Lauristin: Eestis on külmavereline poliitjõud
Europarlamendi saadik Marju Lauristin ütles intervjuus LP-le, et iseseisvas Eestis on esimest korda tekkinud poliitiline jõud, mis kasutab külmavereliselt ja ratsionaalselt emotsioonide üleskütmist.
Europarlamendi liige Marju Lauristin rääkis intervjuus LP-le, et Euroopa poliitika põeb ratsionalismi kriisi.
"Euroopa on ratsionalismi vundamendile üles ehitanud kogu praeguse ühiskonnamudeli, hariduse, poliitika ja moraali, ent ei käitu enam mõistuspäraselt. Usk mõistusesse on tugevasti kõikuma hakanud ja kui see kõigub, võib tõesti öelda, et pragunevad ka Euroopa alustoed. Viga tundub olevat selles, et mõistuse usus on mindud äärmusesse ning visatud prügikasti inimese ja ühiskonna elu emotsionaalsed küljed. On arvatud, et kõike saab ratsionaalselt lahendada. Tõsiseid otsuseid langetades on aga mindud Exceli tabeli usku. Arutlemise ja kõikide mõistusevärvide arvestamise asemel tegeletakse lihtsalt arvutamisega. On ju selge, et siis maksab unustatud emotsionaalne pool kätte just hirmudega ning igal tiival mustvalgete loosungitega vehklevate üliemotsionaalsete ja erutatud poliitikutega," rääkis ta.
Tema sõnul on Eesti poliitikas on praegu vihane põletikuline lähenemine, mis nimetab end konservatiivseks. "Läheb käiku miski, mida sotsioloogias nimetame müüdimehhanismiks. Kõik on kas must või valge. Kui võidame ühe kolli, päästame ka maailma. Minu jaoks on selle kõige naljakam näide, kui Tartus minnakse valimistele loosungiga „Me ei lase Tartusse mošeed ehitada!”. Tartusse ei ehitata ju mošeed, idee on sünnitatud sellestsamast soovist tekitada millegi vastu mütoloogilist viha ja hirmu," rääkis ta intervjuus.
Lauristin ütles, et rahvustunde ümber on hakanud palju kolle siginema. "Pean positiivset rahvuslust, armastust oma keele ja kultuuri, oma maa ja looduse vastu sama oluliseks kui isiklikku armastust. Meie kõigi jaoks on maa, mida peame oma koduks, mingis mõttes nagu saar maailmameres. Küsimus on selles, kuidas sobitub meie saar maailma, kuidas suhtume neisse, kes meie saarel randuvad. Siin on koht, kus hakatakse positiivset emotsiooni politiseerima ja kasutama süütematerjalina, millele saab lisada ohu ja hirmu elemendi. Euroopas on nii idal kui ka läänel olnud oma ajalooline kogemus, mis on hinge jätnud põletava märgi, mis paratamatult kutsub esile ohureaktsioone. Kui aga hakatakse vastastikku oma kollidega vehkima, on tulemuseks hullumaja ja Euroopa eri osad ei suudagi enam omavahel mõistuslikult suhelda," rääkis ta.
"Praegu on iseseisvas Eestis esimest korda olukord, kus on tekkinud poliitiline jõud, mis kasutab külmavereliselt ja ratsionaalselt seda tüüpi emotsioonide üleskütmist ja tegevuse hukkamõistjate häbimärgistamist. See ei ole kõlbeline," ütles Lauristin.