terve planeet jahtuks 1,8 kraadi võrra (Fahrenheit), mis oleks ülimalt sarnane 17. sajandi väikse niinimetatud Väikse jääajaga.
Probleemid ei oleks sellega läbi. Kui see kiht jõuab väga kõrgele – näiteks 25 miilini – siis on tolmuosakesed kaitstud ka vihma eest. See tähendab, et kihi täielikuks kadumiseks võib aega minna rohkem kui kümnend.
Päikesevalgust liiga vähe
Selle perioodi ajal jääks taimedel puudu päikesevalgusest ning paljud taimed ja põllukultuurid üle maailma häviks. See tähendaks omakorda aga seda, et paljud loomad saavad samuti surma (nii vees kui ka maismaal), sest nad toituvad nendest samadest taimedest. Inimestel tekiks toidupuudus ning suur näljahäda.
Toidupuudus viib haiguste levikuni, sest globaalne populatsioon ei saaks piisavalt vajalikke toitaineid. Kuna kõigest on puudus, tekib mingil hetkel ka kaos.
Radioaktiivsed osakesed
Tõsi, võib öelda, et kõiki maailma osi ei mõjutaks see võrdselt. Samas tuleb rääkida ka vee- ja toiduvarudest, mida radioaktiivsed osakesed hakkaks saastama. Lisaks sellele toimuks ka osoonikihi kahjustamine. Tuletormist tekkinud suits tõstaks stratosfääri temperatuuri 16-50 kraadi võrra. See tekitab omakorda keemilisi reaktsioone, mis hakkaks hävitama osoonikihti. Osoonikihi aukude suurus oleks võrreldav Antarktika omadega.
Hetkel kuum
UV-radiatsiooni kiire kasv omaks loomadele ja taimedele täiendavat negatiivset mõju.
Võib ju mõelda, et tegelikult on maailmas tuumakatsetusi tehtud sadu. Miks me nende mõju siis ei tunne? Põhjus peitub selles, et tagajärjed tekitab eelkõige tuletorm, mis tekib pärast tuumaplahvatusi linnades. Kui plahvatus toimub linnast väljas, siis tuletormi reeglina ei teki.
Eelpool mainitud mudel eeldab, et tuletormid tekivad kõigi 100 tuumaplahvatuse puhul. Need uuringud ei ole uued, sest vahepeal ei olnud erilist tuumasõja kartust. Seoses Põhja-Koreaga on need küsimused aga uuesti päevakorda tulnud.
Loodetavasti saavad globaalsed juhid aru teadlaste hoiatustest ning hoiduvad üksteise hävitamisest tuumarelvadega.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele