Majanduskasv saavutas lae

20. detsember 2017, 06:00
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul ei suuda Eesti majandus tänavuse aasta tempos kaua jätkata.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171220/NEWS/171219630/AR/0/AR-171219630.jpg

„Oleme kriisijärgse aja parimas seisus,“ tõdes Eesti panga president Ardo Hansson kolmanda kvartali 4,2protsendist majanduskasvu kommenteerides.

„Kui meie klientidel läheb halvasti, läheb ka meil halvasti. Nüüd on tekkinud olukord, kus meie peamistel majanduspartneritel on hakanud paremini minema,“ tõdes Hansson tänavuse, viimase kuue aasta kiireima majanduskasvu kohta.

Kui elektroonikasektor (mille käibest suure enamuse moodustab Ericsson Eesti – toim) ja teraviljakasvatus välja jätta, on majanduskasv olnud laiapõhjaline, sõnas Hansson. Terve aasta majanduskasvuks prognoosib keskpank tänavu 4,3 protsenti.

Kasvame üle võimete

Kuigi üle 4% kasvab Eesti panga prognoosi kohaselt majandus ka tuleval aastal, siis edaspidi sarnast tempot loota ei ole. Väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu kasv, jõuline palgakasv ning tarbijahindade kasv – kõik viitavad keskpanga hinnangul sellele, et majandustsükkel on jõudnud seisu, kus kasvu veab nõudlus, mitte ettevõtete tootmisvõimekus ja tootlus. „Välisnõudluse kasv on olnud üllatavalt kiire,“ tõdes keskpanga asepresident Ülo Kaasik. Tulevikus hakkab aga keskpanga hinnangul välisnõudlus tasapisi vähenema ning ammendub ka kohalike ettevõtete tootmisvõimsus.

Kõik see tähendab seda, et Eesti kasvupotentsiaal jääb pikemas perspektiivis 3 protsendi lähedale. „Me ei näe põhjust, miks kasv võiks märkimisväärselt kiirem olla,“ tõdes Kaasik.

Palgatõus jätkub

Hea majandusseis, soodne intressikeskkond ning tugev palgasurve on aga motiveerinud ettevõtjad tänavu enam investeerima. „Majanduskasvu mootor saab olema see, et madalama tootlikkusega sektoritest liiguvad inimesed tööle kõrgema tootlikkusega sektoritesse,“ selgitas Kaasik. Just lisandväärtuse suurendamise kaudu saavadki ettevõtjad kõva palgakasvu tingimustes tööotsijaid parema palgaga meelitada, viitas keskpank.

Kuigi tuleval aastal leevendab tulumaksureform pisut palgasurvet, hakkab Eesti Panga hinnangul ülejärgmisel aastal palgakonkurents taas suurenema. „Kiire palgakasv jääb ka kiireks,“ iseloomustas Kaasik. Kuigi viimase kahe aasta 7protsendilist kasvutempot lähiaastail Hanssoni sõnul oodata ei ole, küündib palgakasv tulevail aastal 5–6 protsendi tasemele. „Madalapalgaliste töökohtade täitmine jääb väga keeruliseks,“ möönis Hansson.

Riik soojendab tikuga lõket

Valitsuse plaani tuleval aastal majandusse mahukaid investeeringuid teha keskpank heaks ei kiida. „Kuna majanduse seis on niigi hea ja seda stimuleerib ka euroala keskpankade ühtne rahapoliitika, satub eelarvepoliitika tugi majandusele valele ajale,“ möönis ülevaates Eesti Pank.

Heal ajal võib riigi täiendav investeerimine majanduse tsüklilisust võimendada, tõstes küll praegu laineharja kõrgemale, kuid ühtlasi kehvemate aegade tulekul tähendada suuremat kukkumist, tõdes Hansson. „Meie praeguste hinnangute järgi võib struktuurne puudujääk jõuda 2020. aastaks 1 protsendi juurde, ületades seaduses ettenähtud 0,5 protsenti,“ hoiatas ta, viidates eurotoetuste märgatavale vähenemisele tulevatel aastatel. Kuna maksubaaside tsükliline kõrgseis on selleks ajaks möödas, võib struktuursest puudujäägist välja rabelemine osutuda uue aastakümne algul raskeks, viitas keskpank. „Praegu pole õige aeg majandust stimuleerida. Paari kuu pärast hakatakse ette valmistama 2019. aasta eelarvet. Meie näeme, et see peaks olema nominaalses ülejäägis ja struktuurselt vähemalt tasakaalus,“ sõnas Hansson.

Rootsi kinnisvaraturu pikk vari

Rootsi kinnisvaraturu viimase aja langust kommenteerides tõdes Hansson, et see on Eesti finantstabiilsusele kõige suurem risk, mis võib realiseerudes lüüa Eestit kahe kanali kaudu – Eesti ekspordi, ehk suurel määral puidusektori kaudu, ning Rootsi pankadele tõusvate intressimäärade kaudu, mis tõstab siinsetele tütarpankadele edasi kandudes ka Eestis intressimäärasid. „Kui tegu saab olema väikese surutisega, võib see isegi olla tervitatav,“ möönis Hansson, viidates, et see aitaks ülekuumenenud turgu korrigeerida pisut jätkusuutlikumaks. „Lühiajaliselt aga mõjub see kindlasti meie majandusele negatiivselt,“ võttis ta teema kokku.

Krüptorahasse investeerida ei soovita

Küsimusele, kas ja kuidas peaksid keskpangad asuma krüptorahasid reguleerima, vastas Hansson, et ta nõustub seni keskpankade jagatud soovitustega inimestel reguleerimata varaklassi investeerimisest hoiduda. „See on väga riskantne. Kui keegi tahab krüptorahadega spekuleerida, siis tehku seda omal riisikol,“ tõdes ta.

Teine teema on Hanssoni sõnutsi see, kuidas keskpangad võiksid oma töös hakata blockchain tehnoloogiat rakendama. „Praegu on aga käimas uuringute algfaas ning proovime asju paremini mõista,“ lisas ta.

Ülo Kaasik täiendas, et tema arvates on krüptoraha rahaks kutsumine segadusttekitav. „Võiksime neid krüptovaraks või sellelaadseks nimetada, sest traditsioonilisi rahaelemente tegelikult neil väga ei ole,“ möönis Kaasik, viidates et uus terminoloogia aitaks vääriti mõistmist ära hoida.

Võlakirjade jaoks vale aeg

Küsimusele, kas Eesti võiks investeeringute rahastamiseks hakata raha laenamise asemel hoopis võlakirju emiteerima, vastas Hansson, et võlakirjade vastu ei ole tal midagi, kuid näeb, et seda võiks teha juhul, kui Eesti majandus oleks madalseisus ning keegi pakuks sel momendil mõistliku intressiga raha. „Siis võiksimegi ellu viia eelarvepoliitikat nii, nagu selle raamseadus ette näeb – headel aegadel kogud reserve ja halbadel aegadel kulutad neid. Kui neist ei piisa, siis otsidki juurde,“ sõnas ta. Praegu on aga Hanssoni sõnul keskpanga põhisõnum see, et ükskõik mis võlakoormust Eestile pakutakse, peaksime keskenduma raha kogumisele, mitte laenamisele.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. December 2017, 17:35

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing