Miks paljud idud oma kasvu sisse surevad?

Äripäev rääkis Playtech Eesti endise juhiga tänavu detsembris viieaastaseks saava EstBANi tegemistest ja tulevikust, investeerimisest, edukate ja kõrbenud idufirmade erinevustest ning ka sellest, kuidas ja mida saaks riik teha, et Maarjamaal innovatsiooni ja ettevõtlust tagant tõugata.

Oleme mittetulundusühing, mis koondab Eestis tegutsevaid ja Eestist huvitatud äriingleid (varajases faasis idufirmadesse investeerijaid – toim). Kuna inglifaasis ettevõttesse investeerimine on väga riskantne, tuleb positiivse tootluse saavutamiseks teha palju investeeringuid. Kõrge riski tõttu ei saa aga iga investeering väga suur olla. Teisalt ei saa idufirma ühe ingli väiksest panusest ka palju. Seetõttu teevadki EstBANi liikmed sündikaatinvesteeringuid. Aga selleks, et koos investeerida, on vaja tunda inimesi, kellega sa seda teed. Seda meie võrgustik pakubki.

Ühtlasi korraldame idufirmanduse koolitusi, üritusi ja ettevõtete esitlusi, mille kaudu saab huviline keskkonda oluliselt kiiremini sisse elada, kui üksi, omal käel proovides.

Kolmandaks soovime luua arusaamist sellest, mida startupindus ja idufirmadesse investeerimine endast kujutavad. Ehk siis suhtleme meedia, riigi ja omavalitsustega ja töötame selle nimel, et tekiks soodsam keskkond investeeringute tegemiseks. Ehk siis toimime ka esindusorganina.

Äriingleid on erinevaid. Mõni on passiivne, mõne jaoks on investeerimisvõimaluste otsimine ja ettevõtete nõustamine süstemaatiline tegevus. Ehk siis nö juhtingel, kes otsibki idufirmasid, käib tiimidega kohtumas ja analüüsib neid sügavuti. Leiab häid tehinguid, räägib need läbi ja viib lõpule. Mentorluse poole pealt aga jaguneb asi kaheks: on neid, kes nõustavad vaid oma portfelli ettevõtteid ja teisi, kes nõustavad ka neid, kes nende portfellis ei ole. Tunde järgi ütleks, et EstBANi inglitest on nende kriteeriumite järgi aktiivseid ca kolmandik. Kokku on meid umbkaudu 125.

Investeerimisotsuse teeb iga ingel eraldi. See, et investeeringuid teevad meie liikmed, mitte EstBANi organisatsioon, eristabki meid fondist. Organisatsioon korraldab pitšimisüritusi, kuhu leiame ca 6-10 huvitavat ettevõtet, kes enda ettevõtet ja ärikontseptsiooni meie liikmetele tutvustavad. Vahel teeme ka nö sündikaatpitše, mis tähendab, et üks EstBANi liige on juba öeldnud, et investeerib konkreetsesse ettevõttesse ning kutsub ka teisi kaasa.

Põhimõtteliselt jääb. Eestis on ca 500 idufirmat. Investor, kes tahab idufirmadesse investeerimist põhjalikult teha, peaks enne otsuse langetamist läbi vaatama sada ettevõtet. Ehk Eestist peaks ta investeerimiseks justkui vaid viis ettevõtet leidma (muigab – toim). See on üsna selge, et korraliku portfelli ehitamiseks jääb viiesajast firmast väheks. Samas on ingelinvesteering väga lokaalse loomuga – arvan, et 99,9% inglite investeeringud asuvad neist kahe tunni autosõidu raadiuses. Sisuliselt investeeritakse suhtesse, mistõttu peaks sündikaadist vähemalt üks või kaks inimest kätt hoidma ja olema ettevõttele olemas. Teiseks põhjuseks on juriidika. Kui ma tahan investeerida Rootsi ettevõttesse, pean teadma sealseid maksusüsteeme ja seadusandlust. Investoritena tahame hoida asju lihtsana. Tahame, et meie portfell kooseks võimalikult võrreldaval baasil tegutsevatest ettevõttetest.

Kõik need arvud on omavahel seotud – ökosüsteem toimib tervikuna. Mida rohkem idufirmasid, seda rohkem investeerimisvõimalusi. Mida rohkem rohkem võimalusi, seda rohkem ingleid. Laias plaanis kasvas ka majandus tervikuna. Tegu on orgaanilise kasvuga.

