Riigikontroll hoiatab: euroraha hakkab lõppema

2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil on Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha. Isegi kui Suurbritannia lahkumist arvesse mitte võtta, väheneb toetusraha võrreldes praeguse eelarveperioodiga rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kuni 40 protsendi ehk pea 1,5 miljardi euro võrra, teatas riigikontroll.

Riigikogule aastaraporti üle andnud riigikontrolör Alar Karis rõhutas, et riik peabki funktsioneerima rahal, mida suudab ise teenida ja koguda. „Ei ole liigne taas meelde tuletada juba korduvalt kõneks olnud vajadust hinnata oma mõtetes kriitiliselt kõike, millega riik praegu tegeleb, ja mõelda läbi, mis on ka tegelikult vajalik. Seda tuleks teha sõltumata sellest, kas välisabi voog jätkub samamoodi või väheneb. Valikute tegemisel aitab meid lihtne küsimus: kas me teeksime seda või teist ning praegusel moel ka siis, kui peaksime kõik selle otsusega kaasnevad kulud võtma enda kanda. Ja enne kui vastata, võiks võtta järelemõtlemiseks pausi. Praegu on selliseks mõtteharjutuseks sobiv aeg,“ ütles ta.

Investeeringud välisraha kanda

Riigikontroll on tegevuspõhise riigieelarve suhtes kriitiline, sest nende hinnangul kaob eelarve tegevuskulude ja eraldiste senine detailsus. Aastaraportis juhitakse tähelepanu, et haridus- ja teadusministeeriumi pilootprojekti järgi on tulemuste saamine kaheldav. Ministeeriumi sõnul oli üleminek töömahukas ja koormav. "Riigikontrollil puudub kindlus, kas selle tulemusena loodud infot on võimalik kasutada juhtimisotsuste tegemiseks ning veelgi keerulisem on hinnata selliselt planeeritud raha kasutuse tulemuslikkust,“ seisab raportis. Rahandusministeerium riigikontrolli kriitikaga ei nõustunud.

Riigieelarvele heitis kontroll ette arusaadavuse kahanemist ja kulude esitamise vähest informatiivsust: kui varasemate aastate eelarveseadustes eristati kulusid sihtotstarbe järgi, siis aastate jooksul on sellest loobutud ning nüüd on see info toodud vaid üksikute kulude kohta

Soovitus reserve koguda

Majandus on kasvanud oodatust kiiremini ja prognoosid muutunud optimistlikumaks, kuid aastaraport juhib tähelepanu sellele, et suur osa majanduskasvust tuleb ehitussektorist ja sisetarbimisest. Samuti hoiatab riigikontroll ülekuumenemise eest, kui riik hakkab majandusse suunama rohkem raha, kui kasutada olevaid tootmisressursse arvestades eeldada võiks.

Seepärast öeldakse raportis, et hästi laekuvaid tulusid oleks mõistlik kasutada riigi reservide suurendamiseks, kuid praeguste prognooside järgi tõusevad küll eelarvetulud 5,6 protsenti aastas, kuid reservid ei kasva. Vastupidi, kassareservi valitsuse osa on 2015. aastast saadik olnud nullis ning kulude ja kohustuste katmiseks on kulunud 500 miljonit eurot töötukassa ja haigekassa reserve. Haigekassa ja töötukassa reservide kasutamine on riigikontrolli hinnangul nende ametite seadusega vastuolus.