Euroopa Keskpank ei saa karmiks minna
Euroopa Keskpanga (EKP) eilne otsus jätta intressimäärad muutmata, kuid vähendada järgmise aasta algusest varaostuprogrammi seniselt 60 miljardilt eurolt kuus 30 miljardini, oli ootuspärane, leiab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
EKP pidas vajalikuks lisada turgudele järgmisel aastal varaostudega täiendavalt raha veel vähemalt üheksa kuu jooksul, kuid lisas, et kui hinnakasvu väljavaade halveneb, ollakse valmis varaostuprogrammi nii mahus kui ka pikkuses suurendama.
Aeglase hinnakasvu väljavaate tõttu ei saa EKP rahapoliitikat oluliselt karmistada
Kuigi euroala majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea ja kindlustundeindikaatorid tõusnud kümneaastataguse tipu lähedale, on majapidamiste ja ettevõtete laenuportfelli kasv tagasihoidlik ning ei avalda piisavalt tugevat inflatsioonilist survet.
Septembris kasvasid euroalal hinnad aastases võrdluses vaid 1,5%, järgmiseks aastaks on oodata selle aeglustumist energiahindade baasefekti tõttu ning EKP prognoosi järgi jääb euroala inflatsioon aasta keskmisena 1,5% juurde ka veel 2019. aastal. Kuna EKP peamiseks eesmärgiks on teatavasti 2% lähedase inflatsiooni saavutamine ja selle hoidmine, ei saagi ta oma rahapoliitikat niipea oluliselt karmistada.
Turuintressimäärad jäävad lähiajal madalaks
EKP sõnul sõltub majandus- ja hinnakasvu kiirenemine jätkuvalt rahapoliitilisest toest ning keskpanga hinnangul on rahapoliitilist stiimulit turgudele veel olulises mahus tarvis. Seetõttu jättis EKP varaostuprogrammi lõpetamise tähtaja lahtiseks ning lisas, et see ei toimu 30 miljardi tasemelt järsku. Keskpanga intressimäärasid hakatakse aga kergitama alles pärast varaostuprogrammi lõppu ehk, mitte enne ülejärgmist aastat. Seega peaksid ka turuintressimäärad (Euribor) jääma veel lähiajal madalaks.
EKP soovib rahapoliitika karmistamisel turge võimalikult vähe mõjutada
EKP plaan on tõenäoliselt väljuda varaostuprogrammist ja hakata hiljem intressimäärasid tõstma nii ettevaatlikult kui võimalik (täpsemalt öeldes, püüab ta jätta turgudele sellise mulje), et hoida ära euro liigset kallinemist (mis halvendaks euroala ekspordi konkurentsivõimet ning aeglustaks imporditud inflatsiooni).
Kuigi paljud keskpangad on juba suuremal või vähemal määral oma rahapoliitikat karmistamas või plaanivad seda teha, hakkab USA ja euroala intressimäärade vahe suurenema (Föderaalreserv alustas oma intressimäärade tõstmist juba 2015.aasta detsembris), mis omakorda suunab rohkem kapitali USA dollarisse. Eilse EKP otsuse peale toimus kohe euro nõrgenemine dollari vastu, Saksamaa 10aastaste võlakirjade hind tõusis, kuid nende tootlus langes ning Euroopa aktsiad reageerisid euro nõrgenemisele positiivselt (kuna keskpank jätkab raha lisamist turgudele).
Kas euroala keskpankadel jätkub üldse varasid, mida ostuprogrammi raames osta?
President Draghi kinnitusel on EKP varaostuprogramm piisavalt paindlik ning selle mahtu ja koosseisu võidakse vajadusel muuta. Oluline on siin aga veel see, et järgmisel aastal aegub igal kuul keskmiselt 15 miljardi euro vääruses võlakirju, mida hakatakse reinvesteerima ning mis tekitab võlakirjade teisesel turul täiendava nõudluse. See peaks vähendama turgude negatiivset reaktsiooni varaostuprogrammi vähendamise suhtes.
Paraku ei saa lootma jääda ainult rahapoliitilisele toele
Nii nagu varemgi, rõhutas Draghi, et majanduse pikaajaliseks jätkusuutlikuks kasvuks peaksid euroala riigid teostama struktuurireforme ning nende riigirahandus võiks olla rohkem majanduskasvu toetav. Seda mõistagi Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise tingimuste raames. Majanduse kasvufaas on struktuursete reformide tegemiseks küll sobiv aeg, kuid fiskaalpoliitikaga majanduskasvu toetamise vajadus on riigiti erinev.