Leian, et proportsionaalselt ei saagi edu ja ebaedu vahekord väga muutuda. Kuigi ökosüsteem muutub üha kvaliteetsemaks, tuleb siiski pidevalt uusi tegijaid, kellel kogemus puudub. Tervikpildis ma ei näe, et start-up muutuks vähem riskantseks ettevõtlusvormiks. Pigem vastupidi. Näen, et noored, kes ettevõtlusesse tulevad, on julgemad ja katsetavad asjadega, mida teised varem ei teinud. Võetakse rohkem riske kui vanasti võeti.

Punkt number üks on meeskond: tekivad eriarvamused, vanad olijad lahkuvad, uued tulevad asemele, ei suudeta otsuseid vastu võtta ja nii edasi. Levinud probleem on see, et kliendist ei saada aru. Tihti mõeldakse oma peas, et klient kindlasti tahab meie toodet või teenust. Reaalsus sellele aga järgi ei jõua. Kolmandaks, fookus võib hästi kergesti ujuma minna. Sageli proovitakse teha palju korraga – mitmele turule minna, tootesse mitu lahendust sisse panna, katsetada korraga mitut kliendisegmenti jne. See kattub otsapidi esimese punktiga, et tiim ei suuda langetada otsust, millele keskenduda. Sellised katsetused ei ole sageli kõige odavamad ning seetõttu saabki tihti raha otsa.

Uuringute järgi ongi kõige olulisem kliendist aru saamine. Ma lisaks juurde ka meeskonna võime kasvada. Probleemide asemele, mida sa alguses lahendad, tekivad uued ja suuremad. Alguses pead ehk oskama midagi kiirelt valmis teha ja selle kliendile maha müüma. Pärast aga tekivad väljakutsed nagu näiteks sajast inimesest koosneva organisatsiooni juhtimine. See ei lähe kunagi lihtsamaks. Sama on ka raha kaasamisega. Alguses on sul kümme tuhat eurot puudu. Pärast kümme ja sada miljonit. Paljud tiimid surevad kasvu sisse ära.

Tegu on mõnes mõttes EstBANi uue ajastu projektiga – 28 liiget on kokku leppinud, et teevad ühe ühisinvesteeringu. Selleks vaadatakse koos läbi kuni sada ettevõtet, valitakse investeerimiseks üks välja. Oluline on see, et projekti käigus on investoril võimalus näha, kuidas teised investorid mõtlevad. Tegu on väga hea praktilise väljaõppega. Üldiselt on sellist infot väga raske saada - iga investor ikka hoiab oma magic sauce'i (maagilist kastet – toim) või retsepti enda teada. Kui aga ühiselt investeerida, peab sellest mingit osa teistega jagama. See on hästi põnev.

Samuti on projektil teoreetiline osa - korraldame liikmetele koolitusi, kuhu kutsume eksperte. Kogu projekt aga lõpebki praktilise investeeringuga, mille kaudu saab ingel portfelli ühe ettevõtte juurde.

Tähtis on ka see, et projekti formaat tõmbab ligi perspektiivikaid idufirmasid. Kui muidu tuleb idufirma EstBANi üritusele teadmata, kas nende äriidee üldse meie liikmetele huvi pakub või mitte, siis meie AIP puhul oled pitšima tulles juba saja ettevõtte seast välja valitud ning tead, et võitja saab ka investeeringu. Öeldakse, et kui pitšilt saad ühe juhtinvestori, kes võiks investeerida ettevõttesse 10-20 tuhat, tuleb rahul olla. Meil aga on tänaseks juba 140 tuhat koos, mis on väga varajases faasis idufirmale täiesti arvestatav summa. 

AIPs kaasa löömiseks on vaja 5500 eurot. Annan ka soovituse: kui keegi tahab alustada idufirmadesse investeerimisega, peaks ta esimesed kümme investeeringut tegema väga väikeste summadega. Näiteks 1000-5000. Liikmeks saamiseks tuleb esitada juhatusele avaldus ja kui sul on liikmete hulgast kaks soovitajat, siis nii lihtne see ongi. Kui soovitajaid ei ole, teeme juhatusega intervjuu, et saada aru, milline on taotleja investeerimishuvi – soovime ikkagi liikmeks neid, kes reaalselt ka tahavad investeerida.

Mina teen investeeringuid koos Rain Kivisikuga, kellega meil on ühine investeerimisettevõte. Lisaks finantstootlikkusele on meile oluline ka see, et saaksime valdkonnast aru ning et projektil oleks tähendus. Idufirmasse investeerides saad kaasa pikaajalise suhte. Kui tegu on valdkonnaga, mis sind ei huvita, pole sellesse mõtet investeerida. Sama käib ka tiimi kohta - kui inimene ei ole selline, kellega mul järgmised 5-10 aastat oleks huvitav asju arutada ja väljakutseid lahendada, ei ole see minu jaoks hea tehing.

Oleme teinud 15 investeeringut ja ajaga on arenenud ka meie investeerimisloogika. Alustasime väga laiapõhjaliselt, kuni saime aru, et osad sektorid on väga keerulised ning neist me nii hästi aru ei saa. Nüüd keskendume tehnoloogiasuunale – meid huvitab tehnoloogiline või ärimudeli uuendus. Kõik, mis puudutab AI-d (tehisintellekt), blockchaini (plokiahel) bot’e (robot) ja teisi nö võtmesõnu. Ühelt poolt on need haip, teisalt on neil jumet.

Paraku aga ei otsi 90% idufirmadest uut ärimudelit. Ütlevad, et nad on uber-for-see ja uber-for-too või amazon-for-see-või-too. Me teeme investeeringu kohati ka selleks, et saada mingist valdkonnast kogemust. Investor olla on huvitav positsioon - see ei ole päris sama, kui teha valdkonnas ettevõtet, kuid oled piisavalt lähedal, et saada aru, millised rõõmud ja mured sektoris on. Saad kogemuse, ilma et peaksid ise asjas 100% sees olema. Kuid peamiselt otsime mingi kategooria võitjaid – et idufirma oleks regioonis või maailmas number üks või kaks.

Kui jätame innovatsioonisektori välja, siis ülejäänud ettevõtted kasutavad innovaatilisi lahendusi suhteliselt vähe – meie firmade kliendid asuvad peamiselt mujal. Ka idufirmad ise ütlevad, et oluliselt lihtsam on müüa USA kui Eesti ettevõtetele. Näen, et peaksime ka rohkem soodustama teadmuspõhist ettevõtlust. Potentsiaali on meil selleks oluliselt rohkem, kui me seda ära kasutame.

Kui investor idufirmasse investeerib, siis võiks olla nii, et pool sellest ei läheks kohe maksudeks. Tuleks leida mudel, kus jätaksime kapitali idufirma käsutusse pikemaks ajaks - et firma võiks maksud tasuda siis, kui on edukaks kasvanud, mitte ei peaks poolt rahast ära andma enne, kui reaalselt midagi teha on saadud.

Lahendusena on välja pakutud ulmelisi lahendusi, näiteks optsiooni andmine riigile – maksude asemel saab riik ettevõttest mingi protsendi. See oleks koht, kus mina otsiks lahendusi. Samuti saaksime me olla kapitaliefektiivsemad, eriti tööjõu maksustamises. Tahtes investeerida ning võttes tööle kõrgelt kvalifitseeritud inimese, saad selle eest täna otsekui karistada.

Järgmine samm on ingelinvesteeringute programmi läbiviimine suuremas mahus ehk Balti riikide ja põhjamaade-üleselt. Samuti on plaan kasvatada oma liikmeskonda 200 inimeseni.

Veel üks eesmärk on aidata kaasa Eestis hea investeerimisplatvormi loomisele. Selleks on vaja arendada kolme aspekti: tehnoloogiat, maksundust ja juriidikat. Juba täna saab Eestis väga mugavalt digiallkirjastada dokumente ning Eestis on ettevõtete ja SPV-de (eriotstarbeline juriidiline keha, antud kontekstis investeerimisfirma - toim) loomine ja haldamine suurusjärgu võrra soodsam kui mujal. Meil on riigina potentsiaali olla väga efektiivne investeeringute manageerimise platvorm. Lisaks sellele, et oleme e-riik, võiksime olla ka e-investeeringute riik. 

Ka maksundussüsteem on meil juba väga lihtne.