- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Balti riikide keskpankuritel kadedaks tegev palgatõus
Läti keskpanga juhi aastapalk enne maksude mahaarvamist oli 151 000 eurot, mis teeb kuus keskmiselt 12 500 eurot.
Hoogsalt tõusis ka Eesti ja Leedu keskpanga juhi palk: Ardo Hanssoni sissetulek kerkis 5% võrra, mis tegi tema mulluseks aastapalgaks 116 000 eurot (keskmiselt 9600 eurot kuus), Leedu pangajuhi Vitas Vasiliauskase palgatõus oli 7% - see tegi tema aastapalgaks 89 000 eurot (7400 eurot kuus).
Teistes euroala riikides kasvasid keskpankurite palgad märksa aeglasemas tempos, ehkki nende sissetulekud on märksa suuremad. Kõige kõrgemini tasustatud keskpankur on belglane Jan Smets, kelle mullune aastateenistus oli 481 000 eurot (40 000 eurot kuus). Suuremate palgasaajate esikolmikusse mahuvad veel Itaalia ja Saksamaa keskpanga juht
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi teenis mullu kokku 389 740 eurot (32 000 eurot kuus) – tema palgatõus võrreldes aasta varasemaga oli 1 protsent.
Palk ja tootlikkus
Olukorra teeb huvitavaks, et samal ajal on näiteks Eesti Pank juba aastaid hoiatanud kiire palgakasvu eest. Eesti Panga hinnangul peab palgakasv tõusma kooskõlas tootlikkusega, mida Eestis pole aga pikka aega olnud.
Tõsi, sel nädalal avalikustatud Eesti Panga prognoosis toodi välja, et 2017. aasta esimesel poolel kasvas tööjõu tootlikkus Eesti üle mitme aasta rohkem kui tööjõukulu. "Koos sellega pöördus ettevõtlussektoris aastaid kestnud kasumi kahanemine kasvuks," kirjutas keskpank oma analüüsis.
"Kui kasum oleks edasi vähenenud, oleks see edaspidi võinud vähendada Eestis tootmise atraktiivsust ja suurendanud ohtu, et majandusšokkide korral kahaneb töökohtade arv järsult. Ettevõtted, kes eelnevatel aastatel väikesest nõudlusest hoolimata töökohti ja töötajaid alles hoidsid, said välisnõudluse paranedes tootmist ja tootlikkust suurendada ilma, et oleksid pidanud kaasama palju lisatööjõudu. Ilma edasiste investeeringuteta tootmistehnoloogiasse võib aga tootlikkuse kasv jääda ajutiseks."
Samas, kuna lähiajal kasvab tööjõunõudlus kiiremini kui tööjõupakkumine, suureneb surve palku tõsta. Seega on oht, et tööjõukulud kasvavad edaspidi taas kiiremini kui kasumid ja kasumlikkuse taastumine, mida nähti aasta esimesel poolel, jääb ajutiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele