Äripäev • 7. november 2017 • 2 min
Jaga lugu:

Nordea pank kaelani offshore-skandaalis

Nordea panga Soome ja Norra kontorid on aastaid andnud kahtlastele firmadele kahtlasi laene, kirjutas Yle.
Nordea panga Soome ja Norra kontorid on aastaid andnud kahtlastele firmadele kahtlasi laene, kirjutas Yle.  Foto: Scanpix/Reuters

Nordea pank on andnud umbes 10 miljardi euro eest krediiti offshore-piirkondades registreeritud laevafirmadele, avaldas eile õhtul Soome rahvusringhääling Yle, olles tutvunud nn Paradiisi paberitega. Suur osa laene anti 2000. aastatel Soome ja Norra kontorites.

Finantskontsern Nordea on andnud laene firmadele, mis on registreeritud Bermudal, Küprosel, Panamas, Briti Neitsisaartel, Kaimanisaartel ja Mani saarel. Firmade tegelikeks omanikeks on Põhja-Euroopa ettevõtted. See selgus pühapäeval avaldatud esimesest osast mahukast offshore-firmasid puudutavast andmebaasist ehk nn Paradiisi paberitest.

Nordea pressiteenistus kinnitas Ylele, et laenude andmisel laevafirmadele on pank toiminud normide ja seaduste piires.

Soome riiklik fond Finnfund on teinud tehinguid Kaimani saartel registeeritud offshore-firma kaudu, selgus samadest nn Paradiisi paberitest. Finnfund on paigutanud 8 miljonit eurot fondi, mis vahendab Aasias metsaprojekte ja mis on registreeritud Kaimani saartel, vahendas Yle.

Finnfundi omanikeks on Soome riik, riiklik investeerimisfirma Finnvera ja Soome Tööstuste Keskliit EK. Finnfundi raha on eelkõige mõeldud arengumaade majanduse ja sotsiaalkindlustussüsteemi toetamiseks. Ylele kommenteerinud Finnfundi tegevdirektori Jaakko Kangasniemi sõnul on Kaimani saared fondi jaoks vaid transiitmaa.

Laevandussektoris on offshore-firmade kasutamine väga levinud, nendib Yle. Suur osa tankereid, kruiisilaevu ja muid aluseid seilab maksuvaba piirkonna lipu all - valdkonnas on isegi kasutusel termin „mugavuslipud“. Mugavuslipu all seilava laeva tegelikku omanikku on keeruline välja selgitada. Lisaks kõigele muule rikutakse sellistel laevadel reeglina ka tööseadust ja ohutusnõudeid ning sageli on seal ka topeltraamatupidamine.

Laevanduslaenud – Nordea väga tulus äri

Paradiisi paberites on Nordeat puudutavaid kümneid laenulepinguid ja firmade dokumente, mis on sõlmitud laevade ostuks. Mõnel juhul on vaid märge Nordea krediidi kohta, ilma summade ja kuupäevadeta.

Krediidilepped, mis on Yle ajakirjanike valduses, kinnitavad, et Nordea on peidetud omanikega laevafirmadele andnud krediiti kokku 5 miljardi euro väärtuses, peamiselt 2000. aastatel Soome ja Norra pangakontorites või panga esindustes Londonis ja Singapuris.

Ometi selgub Nordea jutust, et summad on veelgi suuremad. „2017 kolmandas kvartalis oli krediidiportfellis „shipping and offshore“ 9,9 miljardit eurot. Nordeale kehtivad samad rahvusvahelised seadused nagu kõigile tema konkurentidele. Samuti on kohustus klient tuvastada. Rahvusvahelised kontrollorganid jälgivad kõiki rahvusvahelisi rahaülekandeid, nii ka Nordeas. Kontrollorganid nõuavad läbipaistvust ja kõigi seaduste, reglementide ja maksunõete täitmist,“ vastas Nordea pressiteenistus.

Dokumendid näitavad veel, et mõnel juhul on Nordea kontsern ka ise offshore-piirkonnas registreeritud laeva omanik. Oma sõnul vähendab Nordea niimoodi riske, mis on seotud krediidi andmisega: kui laevafirma ei maksa laenu, müüb pank aluse maha. Kui krediit on täielikult või suuremas osas makstud, annab Nordea oma valduses laeva offshore-firma taha peituvatele omanikele tagasi.

Niimoodi on Nordea väga tihedalt seotud offshore-skeemidega – pank teab väga hästi, mis toimub ja jagab isegi kahtlaste firmadega äri, nentis Yle.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt