Äripäev • 26 oktoober 2017

Balti riikide keskpankuritel kadedaks tegev palgatõus

Ardo Hanssoni mullune palgatõus oli 5%, andes talle aastapalgaks 116 000 eurot.  Foto: Andres Haabu

Eelmisel aastal tõusis Läti Panga presidendi Ilmars Rimsevicsi aastateenistus 10 protsendi võrra, mis on euroala keskpankade juhtide seas suurim palgakasv, kirjutab Bloomberg.

Läti keskpanga juhi aastapalk enne maksude mahaarvamist oli 151 000 eurot, mis teeb kuus keskmiselt 12 500 eurot.

Hoogsalt tõusis ka Eesti ja Leedu keskpanga juhi palk: Ardo Hanssoni sissetulek kerkis 5% võrra, mis tegi tema mulluseks aastapalgaks 116 000 eurot (keskmiselt 9600 eurot kuus), Leedu pangajuhi Vitas Vasiliauskase palgatõus oli 7% - see tegi tema aastapalgaks 89 000 eurot (7400 eurot kuus).

Teistes euroala riikides kasvasid keskpankurite palgad märksa aeglasemas tempos, ehkki nende sissetulekud on märksa suuremad. Kõige kõrgemini tasustatud keskpankur on belglane Jan Smets, kelle mullune aastateenistus oli 481 000 eurot (40 000 eurot kuus). Suuremate palgasaajate esikolmikusse mahuvad veel Itaalia ja Saksamaa keskpanga juht

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi teenis mullu kokku 389 740 eurot (32 000 eurot kuus) – tema palgatõus võrreldes aasta varasemaga oli 1 protsent.

Palk ja tootlikkus

Olukorra teeb huvitavaks, et samal ajal on näiteks Eesti Pank juba aastaid hoiatanud kiire palgakasvu eest. Eesti Panga hinnangul peab palgakasv tõusma kooskõlas tootlikkusega, mida Eestis pole aga pikka aega olnud.

Tõsi, sel nädalal avalikustatud Eesti Panga prognoosis toodi välja, et 2017. aasta esimesel poolel kasvas tööjõu tootlikkus Eesti üle mitme aasta rohkem kui tööjõukulu. "Koos sellega pöördus ettevõtlussektoris aastaid kestnud kasumi kahanemine kasvuks," kirjutas keskpank oma analüüsis.

"Kui kasum oleks edasi vähenenud, oleks see edaspidi võinud vähendada Eestis tootmise atraktiivsust ja suurendanud ohtu, et majandusšokkide korral kahaneb töökohtade arv järsult. Ettevõtted, kes eelnevatel aastatel väikesest nõudlusest hoolimata töökohti ja töötajaid alles hoidsid, said välisnõudluse paranedes tootmist ja tootlikkust suurendada ilma, et oleksid pidanud kaasama palju lisatööjõudu. Ilma edasiste investeeringuteta tootmistehnoloogiasse võib aga tootlikkuse kasv jääda ajutiseks."

Samas, kuna lähiajal kasvab tööjõunõudlus kiiremini kui tööjõupakkumine, suureneb surve palku tõsta. Seega on oht, et tööjõukulud kasvavad edaspidi taas kiiremini kui kasumid ja kasumlikkuse taastumine, mida nähti aasta esimesel poolel, jääb ajutiseks.

Hetkel kuum