Ministeerium: eurotoetuste vähenemine puudutab protsenti eelarvest

06. detsember 2017, 13:30
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171206/NEWS/171209844/AR/0/AR-171209844.jpg
Ainult tellijale

Kui 2021. aastast peaksid ELi toetused vähenema, siis riigieelarve mahust moodustab see 2021. aasta järgsel perioodil umbes ühe protsendi.

Kui võtta aluseks 10aastane periood, tähendab vähenemine rahandusministeeriumi hinnangul praegusega võrreldes 110-120 miljoni euro võrra väiksemaid vahendeid aastas,

Rahandusministeerium ei nõustu riigikontrolli kriitikaga plaanide puudumise kohta järgmisel eelarveaastal ning märgib, et muutuste suurus ei ole eelarve mõttes liiga suur. "Praegusel 2014–2020 perioodil on umbes 1,7 miljardit eurot ehk ligikaudu 50 protsenti struktuurivahenditest kavandatud jätku- või uuteks investeeringuteks. Nii saabki ELi 2007–2013 ja 2014–2020 perioodide vahendite toel mitme valdkonna — nt koolivõrk ja veemajandus – suuremahulisem investeerimisvajadus rahuldatud," kirjutab rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Rando Härginen ministeeriumi ajaveebis.

Härginen märgib, et esialgsel hinnangul kaetakse riigieelarve püsikuludest praegu ELi rahaga ligikaudu 150 miljonit eurot aastas ja nende tegevuste rahastamine peab eeldatavalt jätkuma või vajab jätkumise vajalikkus täpsemat analüüsi.

Samas ei kajastu struktuuriraha vähenemine kolmandiku võrra proportsionaalselt kõikides valdkondades. "Osa valdkondade rahastamine võib kestvate oluliste arenguvajaduste tõttu jätkuda samas mahus või isegi kasvada. Küll saab öelda, et üleminekupiirkondadel on varasematel perioodidel olnud rohkem piiranguid taristu rajamisele ning kasvanud on n-ö pehmete teenuste rahastamine," kirjutab ta.

Veel juhib ministeerium tähelepanu, et ettevõtlustoetuste seas on võtnud suurema osa enda alla KredExi kaudu pakutavad finantsinstrumendid (laenud, käendused, garantiid), mida ELi käimasoleval finantsperioodil on umbes 150 miljonit eurot. "Kuivõrd finantsinstrumendid vabanevad ja laekuvad riigile tagasi, siis võib eelmise ja käesoleva perioodi vahendite koondmaht koos riigisiseste vahenditega ELi 2014–2020 rakendusperioodi lõpuks olla suuresti piisav sektori vajadusteks," kirjutab Härginen.

kaks kolmandikku jääb alles

Kui ühtekuuluvuspoliitika põhimõtteid oluliselt ei muudeta, siis Brexiti finantsmõju arvestamata saab Eesti järgmisel ELi eelarveperioodil kaks kolmandikku struktuurivahendite senisest mahust ehk umbes 2,3–2,4 miljardit eurot, millele lisanduvad põllumajandustoetused.

Riigikontroll avaldas täna 8 auditit, mis käsitlevad Euroopa Liidu toetuste rolli Eesti riigi erinevates toimimisvaldkondades. Viimase kümne aasta jooksul on keskmiselt ligikaudu pool valitsussektori investeeringuist ja pea 11% Eesti riigieelarve kuludest tehtud välistoetuste abiga, peamiselt Euroopa Liidu toel. Auditis juhiti tähelepanu, et 40% vähenevate toetustega peetud tegevuste jätkamist ei ole veel otsustatud, kuid kõik ministeeriumid on varmad juhtima tähelepanu asjaolule, et toetustele katteallikate kadumine võiks tähendada raskeid tagasilööke teedele, haridusele, keskkonnale ja ettevõtluse käekäigule. 

Riigikontroll ootab, et rahandusministeerium esitaks üksikasjaliku selgituse ning aja- ja tegevuskava, kuidas Euroopa Liidu toetuste tõenäoliseks vähenemiseks valmistutakse.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2017, 12:28

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing