Millised on tuumasõja tagajärjed?

23. september 2017, 17:00
Tuumaplahvatus
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170923/NEWS/170929874/AR/0/AR-170929874.jpg

Tuumasõja oht on praegu kõrgem kui 1960datel ning võimalikest tagajärgedest rääkimine on ebapopulaarne, aga vajalik, kirjutab MarketWatch.

Tõsi, on teada, et tuumarelvad suudavad maatasa teha terveid linnu ning surmata miljoneid inimesi – seda teavad kõik. Samas räägitakse vähe sellest, millised saavad olema globaalsed, pikaajalised efektid.

Seega, mis juhtub pärast täieulatuslikku tuumasõda? Praegused hinnangud põhinevad 100 tuumarelva lõhkamise simulatsioonil – iga tuumaplahvatus oleks sama tugev kui 1945. aasta Hiroshima oma. Selgub, et mõju kliimale on küllaltki kõle. Need, kes ellu jäävad, peavad toime tulema maailmas, mis ei ole inimeste jaoks enam jätkusuutlik.

Tuletorm

Plahvatused tekitaks tuletormid – suured ja hävitavad tulekahjud, mis on nii suured, et suudavad tekitada ja hoida omaenda tuulesüsteeme. Need tuuled toidavad tuld katkematult ning tekitavad intensiivse õhuvoolu, mis liigub üles. See võtab endaga kaasa miljardeid tonne tolmu ning viib selle atmosfääri.

Atmosfääris tekitavad need osakesed peegeldava ja läbipaistmatu kihi, mis tähendab, et päikesevalgusel on raske planeedi pinnale jõuda. Terve planeet jahtuks 1,8 kraadi võrra (Fahrenheit), mis oleks ülimalt sarnane 17. sajandi väikse niinimetatud Väikse jääajaga.

Probleemid ei oleks sellega läbi. Kui see kiht jõuab väga kõrgele – näiteks 25 miilini – siis on tolmuosakesed kaitstud ka vihma eest. See tähendab, et kihi täielikuks kadumiseks võib aega minna rohkem kui kümnend.

Päikesevalgust liiga vähe

Selle perioodi ajal jääks taimedel puudu päikesevalgusest ning paljud taimed ja põllukultuurid üle maailma häviks. See tähendaks omakorda aga seda, et paljud loomad saavad samuti surma (nii vees kui ka maismaal), sest nad toituvad nendest samadest taimedest. Inimestel tekiks toidupuudus ning suur näljahäda.

Toidupuudus viib haiguste levikuni, sest globaalne populatsioon ei saaks piisavalt vajalikke toitaineid. Kuna kõigest on puudus, tekib mingil hetkel ka kaos.

Radioaktiivsed osakesed

Tõsi, võib öelda, et kõiki maailma osi ei mõjutaks see võrdselt. Samas tuleb rääkida ka vee- ja toiduvarudest, mida radioaktiivsed osakesed hakkaks saastama. Lisaks sellele toimuks ka osoonikihi kahjustamine. Tuletormist tekkinud suits tõstaks stratosfääri temperatuuri 16-50 kraadi võrra. See tekitab omakorda keemilisi reaktsioone, mis hakkaks hävitama osoonikihti. Osoonikihi aukude suurus oleks võrreldav Antarktika omadega.

UV-radiatsiooni kiire kasv omaks loomadele ja taimedele täiendavat negatiivset mõju.

Võib ju mõelda, et tegelikult on maailmas tuumakatsetusi tehtud sadu. Miks me nende mõju siis ei tunne? Põhjus peitub selles, et tagajärjed tekitab eelkõige tuletorm, mis tekib pärast tuumaplahvatusi linnades. Kui plahvatus toimub linnast väljas, siis tuletormi reeglina ei teki.

Eelpool mainitud mudel eeldab, et tuletormid tekivad kõigi 100 tuumaplahvatuse puhul. Need uuringud ei ole uued, sest vahepeal ei olnud erilist tuumasõja kartust. Seoses Põhja-Koreaga on need küsimused aga uuesti päevakorda tulnud.

Loodetavasti saavad globaalsed juhid aru teadlaste hoiatustest ning hoiduvad üksteise hävitamisest tuumarelvadega.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. September 2017, 16:52
Otsi:

Ava täpsem otsing