- OMX Baltic0,17%320,96
- OMX Riga−0,42%971,38
- OMX Tallinn0,25%2 248,34
- OMX Vilnius0,1%1 512,28
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,29%10 733
- Nikkei 225−1,3%64 075,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%93,04
- OMX Baltic0,17%320,96
- OMX Riga−0,42%971,38
- OMX Tallinn0,25%2 248,34
- OMX Vilnius0,1%1 512,28
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,29%10 733
- Nikkei 225−1,3%64 075,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%93,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohtutäiturite kukrud tühjenevad
Nimelt leidis justiitsministeerium, et osa kohtutäiturite tasusid on põhjendamatult kõrged ja koormavad menetlusosalusi, mistõttu otsustati, et kui edaspidi tasub võlgnik võla vabatahtliku tähtaja jooksul, saab täituritasu olla 15 eurot. Teisisõnu – kui varem pidi võlgnik sellisel juhul tasuma kohtutäiturile ka pool kohtutäituri põhitasust, siis nüüd piirdutakse vaid alustamise tasuga.
Kuna pealekauba on viimasel viiel aastal kohtutäiturite kätte jõudnud varasemast pea veerandi võrra vähem võlanõudeid, mida menetleda, on justiitsministeeriumis valmimas veel üks seadusemuudatus. See keskendub sellele, kuidas saaksid kohtutäiturid sissetulekuallikaid juurde, mis kompenseeriksid rahalise kaotuse, mille eelnev seadusemuudatus põhjustas.
Tööd nagu on, aga tulu mitte
Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt selgitas, et praegu elluviidav täitemenetlussüsteem näeb ette, et kõiki täiturite tegevusi finantseeritakse täituri tasude arvel, mitte riigieelarvest. Nüüd on aga vähenenud nii menetluste arv kui ka neilt saadav tasu.
„Kohtutäituril on õigus saada oma töö eest tasu,“ ütles Hunt. Paraku rahuldatakse suur osa nõuetest alles mitme aasta jooksul või jäävadki need kas täiesti või osaliselt rahuldamata. „Seega peab kohtutäitur suutma kätte saadud kohtutäituri tasude arvel katta kõik jooksvad kulud ning kohustuslikud maksed,“ rääkis Hunt.
13,5
miljonit eurot oli Eesti kohtutäiturite müügitulu eelmisel aastal.
Hunt lisas, et seadusandja lisab kohtutäituritele järjest rohkem lisategevusi. „Kohtutäituritel ei ole midagi ametitegevuses lisanduvate ülesannete vastu, kuid tekib küsimus, kelle poolt või mille arvelt lisanduvaid toiminguid rahaliselt kaetakse,“ ütles ta. Probleem seisab tema sõnul selles, et kohtutäiturile on seadusega pandud hulk kohustusi, mille eest ei tohi tasu võtta ja mille täitmisest ei tohi keelduda. Sellisteks ülesanneteks on näiteks riikliku elatisabi vahendamine, elatisvõlgniku õiguste piiramise avalduste ja asenduskaristuste taotluste menetlemine.
Otsitakse lisasissetulekuid
Lahendusi olukorra leevendamiseks on vahelduva eduga püütud leida juba aasta algusest, ent veel ei ole lõplike järeldusteni jõutud. Selle teemaline seaduse eelnõu on praegu õiguskomisjoni laual. Komisjoni esimees, IRLi liige Raivo Aeg loodab, et arutelud jätkuvad järgmisel esmaspäeval ja lähiajal jõutakse ka konkreetsete otsusteni.
Kohtutäiturite koda tegi omalt poolt ettepaneku, et kohtutäituritele võiks anda sissenõudmisteenuse osutamise õiguse. Hunt selgitas, et olemuselt oleks sissenõudmisteenus võrreldav tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud maksekäsu kiirmenetluse põhimõttega, mis tähendab, et nõue pööratakse täitmisele vaid juhul, kui mõlemad menetlusosalised on sellega nõus. Kui sissenõudmisteenuse õigus läheks kohtutäituritele, väheneks Hundi sõnul ka kohtute koormus. Seeläbi säästetaks ka riigieelarve kulutusi ja suureneks väikeste nõuete täitmise kiirus.
„Kohtutäiturite büroosid on liiga palju.“
Meie huvi on, et kohtutäiturite süsteem töötaks efektiivselt ning see on ka kogu ühiskonna huvides. Kui see süsteem korralikult ei tööta ehk kui võlgnikelt pole võimalik võlgu sisse nõuda, siis tõstetakse kõigi korralike laenuvõtjate intressimäära.
Kohtutäiturite probleemiks pole mitte väikesed tasud ega oma klientide äris osalemise keeld, vaid tavapärane turukonjuktuuri lainetus, killustatus ja tehnoloogiline mahajäämus. Täitemenetluse suurim võti on infotehnoloogiline võimekus ja andmete analüüs. Sellesse on vaja palju investeerida ja 46 bürood eraldi on selleks liiga väikesed. Pakkusime välja, et täiturid võiksid teha enda büroodest osaühingud – kes tahab, see ühineb või müüb oma praksise maha, siis ei peaks administratiivselt seda protsessi juhtima. Kahjuks täiturid keeldusid sellest ning nad ei taha osaühingud olla, sest siis peaksid oma majandusaasta aruanded avaldama. Nüüd kurta, et neil ei lubata teenuste turule minna, tundub vastuoluline. Lisaks sellele on keeruline vältida huvide konflikti, kui täitur oleks sissenõudja, vahekohus ja täitja ühes isikus.
