Töötajad pole juhtidega rahul

„Ootustele mittevastavad tingimused ja puudulik juhtimiskvaliteet muudavad tööelu pingeliseks,“ tõdes CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Taolist rahulolematust ja soovi heale töökohale liikuda peegeldasid ka mitmete 2017. aastal korraldatud uuringute tulemused. Elu on lihtsalt liiga lühike, et veeta kolmandik oma ajast ebamugavas keskkonnas ja stressis olles.“

Lisaks selgitas CVKeskus jaanuaris välja, et suur osa noortest on valmis töökogemuse nimel töötama ka miinimumpalga eest. Noorte seas korraldatud uuring näitas, et noorte netopalga ootus esimesele töökohale püsib 600 ja 1000 euro vahemikus, kuid tervelt kaks kolmandikku noortest on valmis pärast õpinguid haarama töökogemust ka miinimumpalga eest.

Veebruaris selgus, et Eesti ettevõtetes levib ka armastust ja iga teine eestimaalane on märganud või kogenud kontoriromantikat. Enam kui 3000st küsitletud Eesti töövõtjast tunnistas iga teine vastaja, et on märganud kontoris kolleegidevahelist romantikat või koguni seda ise kogenud. Uuring näitas, et enim astuvad töökohal suhtesse koolituse ja personalitöö, turunduse ja reklaami, mehaanika, toitlustus- ja müügivaldkonna töötajad.

Märtsis selgus, et vastupidiselt riigi plaanidele pikendada pensioniiga otsivad noored võimalusi loobuda palgatööst märksa varem. Uurides noorte suhtumist töösse, selgus, et tööjõu vähenemine võib lisaks demograafilistele muutustele veelgi kiireneda, kuna noored soovivad tööturult oodatust varem väljuda.

Maikuine uuring näitas, et tööjõupuudusest tulenev töökoormuse kasv on mõjutanud suurt osa Eesti töötajatest – tervelt 80% töövõtjatest on täheldanud endal, ülemustel või kolleegidel läbipõlemist. Enim olid ületöötanud assisteerimise (49%), infotehnoloogia (48%), ehituse ja kinnisvara (47%) ning tervishoiu sektori töötajad (46%). Kõige stressivabam töökeskkond oli küsitluse tulemuste põhjal finantssektori töötajatel.

Lisaks uuris CVKeskus välja, kui palju peab Eestis teenima, et kuuluda rikkaima 10% sekka. Harjumaal on palgatabeli tippu esimese 10 protsendi sekka jõudmiseks vaja teenida 2250eurost kuupalka. Tartus ja Tartumaal on tippu jõudmiseks vaja teenida 1800 euro suurust kuupalka, mujal Eestis piisab 1600–1650eurosest brutopalgast.

Juunikuus selgus 6500 töövõtja palgaootuste analüüsist, et konkurentsitult kõrgeim palgaootus oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetanuil (2061 eurot). Pingereas järgnesid Estonian Business Schooli (1581 eurot), Tallinna Tehnikaülikooli (1554 eurot) ja Tehnikakõrgkooli (1539 eurot) vilistlased.

Lisaks näitasid suvel korraldatud uuringu tulemused, et 2017. aastal ümbrikupalka saanud töövõtjate arv kasvas. Kui eelmisel aastal tunnistas ümbrikupalga saamist 12% küsitletuist, siis tänavu oli see osakaal 14%.

Sügisel sai CVKeskus töövõtjaid küsitledes teada, et paljud Eesti töötajad on juhtimiskvaliteediga rahulolematud. Pea iga kolmas (29%) vastaja oleks nõus leppima väiksema palgaga ja jätkama tööd samas ettevõttes, kui täituks üks tingimus – vahetuks nende otsene ülemus. Kokku ei olnud juhtimiskvaliteediga rahul rohkem kui iga teine töötaja (60%).

Lisaks selgus, et väga suur osa Eesti töövõtjatest teeb ületunde ja paljudel töötajatel ei ole ületunnid tasustatud. Varasema uuringuga võrreldes oli tasustamata ületunde tegevate töötajate arv kasvanud.

Tööandjate seas korraldatud tööturu-uuring selgitas aga välja ettevõtjate 2018. aasta plaanid. Selgus, et pea iga teine tööandja valmistub uuel aastal töötajate palku tõstma, palgatõusu eestvedaja on avalik sektor. Lisaks selgus, et igas teises ettevõttes tahetakse 2018. aasta esimesel poolaastal luua ka uusi töökohti ja 72% tööandjatest soovivad värvata lisatööjõudu – seega suurendavad tööandjate ambitsioonikad värbamisplaanid Eesti inimeste võimalusi leidmaks endale hea töökoht.