Teine probleem turul on täiturite efektiivsuse erinevus. Praegu puudub võlausaldajal võimalus mugavalt vahetada täiturit, kui ta pole teenusega rahul. Nüüd seadusemuudatusega saab see kitsaskoht loodetavasti likvideeritud.
Julianus Inkasso juhatuse esimees
Kohtutäituritest ettevõtjaid ei saa
Hetkel kuum
Raivo Aeg sõnas, et loomulikult tahavad kohtutäiturid endale lisaõigusi, kuna nad ju seisavad oma ärilise huvi eest – kohtutäiturid peavad büroosid üleval iseseisvalt ja täituritasude arvel. Tasu saab kohtutäitur sisse nõutud summadelt. Kuna aga kohtutäiturite puhul pole tegu klassikalise vaba konkurentsiga, on Aegi sõnul riigil kohustus tagada üle Eesti kohtutäiturite jätkusuutlikkus.
Loomulikult tahavad kohtutäiturid endale lisaõigusi, nad ju seisavad oma ärilise huvi eest.
õiguskomisjoni esimees
Viimane kohtutäiturite seaduseelnõu arutelu oli õiguskomisjonis sel esmaspäeval. Varem on tehtud ka ettepanek, et kohtutäiturid võiksid saada õiguse töötada osaühinguna ehk ettevõtjatena. Seda mõtet Aegi sõnul õiguskomisjonis heaks ei kiidetud. Küll aga tekitas elavat diskussiooni küsimus, kas ja kuidas peaksid kohtutäiturid saama endale õiguse nõuda välja täiendavaid andmeid võlgnike pangakontodelt. „Me ei taha minna nii kaugele, et kohtutäiturid saaksid ise andmetele ligi. Seega liigume selles suunas, et täitur peab täiendavate andmete saamiseks saama enne kohtult kirjaliku loa,“ rääkis Aeg. Täiendavate andmete saamine on Aegi sõnul oluline näiteks selleks, et jõuda jälile töötajate ja tööandjate vahelistele kokkulepetele, kus on püütud tegelikku palka varjata eesmärgil, et kohtutäitur ei saaks kogu palka võla katteks ära võtta.
Peale selle soovivad Aegi sõnul kohtutäiturid endale õigust hakata realiseerima kohtu poolt konfiskeeritud vara. Kuna tegu oleks kohtuotsuste täitmisega, sobiks see kohustus kohtutäituritele küll. Senimaani on varade realiseerimist korraldanud politsei- ja piirivalveamet. Aegi sõnul on konfiskeeritud varade realiseerimise küsimus habemega teema, millele pole veel parimat lahendust leitud.
Kohtutäiturite teenust ei taheta kaotada
Justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa selgitas, et kohtutäiturite käibe suurust mõjutab peale menetluste arvu vähenemise ja tasude piirmäärade veel mitu tegurit, näiteks ka inimeste maksevõime ja sissenõudmisprotsesside efektiivsus. „On tõsi, et jaanuaris jõustunud tasumuudatused avaldavad mõju täiturite käibele, kuid seda täiturite lõikes erinevalt,“ ütles ta. Need täiturid, kes on suutnud oma tegevust efektiivsemaks muuta, pole Vaikmaa sõnul ka tasude määra muutmisest niivõrd mõjutatud kui teised.
46
kohtutäiturit on Eestis.
Vaikmaa lisas, et tasude muutmine otsustati riigikogus 2015. aastal. „Muudatused olid vajalikud, kuna tasud, mida muudatused puudutavad, olid põhjendamatult kõrged ja menetlusosalisi koormavad,“ ütles ta. Muudatused olid suunatud sellele, et kohtutäitur saaks suuremat tasu keerukamate ja aeganõudvamate toimingute eest, kuid väiksemat tasu nende toimingute eest, mis on lihtsad, automatiseeritud ja väikese ajakuluga.
„Ministeerium peab seisma selle eest, et täitemenetluse teenus oleks inimestele mõistlikult kättesaadav ja tõhus,“ rääkis Vaikmaa. Kohtutäitur peab bürood üleval iseseisvalt ja täituritasude arvel. Tasu saab kohtutäitur sisse nõutud summadelt. „Seega selleks, et saada büroo pidamiseks ja äraelamiseks mõistlikku tasu, tuleb nõudeid võimalikult hästi sisse nõuda,“ ütles Vaikmaa. Kuidas seda teha, on Vaikmaa sõnul üks punkt, millele praegustes aruteludes õiguskomisjonis keskendutakse.
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
2
“Ma kirjutan seda lugu bussis teel Žõtomõrist Kiievisse”
3
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele